Apple'i sülearvutid on viimastel aastatel tõesti kaugele jõudnud. Viimase kümnendi jooksul võisime näha Pro mudelite tõuse ja mõõnasid, 12-tollise MacBooki uudsust, millest Apple hiljem loobus, ja mitmeid muid uuendusi. Kuid tänases artiklis vaatleme 2015. aasta MacBook Pro'd, mis on 2020. aastal ikka uskumatult edukas. Nii et vaatame selle sülearvuti eeliseid ja selgitame, miks minu silmis on see kümnendi parim sülearvuti.
Ühenduvus
2015. aasta kuulus "proff" oli viimane, kes pakkus kõige vajalikumaid porte ja uhkeldas seega parima ühenduvusega. Alates 2016. aastast on California hiiglane lootnud vaid USB-C pesaga Thunderbolt 3 liidesele, mis on vaieldamatult kiireim ja mitmekülgsem, kuid teisalt pole see tänapäeval veel levinud ning kasutajal tuleb soetada erinevaid adapterid või jaoturid. Aga kas eelmainitud seened on selline probleem? Suurem osa Apple’i sülearvutite kasutajaid toetus juba enne 2016. aastat mitmetele erinevatele allahindlustele ja isiklikust kogemusest pean tunnistama, et see polnud suur probleem. Kuid ühenduvus mängib endiselt 2015. aasta mudeli kaarti, mida kindlasti ei saa keegi eitada.
Ühenduvuse kasuks mängivad suurt rolli eelkõige kolm peamist porti. Nende hulka tuleb kindlasti lisada HDMI, mis võimaldab igal ajal ja ilma vajalike vähendamisteta ühendada välise monitori. Teine port on vaieldamatult klassikaline USB tüüp A. Seda porti kasutavad väga paljud välisseadmed ja kui tahad ühendada näiteks mälupulka või tavalist klaviatuuri, on selle pordi olemasolust kindlasti kasu. Aga minu seisukohast on kõige olulisem SD-kaardi lugeja. Peab aru saama, kellele MacBook Pro üldiselt mõeldud on. Nendele masinatele loodavad laialdased fotograafid ja videotegijad üle maailma, kellele lihtne kaardilugeja on hädavajalik. Kuid nagu ma eespool mainisin, saab kõiki neid porte lihtsalt asendada ühe jaoturiga ja oletegi praktiliselt valmis.
aku
Kuni viimase ajani usaldasin oma töö eranditult oma vanale MacBookile, mis oli põhivarustuses 13-tolline Pro mudel (2015). See masin pole mind kunagi alt vedanud ja olen alati olnud kindel, et saan sellele Macile täielikult loota. Minu vana MacBook oli piisavalt tugev, et ma absoluutselt ei kontrollinud laadimistsüklite arvu. Uuemale mudelile üleminekul mõtlesin kontrollida tsüklite arvu. Sel hetkel olin ma uskumatult üllatunud ega tahtnud oma silmi uskuda. MacBook teatas rohkem kui 900 laadimistsüklist ja ma ei tundnud kordagi, et aku eluiga oleks oluliselt nõrgenenud. Selle mudeli akut kiidavad kasutajad kogu Apple'i kogukonnast, mida võin ausalt kinnitada.
Klaviatuur
Alates 2016. aastast on Apple püüdnud välja mõelda midagi uut. Nagu te kõik teate, hakkas California hiiglane oma sülearvuteid varustama liblikmehhanismiga nn liblikklaviatuuriga, tänu millele suutis ta klahvide käiku vähendada. Kuigi esmapilgul võib see hea tunduda, on kahjuks tõeks saanud vastupidine. Need klaviatuurid teatasid uskumatult kõrgest rikete määrast. Apple püüdis sellele probleemile vastata nende klaviatuuride tasuta vahetusprogrammiga. Kuid töökindlus ei tõusnud millegipärast oluliselt isegi pärast kolme põlvkonda, mistõttu Apple loobus lõpuks liblikklaviatuuridest. 2015. aasta MacBook Pros uhkeldas veelgi vanema klaviatuuriga. See põhines käärmehhanismil ja ilmselt ei leia kasutajat, kes selle üle nuriseks.
