Sule kuulutus

Apple'i sülearvutid on viimastel aastatel tõesti kaugele jõudnud. Viimase kümnendi jooksul võisime näha Pro mudelite tõuse ja mõõnasid, 12-tollise MacBooki uudsust, millest Apple hiljem loobus, ja mitmeid muid uuendusi. Kuid tänases artiklis vaatleme 2015. aasta MacBook Pro'd, mis on 2020. aastal ikka uskumatult edukas. Nii et vaatame selle sülearvuti eeliseid ja selgitame, miks minu silmis on see kümnendi parim sülearvuti.

Ühenduvus

2015. aasta kuulus "proff" oli viimane, kes pakkus kõige vajalikumaid porte ja uhkeldas seega parima ühenduvusega. Alates 2016. aastast on California hiiglane lootnud vaid USB-C pesaga Thunderbolt 3 liidesele, mis on vaieldamatult kiireim ja mitmekülgsem, kuid teisalt pole see tänapäeval veel levinud ning kasutajal tuleb soetada erinevaid adapterid või jaoturid. Aga kas eelmainitud seened on selline probleem? Suurem osa Apple’i sülearvutite kasutajaid toetus juba enne 2016. aastat mitmetele erinevatele allahindlustele ja isiklikust kogemusest pean tunnistama, et see polnud suur probleem. Kuid ühenduvus mängib endiselt 2015. aasta mudeli kaarti, mida kindlasti ei saa keegi eitada.

Ühenduvuse kasuks mängivad suurt rolli eelkõige kolm peamist porti. Nende hulka tuleb kindlasti lisada HDMI, mis võimaldab igal ajal ja ilma vajalike vähendamisteta ühendada välise monitori. Teine port on vaieldamatult klassikaline USB tüüp A. Seda porti kasutavad väga paljud välisseadmed ja kui tahad ühendada näiteks mälupulka või tavalist klaviatuuri, on selle pordi olemasolust kindlasti kasu. Aga minu seisukohast on kõige olulisem SD-kaardi lugeja. Peab aru saama, kellele MacBook Pro üldiselt mõeldud on. Nendele masinatele loodavad laialdased fotograafid ja videotegijad üle maailma, kellele lihtne kaardilugeja on hädavajalik. Kuid nagu ma eespool mainisin, saab kõiki neid porte lihtsalt asendada ühe jaoturiga ja oletegi praktiliselt valmis.

aku

Kuni viimase ajani usaldasin oma töö eranditult oma vanale MacBookile, mis oli põhivarustuses 13-tolline Pro mudel (2015). See masin pole mind kunagi alt vedanud ja olen alati olnud kindel, et saan sellele Macile täielikult loota. Minu vana MacBook oli piisavalt tugev, et ma absoluutselt ei kontrollinud laadimistsüklite arvu. Uuemale mudelile üleminekul mõtlesin kontrollida tsüklite arvu. Sel hetkel olin ma uskumatult üllatunud ega tahtnud oma silmi uskuda. MacBook teatas rohkem kui 900 laadimistsüklist ja ma ei tundnud kordagi, et aku eluiga oleks oluliselt nõrgenenud. Selle mudeli akut kiidavad kasutajad kogu Apple'i kogukonnast, mida võin ausalt kinnitada.

MacBook Pro 2015
Allikas: Unsplash

Klaviatuur

Alates 2016. aastast on Apple püüdnud välja mõelda midagi uut. Nagu te kõik teate, hakkas California hiiglane oma sülearvuteid varustama liblikmehhanismiga nn liblikklaviatuuriga, tänu millele suutis ta klahvide käiku vähendada. Kuigi esmapilgul võib see hea tunduda, on kahjuks tõeks saanud vastupidine. Need klaviatuurid teatasid uskumatult kõrgest rikete määrast. Apple püüdis sellele probleemile vastata nende klaviatuuride tasuta vahetusprogrammiga. Kuid töökindlus ei tõusnud millegipärast oluliselt isegi pärast kolme põlvkonda, mistõttu Apple loobus lõpuks liblikklaviatuuridest. 2015. aasta MacBook Pros uhkeldas veelgi vanema klaviatuuriga. See põhines käärmehhanismil ja ilmselt ei leia kasutajat, kes selle üle nuriseks.

