Adam Kos Täna möödub 10 aastat Apple'i visionääri ja tegevjuhi Steve Jobsi surmast. Kuid selle asemel, et kurvastada, tahame meenutada tema õnnestumisi, tänu millele sai ta koos käputäie kolleegidega üles ehitada sellise ettevõtte, nagu Apple täna on. Nii et vaadake ettevõtte 10 kõige huvitavamat ja paljudel juhtudel edukaimat toodet, kuid koos Steve'i enda isiklike keerdkäikudega.
See võib olla sind huvitab
Amaya Toman Apple I (1976)
Mis võiks olla ettevõtte ja selle asutaja Steve Jobsi ajaloos olulisem kui kõige esimene toode? Apple I oli esimene personaalarvuti Apple'i nimega, kuigi see ei olnud tegelikult arvuti, nagu me seda tänapäeval tunneme. Puudusid šassii, toiteplokk, monitor ja klaviatuur. Tegemist oli tegelikult vaid 60 kiibiga emaplaadiga, mis oli mõeldud pigem isetegijatele, kes ka vajaliku tarkvara tarnisid. Sellegipoolest oli selle 4 kb RAM-iga arvuti väärtus 666,66 dollarit.
Apple II (1977)
Võrreldes ettevõtte esimese arvutiga oli teine juba ehtsa ja eelkõige kasutuskõlbliku seadme välimus. See oli varustatud 8-bitise MOS Technology 6502 mikroprotsessoriga, säilitades samal ajal 4 kb RAM-i. Kuid sellel oli ka kassettmängija ja sisseehitatud ROM-i tugi programmeerimiskeele Integer BASIC jaoks (mille kirjutas Apple'i kaasasutaja Steve Wozniak). Loogiliselt tõusis ka hind, mis oli põhiversiooni puhul 1 dollarit. Seda laiendati veelgi versioonide II Plus, IIe, IIc ja IIGS näol. Apple II oli esimene arvuti, mida tollased inimesed oma silmaga näha said. See oli müügihitt ja Apple läks üle.
Macintosh (1984)
Arvuti enda kuulsuse määras selle reklaam, mis parafraseeris inglise kirjaniku George Orwelli romaani 1984. Siin oli suur vend IBM. Nali on selles, et kuigi reklaam on selle valdkonna ajaloo üks edukamaid, ei näidanud see reklaamitavat toodet üldse. Seejärel parafraseeris seda uuesti ettevõte Epic Games, kes juhtis tähelepanu App Store'i ebaausatele tavadele. Macintosh oli siis esimene arvuti, mis populariseeris graafilist kasutajaliidest.
NeXT arvuti (1988)
Steve Jobsi karjääriajalugu ei hõlmanud ainult Apple'i. Ta pidi sellest lahkuma 1985. aastal ja asutas kolm aastat hiljem oma ettevõtte NeXT Computer. Ta investeeris sellesse 7 miljonit dollarit ja pärast esimest eksisteerimisaastat ähvardas ettevõtet pankrot. Kõik lahendas miljardär Ross Perot, kes investeeris Jobsi ja ta sai 1990. aastal esitleda esimest NeXT toodet. Tema "Workstation" oli tehnoloogiliselt väga arenenud, aga ka ülikallis, makstes 9 dollarit. NeXT-i ajalugu sai pitseri Jobsi naasmisega Apple'ile, st 999. aastal, kui Apple selle ostis.
iMac (1998)
Apple oli pankroti äärel. Ettevõte pole alati olnud nii edukas kui praegu. See on ka põhjus, miks ta pöördus uuesti Jobsi poole, et tagasi tulla. iMac G3 oli siis esimene toode, mis pärast tagastamist ettevõtte töökojast välja tuli. Ja see oli hitt. See kõik-ühes arvuti paistis silma oma disaini poolest, milles osales ka Jony Ive. Arvutit kutsusid kasutama poolläbipaistvad värvilised plastikud, mis paistis lihtsalt teiste erinevate beežide tulva hulgast silma. Tunnustuse pälvis ta ka USB-portide kasutamisega, mida tol ajal veel laialdaselt ei kasutatud. Toote edukust annab tunnistust asjaolu, et Apple’i portfellis on see ka täna.