Apple loobus eelmisel aastal 16-tollise MacBook Pro jaoks liblikklaviatuurist:
Esitus
Paberil pole jõudluse poolest 2015. aasta MacBook Prosid palju. 13-tollisel versioonil on kahetuumaline Intel Core i5 protsessor ja 15-tollisel versioonil on neljatuumaline Intel Core i7 protsessor. Omast kogemusest pean ütlema, et minu 13-tollise sülearvuti jõudlus oli enam kui piisav ja mul polnud probleeme tavalise kontoritööga, eelvaatepiltide loomisega graafiliste redigeerijate abil või lihtsa videotöötlusega iMovie's. Mis puutub 15-tollisse versiooni, siis sellega tegelevad veel mitmed videotegijad, kes ei jõua seadme jõudlust kiita ega kaalu üldse uue mudeli ostmist. Lisaks kohtusin hiljuti toimetajaga, kellel on 15-tolline MacBook Pro 2015. See inimene kurtis, et süsteemi töö ja toimetamine ise hakkab seisma. Sülearvuti oli aga üsna tolmune ning niipea kui see puhastati ja uuesti kleepiti, töötas MacBook jälle nagu uus.
Miks on 2015. aasta MacBook Pro kümnendi parim sülearvuti?
Mõlemad 2015. aasta Apple sülearvuti variandid pakuvad täiuslikku jõudlust ja stabiilsust. Isegi täna, 5 aastat pärast selle mudeli kasutuselevõttu, on MacBookid endiselt täielikult töökorras ja saate neile täielikult loota. Kindlasti ei vea sind alt ka aku. Seda seetõttu, et isegi mitme tsükliga suudab see pakkuda konkurentsitult vastupidavust, mida kindlasti ei suuda teile iga hinna eest pakkuda ükski konkurentsivõimeline viis aastat vana sülearvuti. Mõnusaks kirsiks tordil on ka eelmainitud ühenduvus. Selle saab hõlpsasti asendada kvaliteetse USB-C jaoturiga, kuid valagem veidi puhast veini ja tunnistagem, et jaoturi või adapteri igal pool kaasas kandmine võib saada pinnuks silmas. Mõnikord küsitakse ka minult, millist MacBooki ma neile soovitaksin. Need inimesed aga tavaliselt ei taha 40 tuhat sülearvutisse investeerida ja otsivad midagi, mis pakuks neile netis sirvides ja kontoritööd tehes stabiilsust. Sel juhul soovitan tavaliselt kõhklemata 13-tollist MacBook Pro-d aastast 2015, mis kuulub selgelt eelmise kümnendi parimate sülearvutite hulka.
Milline tulevik ootab järgmist MacBook Pro'd?
Koos Apple MacBookidega on pikka aega räägitud üleminekust ARM-protsessoritele, mida Apple hakkaks tootma otse iseseisvalt. Näiteks võime mainida iPhone'i ja iPadi. Just see seadmepaar kasutab California hiiglase töökoja kiipe, tänu millele on nad oma konkurentidest mitu sammu ees. Aga millal me näeme Apple'i arvutites õunakiipe? Teadjamad teavad kindlasti, et see pole esimene protsessorite vahel üleminek. 2005. aastal teatas Apple väga riskantsest sammust, mis võib kergesti tema arvutiseeria täielikult uputada. Toona toetus Cupertino firma PowerPC töökoja protsessoritele ning konkurentsis püsimiseks tuli toona kasutusel olnud arhitektuur täielikult välja vahetada Inteli kiibidega, mis Apple’i sülearvutites löövad ka tänapäeval. Paljud praegused uudised räägivad sellest, et MacBookide ARM-protsessorid on sõna otseses mõttes ukse ees ja üleminek Apple'i kiipidele võiks oodata juba järgmisel aastal. Kuid see on väga keeruline ja riskantne asi, mille puhul paljud inimesed eeldavad, et MacBookide endi jõudlus kasvab märkimisväärselt koos Apple'i protsessoritega.
