Pavel Jelic Kui sa ei ole infotehnoloogiamaailmas täielikult kursis, kuid tahaksid siiski oma silmaringi laiendada, siis võib olla kasulik teada, mis on termiline drossel. Seda terminit võib kõige sagedamini kohata peamiselt protsessorite puhul, Apple’i maailmas just 13-tollise MacBook Pro puhul ja ka uuemate MacBook Airide puhul. Termodrosselit ei esine aga kindlasti mitte ainult Apple’i sülearvutites, vaid ka klassikalistes lauaarvutites või teiste kaubamärkide sülearvutites. Paneme sellesse artiklisse termilise drosseli kokku.
See võib olla sind huvitab
Mis on termiline drossel?
Kohe alguses oleks tore tõlkida termin termiline drossel tšehhi keelde, mis kindlasti aitab paljudel paremini orienteeruda. Termilise drosseli võib vabalt tšehhi keelde tõlkida kui jõudluse "drossel" kõrge temperatuuri tõttu. Nagu sissejuhatuses mainisin, avaldub see erinevates kiipides – näiteks põhiprotsessoris, graafikakaardi kiibis või muudes riistvarakomponentides. Kõige sagedamini avaldub see siis, kui panete oma seadme mitme erineva ülesandega väga hõivatud – täpsemalt näiteks video renderdamine, mitme rakenduse samaaegne käitamine või mängude mängimine.
Kuidas see avaldub?
Selleks, et protsessor kõigi nende toimingutega hakkama saaks, peab ta puhkerežiimist "ärkama" ja hakkama kõvasti tööd tegema. Seetõttu suurendab protsessor oma sagedust maksimaalse võimalikuni või võtab kasutusele nn Turbo Boosti (vt allpool). Kui sagedust suurendatakse ja jõudlust üldiselt suurendatakse, hakkab protsessor soojenema, kergesti temperatuurini, mis ründab sada Celsiuse kraadi. Protsessorid on ehitatud töötama kõrgetel temperatuuridel, kuid mis on liiga palju on liiga palju. Niipea, kui protsessor saavutab teatud temperatuuripiiri, tuleb selle jõudlust vähendada just kõrge temperatuuri tõttu, et vältida riistvara püsivaid kahjustusi – ja täpselt seda nähtust nimetatakse termiliseks drosseliks. Erinevad jahutid ja jahutussüsteemid aitavad temperatuure alandada, kuid teatud juhtudel on jahutus alamõõduline ja protsessorist ei piisa, mis on uuemate väiksemate MacBookide puhul... aga see pole reegel, et alati on süüdi arvuti tootja (vt uuesti allpool).
Termiline drossel inimestel
Et saaksite termilise drosseliga seotud olukorda pisut paremini ette kujutada, saame selle lihtsalt praktikas inimesele üle kanda. Klassikaliselt kõndides toimite probleemideta, keha ei kuumene kuidagi ja see toimib. Kui aga hakkad käima (nõudvamaid ülesandeid määrates), jooksed ja mõne aja pärast hakkab higistama ja hingeldama. Kui oled heas seisukorras (jahutussüsteem), siis jooksmine pole probleem, muidu tuleb peatuda ja hingata (termiline drossel).
See võib olla sind huvitab
David Hanak Intel, Turbo Boost ja termiline drossel
Inteli protsessorite puhul kohtame terminit termiline drossel üha sagedamini. Nendel protsessoritel on nn Turbo Boost funktsioon, mida kasutatakse protsessori omamoodi "ülekiirendamiseks". Näiteks uusimal 13-tollisel MacBook Prol on neljatuumaline Intel Core i5 põhiprotsessor, mis töötab 1,4 GHz taktsagedusel, Turbo Boostiga võib taktsagedus ulatuda kuni 3,9 GHz. Baaskella juures pole protsessoril probleemi, kuid niipea, kui see Turbo Boostiga "ülekiirendada", tõuseb selle jõudlus, kuid loomulikult tõuseb ka temperatuur. Seadmed ei suuda sageli neid temperatuure maha jahutada, mistõttu tuleb uuesti mängu termiline drossel. Üldjuhul suudab protsessor uuemate väiksemate MacBookide puhul Turbo Boost taktsagedusel töötada vaid mõnikümmend sekundit. Paberil paremate numbrite tagaajamine on seega antud juhul täiesti mõttetu.
13-tolline MacBook Pro (2020):
Fotogalerii
Arvuti tootja ei vastuta alati termilise drosseli eest
Probleem ei pruugi aga sel juhul olla täielikult arvutitootja poolel. Kuigi Apple üritab MacBooke järjest väiksemaks teha, mis ventilatsioonile muidugi ei aita, kuid siiski on tal üsna hästi juhitud jahutussüsteem. Kahjuks on nendel juhtudel probleem sageli Inteli poolel, kelle viimastel protsessoritel on järjest suurem reaalne TDP (Thermal Design Power). Protsessori TDP on praktiliselt selle maksimaalne soojusvõimsus, mida protsessijahuti peab suutma hajutada. Testide kohaselt on uusima 10. põlvkonna Inteli mobiilprotsessorite tegelik TDP 130 W ringis, mis on tõesti palju sellise väikese arvuti nagu 13-tollise MacBook Pro (või MacBook Air) jahutamiseks. Seetõttu peaks eelkõige Intel käsi tööle panema ja püüdma oma protsessorite maksimaalset TDP-d vähendada – konkurent AMD näitab, et nii keeruline see kindlasti pole. Muidugi võiks Apple ka oma jahutust parandada, kogu masina mõningase kasvu hinnaga. Suures osas on aga selles juhtumis süüdi Intel.
Ümberkujundatud jahutussüsteem 16-tollise MacBook Pro jaoks:
Lahendus?
MacBooki ülekuumenemisprobleemid võib peagi lahendada Apple'i üleminekuga oma ARM-protsessoritele, mille kallal on ta tõesti pikka aega töötanud. Intel näib viimasel ajal olevat Apple'i arvutite jaoks kehv protsessoride allikas, seda nii nende kehva TDP kui ka "suutmatuse" tõttu uuendusi teha. Rivaalfirma AMD suutis Intelist mööduda pea kõigil rinnetel ja võib täheldada, et Intel ei löönud kindlasti räni piire. Seega loodame, et Apple’i arvutite ülekuumenemine laheneb peagi – kas Inteli teadlikkuse, parema jahutuse või Apple’i üleminekuga ARM-protsessoritele, millel suure tõenäosusega koletu TDP-d ei tule.
See võib olla sind huvitab
Vratislav Holub 
Suurepärane sisukas artikkel, aitäh.
See oli rõõm… :)
Tänan teid selge artikli eest.
Lihtsalt rohkem meeldib!!!
Ja kas Apple ei saanud AMD-le üle minna? :)
Halvasti kavandatud jahutus pole Inteli, vaid Apple'i probleem. Cupertinos peavad nad väga hästi teadma, kuidas neil protsessoritel kiirgava soojusega läheb.