Ondrej Holzman Tootmise suur turbulents, ebatavaline võttegraafik, kõrged ootused, suurepärane esimene nädalavahetus ja seejärel tohutu langus filmiedetabelite lõppu. See on väga lühidalt ühe oodatuima sügispildi lugu Steve Jobs, kellel olid hoopis teised ambitsioonid...
See on algusest lõpuni üsna huvitav lugu, mis võib tulla oodatust varem ja seda ei nimetata mitte Oscariks, vaid ajaloo uputuseks. Kuid see võib ikkagi olla midagi vahepealset.
DiCapriost Fassbenderini
2011. aasta lõpus omandas Sony Pictures filmiõigused, mis põhinevad Walter Isaacsoni Steve Jobsi volitatud biograafial. Tunnustatud Aaron Sorkin valiti stsenaristiks, võib-olla eduka kohanemise tõttu Social Network Facebooki algusest ja siis hakkasid asjad juhtuma.
Kõik sai alguse stsenaariumist, mille kirjutamist Sorkin kinnitas 2012. aasta keskel. Ta palkas Apple’i kaasasutaja palgalise konsultandi Steve Wozniaki, et aidata tal luua ainulaadset kolmevaatuselist "näidendit". Pooleteise aasta pärast, kui Sorkin oma töö lõpetas, muutus see lavastaja küsimuseks.
Seotud David Fincheriga, kellega ta just töötas Social Network, oli äärmiselt ahvatlev ilmselt kõigile osapooltele. Fincher valis kurameerimise ajal peaossa ka Christian Bale’i, kes pidi mängima Steve Jobsi. Kuid lõpuks olid Fincheril liiga suured palganõuded, mida Sony Pictures ei olnud nõus aktsepteerima. Ka Bale taganes projektist.
Filmi võttis lõpuks enda kanda selle filmi poolest tuntud režissöör Danny Boyle Slumdog Miljonär, kes hakkas vahelduseks tegelema teise A-nimekirja näitleja Leonardo DiCaprioga. Siiski oli mängus tagasi ka Christian Bale. Staarinime tegijad aga finaalis välja ei mõelnud, mida väidetavalt kaaluti veel mitmel, ja valik langes Michael Fassbenderile.
Asja tegi hullemaks see, et kogu Sony Picturesi stuudio taganes ootamatult filmist, millele ei aidanud kaasa häkkerite rünnak ning tundlike dokumentide ja e-kirjade lekkimine. 2014. aasta novembris võttis aga projekti üle Universal Studios, kes kinnitas peaosasse Michael Fassbenderi ja üldiselt liikus see üsna kiiresti, kuna aeg nõudis. Teistesse rollidesse kinnitati Seth Rogen, Jeff Daniels, Michael Stuhlbarg ning lõpuks tabati ka Kate Winslet.
Filmivõtted algasid selle aasta jaanuaris ja lõppesid nelja kuuga. Esilinastus kuulutati välja oktoobriks ja pinge võis kasvama hakata.
Suurepärastest arvustustest hetkeni sündmuskohalt
Me ei meenuta ainult filmi loomise keerulist anabaasi. Suur osa sellest, mis juhtus enne filmi kinodesse jõudmist, mõjutas otseselt või kaudselt selle tulemusi. Alguses nägi see suurepärane välja.
Filmikriitikutel oli o Steve Jobsile enamasti kõige positiivsem arvamus. Ootuspäraselt kiideti Sorkini stsenaariumi ning tema näitlejatöö eest saatis mõni alahinnatud Fassbender isegi Oscarile. Siis, kui filmi hakati näitama valitud kinodes New Yorgis ja Los Angeleses selle esimese kahe nädala jooksul, salvestas see sõna otseses mõttes rekordarvud, olles ajaloos keskmiselt 15. kõige tulusama filmina.
Aga siis tuli. Steve Jobs levinud üle Ameerika Ühendriikide ning pärast esimest ja teist nädalavahetust saabunud numbrid olid tõeliselt šokeerivad. Film oli täielik flopp. Tulud olid põhimõtteliselt väiksemad, kui loojad ette kujutasid. Nende prognoosid jäid avanädalavahetusel vahemikku 15–19 miljonit dollarit. Kuid see eesmärk saavutati alles pärast terve kuu pikkust linastust.
Kui ta ka eelmisel nädalavahetusel värava lõi Steve Jobs külastatavus on oluliselt vähenenud, üle kahe tuhande Ameerika teatri eemaldas selle programmist. Suur pettumus, mille taga võime leida mitmeid tegureid.
[youtube id=”tiqIFVNy8oQ” width=”620″ height=”360″]
Sa usud Fassbenderit
Steve Jobs on kindlasti ebatavaline film ja praktiliselt kõik, kes on filmi näinud, teatavad, et ootasid midagi hoopis teistsugust. Kuigi Sorkin paljastas eelnevalt, kuidas ta stsenaariumi kirjutas (koosnes kolmest pooletunnisest stseenist, millest igaüks toimus reaalajas enne Jobsi elu kolme võtmetoote turuletulekut), ja näitlejad paljastasid ka palju detaile, tegijad suutsid üllatusi serveerida.
See oli aga topeltüllatus, nii hea kui ka halb. Filmitegija vaatevinklist ta lõikas Steve Jobs positiivne tagasiside. Kiidusõnu pälvis sadadest intervjuudest läbi põimitud originaalstsenaarium, milles oli alati kaasas Steve Jobs ja just nimelt peaosa esindaja Michael Fassbender. Kuigi lõpuks ei saanud film päris A-nimekirja erinevate Hollywoodi autasudega kaunistatud näitlejat, oli kolimine 38-aastase Saksa-Iiri juurtega Fassbenderiga edukas.