Selle väitega tuleks aga ettevaatlik olla. Võib eeldada, et esimestel põlvkondadel ei ole kõik vead välja selgitatud ja vaatamata suuremale tuumade arvule võivad need pakkuda sama jõudlust. Uuele arhitektuurile üleminekut ei saa kirjeldada kui lühikest protsessi. Kuid nagu Apple'ile kohane, püüab ta oma klientidele alati pakkuda võimalikult suurt jõudlust. Kuigi õunatooted on paberil nõrgemad, saavad nad eelkõige kasu nende täiuslikust optimeerimisest. Ka Apple'i sülearvutite protsessorid võiksid olla samad, tänu millele saaks California hiiglane taas märgatavalt hüppeliselt konkurentsis hüpata, saavutada parema kontrolli oma sülearvutite üle ning ennekõike saaks neid palju paremini optimeerida MacOS-i operatsioonisüsteemi käitamiseks. Aga see võtab aega. Mida arvate Apple'i töökojast pärit ARM-protsessorite kohta? Kas usute, et jõudluse tõus tuleb kohe või võtab see veidi aega? Andke meile kommentaarides teada. Isiklikult loodan väga selle uue platvormi edule, tänu millele hakkame Macidele veidi teistmoodi vaatama.
Mul on tippvarustuses 15" MBPr 2015, see teenib ideaalselt ja töötab ilmselt veel paar aastat.
Autor toetub palju verbile toetuda :) Muidu olen nõus. Oma MBP 13 2015-s muudaksin videotöötluseks tõenäoliselt ainult 4-tuumalise protsessori.
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on mbp 2011 ja 2012 unibody parimad mudelid, mida Apple on sülearvutite seerias tootnud
Jah, nad on veelgi paremad, kuid Pigeon Gate ei mäleta teid enam. ?
Olen kasutanud mbp 2010 ja 2011 15″ ja täna vaadates näeb nende unibody välja nagu paak, kindel riistvara, mis kestab. Mõlemad tükid sai üsna odavalt alla 40 15 (täna maksaks 60" üle 2010). 8 lakkas töötamast umbes 2011 aasta pärast, 9 jookseb veel peale XNUMX aastat, aga vahel kokutab.
Ma ei saa nõustuda. Praktiliseks jahiks soovitati mulle MacBook Pro 2011. Jällegi. Ja ma ei elusta teda enam.
Kas osta viis aastat vana kahetuumalise protsessoriga sülearvuti? Muidu kaks usb-c ühel sülearvutil on katastroof, ei tahaks adapterit igale poole tirida. Mul endal on kolmeteisttolline sülearvuti, millel on neli usb-a, ethernet, laadimisport, hdmi, vga, mehaaniline ja kaks 3.5 mm pesa. Mulle meeldiks VGA ja ethernet, aga muidu kasutan kõike.
need ühekehalised olid või on endiselt TOP-id
aku vaheta paari mündi eest ära, ssd pole ka probleem RAMi vahetada kui sul on juba 16GB
2012 unibodyga, kus sul on kaks usb3 porti ja Superdrive (jah, ilmselt paljude jaoks vananenud, aga minu jaoks nt praktiline)
selle eest, et tegu on 8-9 aastat vana arvutiga, töötab ülihästi
:)
Nõus, mul on MacBook Pro 2012 ja vahetasin ainult katkise puuteplaadi, muidu kõik originaal ja töötab nii nagu peab. Uusi MB-sid ei taha, need on ülehinnatud ja USB C mulle ei sobi...
Unustasite MagSafe 2.