Apple loobus eelmisel aastal 16-tollise MacBook Pro jaoks liblikklaviatuurist:

Esitus

Paberil pole jõudluse poolest 2015. aasta MacBook Prosid palju. 13-tollisel versioonil on kahetuumaline Intel Core i5 protsessor ja 15-tollisel versioonil on neljatuumaline Intel Core i7 protsessor. Omast kogemusest pean ütlema, et minu 13-tollise sülearvuti jõudlus oli enam kui piisav ja mul polnud probleeme tavalise kontoritööga, eelvaatepiltide loomisega graafiliste redigeerijate abil või lihtsa videotöötlusega iMovie's. Mis puutub 15-tollisse versiooni, siis sellega tegelevad veel mitmed videotegijad, kes ei jõua seadme jõudlust kiita ega kaalu üldse uue mudeli ostmist. Lisaks kohtusin hiljuti toimetajaga, kellel on 15-tolline MacBook Pro 2015. See inimene kurtis, et süsteemi töö ja toimetamine ise hakkab seisma. Sülearvuti oli aga üsna tolmune ning niipea kui see puhastati ja uuesti kleepiti, töötas MacBook jälle nagu uus.

Miks on 2015. aasta MacBook Pro kümnendi parim sülearvuti?

Mõlemad 2015. aasta Apple sülearvuti variandid pakuvad täiuslikku jõudlust ja stabiilsust. Isegi täna, 5 aastat pärast selle mudeli kasutuselevõttu, on MacBookid endiselt täielikult töökorras ja saate neile täielikult loota. Kindlasti ei vea sind alt ka aku. Seda seetõttu, et isegi mitme tsükliga suudab see pakkuda konkurentsitult vastupidavust, mida kindlasti ei suuda teile iga hinna eest pakkuda ükski konkurentsivõimeline viis aastat vana sülearvuti. Mõnusaks kirsiks tordil on ka eelmainitud ühenduvus. Selle saab hõlpsasti asendada kvaliteetse USB-C jaoturiga, kuid valagem veidi puhast veini ja tunnistagem, et jaoturi või adapteri igal pool kaasas kandmine võib saada pinnuks silmas. Mõnikord küsitakse ka minult, millist MacBooki ma neile soovitaksin. Need inimesed aga tavaliselt ei taha 40 tuhat sülearvutisse investeerida ja otsivad midagi, mis pakuks neile netis sirvides ja kontoritööd tehes stabiilsust. Sel juhul soovitan tavaliselt kõhklemata 13-tollist MacBook Pro-d aastast 2015, mis kuulub selgelt eelmise kümnendi parimate sülearvutite hulka.

MacBook Pro 2015
Allikas: Unsplash

Milline tulevik ootab järgmist MacBook Pro'd?

Koos Apple MacBookidega on pikka aega räägitud üleminekust ARM-protsessoritele, mida Apple hakkaks tootma otse iseseisvalt. Näiteks võime mainida iPhone'i ja iPadi. Just see seadmepaar kasutab California hiiglase töökoja kiipe, tänu millele on nad oma konkurentidest mitu sammu ees. Aga millal me näeme Apple'i arvutites õunakiipe? Teadjamad teavad kindlasti, et see pole esimene protsessorite vahel üleminek. 2005. aastal teatas Apple väga riskantsest sammust, mis võib kergesti tema arvutiseeria täielikult uputada. Toona toetus Cupertino firma PowerPC töökoja protsessoritele ning konkurentsis püsimiseks tuli toona kasutusel olnud arhitektuur täielikult välja vahetada Inteli kiibidega, mis Apple’i sülearvutites löövad ka tänapäeval. Paljud praegused uudised räägivad sellest, et MacBookide ARM-protsessorid on sõna otseses mõttes ukse ees ja üleminek Apple'i kiipidele võiks oodata juba järgmisel aastal. Kuid see on väga keeruline ja riskantne asi, mille puhul paljud inimesed eeldavad, et MacBookide endi jõudlus kasvab märkimisväärselt koos Apple'i protsessoritega.

Selle väitega tuleks aga ettevaatlik olla. Võib eeldada, et esimestel põlvkondadel ei ole kõik vead välja selgitatud ja vaatamata suuremale tuumade arvule võivad need pakkuda sama jõudlust. Uuele arhitektuurile üleminekut ei saa kirjeldada kui lühikest protsessi. Kuid nagu Apple'ile kohane, püüab ta oma klientidele alati pakkuda võimalikult suurt jõudlust. Kuigi õunatooted on paberil nõrgemad, saavad nad eelkõige kasu nende täiuslikust optimeerimisest. Ka Apple'i sülearvutite protsessorid võiksid olla samad, tänu millele saaks California hiiglane taas märgatavalt hüppeliselt konkurentsis hüpata, saavutada parema kontrolli oma sülearvutite üle ning ennekõike saaks neid palju paremini optimeerida MacOS-i operatsioonisüsteemi käitamiseks. Aga see võtab aega. Mida arvate Apple'i töökojast pärit ARM-protsessorite kohta? Kas usute, et jõudluse tõus tuleb kohe või võtab see veidi aega? Andke meile kommentaarides teada. Isiklikult loodan väga selle uue platvormi edule, tänu millele hakkame Macidele veidi teistmoodi vaatama.

.