iBooks (1999)
IBooki sülearvuti oli tegelikult aasta varem tutvustatud iMaci kaasaskantav versioon. Ka see oli varustatud PowerPC G3 protsessori, USB, Etherneti, modemi ja optilise draiviga. Tellimisel võiks sellel aga olla ka juhtmevaba Wi-Fi ühendus – täpselt nagu ühel kõige esimestest kaasaskantavatest arvutitest. See oli veel üks hitt, mille tootmine lõpetati 2006. aastal, kui see asendati tuntud MacBooki nimetusega.
iPod (2001)
Pisike, kompaktne ja mäluga tuhandele loole, mida saad kõikjale kaasa võtta – nii esitleti iPodi ehk multimeediumipleierit, millest sündis terve tootepere. Kuigi see polnud esimene seade, mis suutis taskus muusikat mängida, avaldas see muljet mitte ainult välimuse, vaid ka juhitavuse poolest. Ikooniline ümmargune nupp oli siis iseloomulik kogu seeriale, mis kandis siis nime Classic. Järgnesid sellised seadmed nagu iPod shuffle või iPod Nano. Ettevõtte praegusest portfellist leiab endiselt iPodi, see on 7. põlvkonna iPod touch, mis sellegipoolest haldab endiselt iOS 15.
iPhone 2007)
IPhone on loomulikult üks olulisemaid seadmeid, mis on sõna otseses mõttes kujundanud kogu mobiilitööstuse. See ei tekitanud mitte ainult kära, vaid ka naeruvääristamist. Esimene põlvkond oli ju tegelikult vaid telefon, internetibrauser ja muusikapleier. Need olid ka funktsioonid, mida Steve Jobs laval ikka ja jälle kordas. Põhiline oli aga seadme juhtimise osas, kui saime lõpuks kõigist puutepliiatsidest lahti ja lõpuks vaid näppudega mobiiliekraani kasutama hakata. Ainult iPhone 3G ja operatsioonisüsteemi teine versioon, mis kandis veel nime iPhone OS, tõi App Store'i ja muutis iPhone'i täisväärtuslikuks nutiseadmeks.
MacBook Air (2008)
See oli kerge, õhuke, elegantne ja Steve Jobs võttis selle Macworldi konverentsi laval esitledes paberümbrikust välja. Seejärel nimetas ta seda õhukeste füüsiliste mõõtmete tõttu "maailma kõige õhemaks sülearvutiks". Tänu oma unibody alumiiniumist disainile määratles see ettevõtte kogu portatiivse portfelli välimuse, mis seega taandus mitmekihiliste arvutite ehitamisest. Kuid on tõsi, et vorm domineeris siin funktsiooni üle. Isegi siis oli ainult üks USB-port, optiline draiv puudus ning 1,6 GHz Intel Core 2 Duo protsessor, 2GB 667MHz DDR2 RAM ja 80GB kõvaketas polnud kindlasti kõige paremad.
iPad (2010)
Ülekasvanud iPhone – nii kutsuti ka iPadi. Sarnaselt iPhone'iga pani ta aga suuna. Seni ei teadnud inimesed tahvelarvutitest, kasutasid ainult raamatulugejaid. See on ka põhjus, miks konkureerivate Androidi seadmete ilmumisel nimetasid paljud neid iPadideks, kuigi Apple'iga polnud sellel midagi pistmist. Alles hiljem võeti kasutusele tänapäeval tuntud nimi ehk tahvelarvuti. Kui välja arvata puuduvad telefonikõned, suutis iPad teha sama, mida väiksem iPhone, pakkudes seda ainult suuremal ekraanil, mis sobib ideaalselt kogu digitaalsisu tarbimiseks. Lõppude lõpuks jagasid need kaks tootesarja koos erinevate erinevustega sama operatsioonisüsteemi nimetust kuni 2019. aastani, mil Apple tutvustas WWDC-l eraldi iPadOS-i.