Intel on konkurentsitult magama jäänud, nii et jõudlus pole palju paranenud ja Apple komistab vahepeal ebaõnnestunud klaviatuuride otsa. Seetõttu pole tal korralikku asendust. Põhivarustuses Macbook Pro 2015 on endiselt suurepärane masin!
Apple teab, kuidas teha head klaviatuuri – iPad Pro Smart Folio on palju parem kui kõik viimase paari aasta jooksul tehtud õudused…
Segad õunad pirnidega. Muidugi on iphonel suurepärased kaamerad, aga sellel sülearvutil pole 2015. aastast saati kaameraga pikslit edasi arenenud, klaviatuur detto :-/
Mac 2010. aasta tõttu ja see töötab endiselt nagu võlu. Parim investeering elektroonikasse.
Jah, 17" oli kättesaamatu ja töötab siiani... kahju, et Apple elab ainult kaubandusest...
Ma kardan, et üleminek ARM-ile on minu jaoks pika aja pärast lõplik…
Mul on vaja virtuaalseid aknaid...
Teisest küljest on nende sülearvutid viimasel ajal tõesti kohutavalt langemas ja MacOS-i kvaliteet lakkab vaikselt "järele jõudmast" ...
Aitäh Vráťa kenasti kirjutatud artikli eest, see on muidugi subjektiivne arvamus, näiteks mul on teisi lemmikuid. Olen viimase kümnendi jooksul kasutanud 6 MacBooki (15" MBP 2010, 2011, 15" MBP 2013, 13" MBA 2014, 15" MBP 2016, 12" MB 2015) ja minu arvates on see Apple'i parim sülearvuti eelmise kümnendi lõpust. MacBook Pro 16-tolline 2019, edestab 12. aasta 2017-tollist MacBooki. Miks 16-tolline MBP? Kuna 3 aastaga on nad lõpuks kõik kärbsed ära tuunitud - jahutus (nii palju kui võimalik), klaviatuur, jõudlus (cpu ja gpu), ekraani suurendatud, kõlarid täiustatud, siis nüüd näeb see välja nagu "ülim masin". Enne kui ma säästan 16-le, kasutan 12-tollist MB, mis mulle meeldib, sest see on uskumatult kerge, vaikne ja piisavalt võimas 95% asjade jaoks, mida ma vajan (kontorikasutus, graafiline disain, WordPress). 13-tolline on minu arvates kompromiss ja ma eelistan lauaarvuti asemel suurt sülearvutit või võimsa lauaarvuti täiendamiseks väikest sülearvutit.
Kahtlen uute ARM-protsessoritega MacBookide jõudluses, kui me just ei räägi ainult Geekbenchi tulemusest. Intel jäi rongist maha, aga seal on AMD, mis võib ARMi tulekut pidurdada, vaatame, kes võidab, konkurentsi on vaja.
PS: nii väikesele tekstiväljale kommentaaride kirjutamine on karistatav, kõik vead reserveeritud :-)
MagSafe 1 l või 2)
see oli ka üks põhjusi, miks ma ei uuendanud
Väga praktiline, häbi
Olen arvamusel, et 2015, 2014 ja 2013 hiline on samad (erineb detailides enam-vähem). Ja see on tõesti super masin.
Pean silmas 15-tollist varianti. Sellel on 4 südamikku ja see on ka paremini jahutatud kui 13-tollised mudelid.
Toide tagavaraks, probleemivaba klaviatuur.
Täpselt nii nagu kirjeldatud, aku 90% mahutavus (pärast 500 tsüklit). Tänu iirisegraafikale ja võrkkesta ekraanile on see ökonoomsetest protsessoritest ablasem, kuid suur aku mahutavus jõuab järele.
Fenomenaalne Wifi, hämmastavad monitori ühendamise võimalused.
Ainus, ilma milleta ma elada ei saa, on GbLan Dongle koos USB-jaoturiga ühes ja Minidisplayporti vähendamine VGA/HDMI/DVI-le.
Kõik see alla 25 000.