Filmitegijad otsustasid mitte maskeerida Fassbenderit Jobsiks, vaid jätta ta natuke omaette. Ja kuigi Fassbenderil ja Apple'i kaasasutajal polnud tegelikult palju ühist, veendute filmi edenedes üha enam, et see on tõesti olemas. je Steve Jobs ja lõpuks usute Fassbenderit.
Kes aga ootas Fassbenderit või õigemini Steve Jobsi nn aktis näha, kui ta oma aja ühe suurima visionäärina võtmetooteid välja mõtleb ja maailma toob, peab pettuma. Sorkin ei kirjutanud filmi Steve Jobsist ja Apple’ist, küll aga kirjutas ta praktiliselt Steve Jobsist karakteruuringu, milles asjad, mille ümber kõik keerleb – ehk Macintosh, NeXT ja iMac – on teisejärgulised.
Samas pole tegu siiski eluloofilmiga, Sorkin ise oli sellele tähistusele vastu. Selle asemel, et esitleda Jobsi elu tervikuna, kus ta oleks kõndinud oma vanemate väikesest garaažist tehnoloogiahiiglaseni, kellega koos maailma muutis, valis Sorkin hoolikalt välja mitu olulist inimest Jobsi elus ja esitles kolmes nende saatuseid. pool tundi, mis eelnesid Jobsi lavale astumisele.
Õunakogukond ütles eitavalt
Idee on kindlasti huvitav ja filmitegemise mõttes suurepäraselt teostatud. Probleem tuli aga sisuga. Võiksime kogu asja kergesti kokku võtta kui filmi isa suhetest tütrega, kes esialgu keeldub isadust tunnistamast, kuigi pani arvutile tema nime, ja lõpuks leiab tee tema juurde. Sorkin valis peateemaks Jobsi elu ühe vastuolulisema ja nõrgema hetke. Elust, kus Jobs saavutas rohkem kui paljud teised ja mida kindlasti ei mäletata tema osast tütrega.
Film püüab kujutada Jobsi kompromissitu juhina, kes ei vaata tagasi teel oma eesmärgi poole, on nõus kõndima üle laipade ning isegi tema parim sõber või lähim kolleeg ei saa tema teed takistada. Ja see on koht, kus Sorkin komistas. Tema õnnetuseks sattus ta vastu kõige karmima seina, mille moodustasid Jobsi lähimad sõbrad, perekond, sõbrad, töökaaslased ja Apple ise.
Tõenäoliselt ei eita keegi, et ülalkirjeldatud ja filmis esitletud Jobs seda polnud. Sorkin ei lasknud aga hetkekski näha Jobsi teist poolt, kui ta suutis kuulata, olla helde ja tuua maailma rea läbimurdetooteid, nende kõigi puhul piisab iPhone’i mainimisest. "Õunaküla" lükkas filmi tagasi.
Jobsi naine Laurene üritas filmimist lõpetada ja olevat isegi kutsunud Christian Bale'i ja Leonardo DiCapriot filmis mitte mängima. Isegi Jobsi järglane Apple’i tegevdirektori rollis Tim Cook, kes enam-vähem kogu ettevõtte eest rääkis, polnud filmi tooniga rahul. Ka paljud ajakirjanikud, kes olid Jobsit juba aastaid isiklikult tundnud, rääkisid negatiivselt.
"Steavitatud Steve Jobs pole selles filmis," kirjutas oma kommentaaris lugupeetud ajakirjanik Walt Mossberg, kelle sõnul lõi Sorkin meelelahutusliku filmi, mis kannab endas Jobsi elu ja karjääri reaalsusi, kuid ei jäädvusta neid päriselt.
Nii pandi vastamisi kaks maailma: filmimaailm ja fännimaailm. Esimest filmi kiites heitis teine selle halastamatult kõrvale. Ja meeldib see meile või mitte, fännide maailm on kõikjal võitnud. Täielikku floppi Ameerika kinodes ei saa kuidagi teisiti seletada, kui see, et Apple’i jt viis filmile lähenes, kuigi film kui selline on ehk vaatamist väärt.
Tõde on aga see, et seda saavad tõeliselt nautida vaid Apple’i asjatundlikud vaatajad. Kui nõustume sellega, et Sorkin kohandas tegelikke sündmusi oma läbimõeldud stsenaariumi järgi, isegi kui ta üritas asju vähemalt välja mõelda, on filmil täiusliku kogemuse saamiseks veel üks tingimus: Apple'i, arvutite ja Steve Jobsi tundmine. .
Kui tulete filmi vaatama, ilma et sellest kõigest aimugi oleks, lahkute sealt segaduses. Erinevalt Fincheri Sorkini filmi adaptsioonist Social Network, mis tutvustas lihtsalt Mark Zuckerbergi ja Facebooki, on uppumas Steve Jobs kohe ja kompromissitult põhisündmusse ning seoseid mitte tundev vaataja eksib kergesti ära. Seega on see film eelkõige mitte massidele, vaid Apple’i fännidele. Probleem on selles, et teid lükati tagasi.
Kuidas siis alguses mõned kõige optimistlikumad kommentaarid rääkisid autor Steve Jobs Oscarite jagamise kohta loodavad tegijad nüüd, et suudavad rahalise puudujäägi vähemalt väljaspool USA-d korvata ja mitte ära lüüa. Film läheb kuuajalise hilinemisega mujale maailma, sealhulgas Tšehhi, ja on huvitav näha, kas selle vastuvõtt ka mujal on sama leige.
Nii et tal ei olnud ka üks parimaid sissetulekuid kino kohta, kui nad saatsid ta vaid mõnda kinno. Kui nad selle üleriigiliselt saadaksid, läheks kindlasti teisiti
Muidu suurepärane film. Kahju, et see kahe tunni pärast lõppes...