Sule kuulutus

Apple'i uue voogedastusteenuse eelarve on väidetavalt miljard dollarit, kuid teatud ringkonnad hakkavad kahtlema, kas see on tõesti hästi investeeritud raha ja kas sisu on vaatajatele huvitav. Tundub, et Tim Cook seisab korralikult lihvitud ja korrektse sisu eest, kuid küsimus on selles, kas see lihvimine toimub publiku atraktiivsuse arvelt.

Kui Tim Cook vaatas rohkem kui aasta tagasi oma ettevõtte draamat Vital Signs, oli tal nähtuga pisut probleeme. Sünge, osaliselt biograafiline lugu hiphopperist Dr. Dre sisaldas muu hulgas stseene kokaiinist, orgiatest või relvadest. "See on liiga vägivaldne," ütles Cook Apple Musicu saatele Jimmy Iovine. Tema sõnul ei tulnud Vital Signsi maailma vabastamine kõne allagi.

Pärast Cooki kommentaare Vital Signsi kohta pidi Apple selgeks tegema, et nad tahavad kvaliteetseid staare täis saateid, kuid nad ei taha seksi, roppusi ega vägivalda. Teised platvormid, nagu HBO või Amazon, ei kartnud teravamaid teemasid, stseene ja väljendeid sarnaselt Netflixiga, mille vanglakomöödiadraama Orange is the New Black, milles ei puudu seksist, roppusest, narkootikumidest ega vägivallast tohutu populaarsus kogu maailma järel.

NBC ja Foxi endise programmidirektori Preston Beckmani sõnul riskib Netflix aga vägivalla või lesbiseksi edastamisega kõige rohkem sellega, et konservatiivsem vaataja tühistab oma tellimuse (selle asemel, et lihtsalt mitte vaadata taunitavaid saateid). Apple võib selline konservatiivne vaataja otsustada teda karistada sellega, et ta ei osta üht tema toodet.

Apple on saate edastust kaks korda edasi lükanud, ühe tegevprodutsendi sõnul võib oodata rohkem viivitusi. Cook ütles juulis analüütikutele, et ei saa veel oma Hollywoodi plaane täpsemalt kirjeldada, kuid tal on väga hea tunne, mida Apple tulevikus pakkuda võib. Hollywood on Apple'i strateegia võtmeks. Cupertino ettevõte püüab suurendada oma teenuste valikut ja nendest saadavat tulu. Need teenused hõlmavad mitte ainult App Store'i, mobiilimaksete või Apple Musicu toimimist, vaid ka plaanitavat laienemist meelelahutustööstuse vetesse.

Apple on varem ostnud rohkem kui tosin saadet, kusjuures staarinimedest pole puudust. Kuid personali- ja sisumuudatuste tõttu on paljud programmid nüüd hilinenud. Populaarses sarjas Breaking Bad osalenud Zack Van Amburg ja Jamie Erlicht püüdsid samuti saada oma saate heakskiitu Eddy Cue ja Tim Cooki poolt. M. Night Shyamalani sari paarist, kes kaotas oma väikese lapse, vajas samuti heakskiitu. Enne psühholoogilisele thrillerile noogutamist esitas Apple palve peategelaste majast ristid kaotama, kuna ei soovi oma saadetes näidata religioosseid ega poliitilisi teemasid. Tõde on The Wall Street Journali andmetel see, et vastuoluline sisu ei pruugi olla edutee – seda tõendavad suhteliselt kahjutud sarjad nagu Stranger Things või The Big Bang Theory. See, et härrad Cue ja Cook ei taha toota vastuolulise sisuga saateid, ei tähenda, et nad vaatavad end ainult Teletupsusid või Sesame Streeti. Cue on Troonide mängu fänn, Cookile meeldivad Friday Night Lights ja Madam Secretary.

Apple ei karda kindlasti investeerida teda huvitavatesse saadetesse ja pakkuda nende eest suuremaid summasid kui Netflix või isegi CBS. Kuid ta ei karda ka muutusi ostetud saadetes - näiteks vahetas ta meeskonda Spielbergi Amazing Stories'i taaskäivitamisel. Alus Apple'i ülekandestrateegiale pandi paika umbes kolm aastat tagasi, kui spekuleeriti Apple'i Netflixi omandamise üle, kaalus Cupertino ettevõte oma kaabeltelevisiooni käivitamist ja selle juhtkond kohtus Hollywoodi juhtidega. Apple püüdis teemasse võimalikult sügavalt tungida ja välja selgitada, kes on selles valdkonnas edukas ja miks.

Gizmodo server märkis, et show-äri erineb App Store'i või iPhone'i reklaamide toimimisest, kus Apple'i ettenägelik suhtumine on siiski veidi mõttekam. Voogesitusteenused on praegu väga edukad, osaliselt seetõttu, et need võimaldavad vaatajatel pääseda juurde eksklusiivsele sisule ilma kaabeltelevisiooni seadistamata. Ühest küljest on Apple’il tohutu potentsiaal selles vallas läbi lüüa, kuid konservatiivne suhtumine teeb temast juba konkurendi, keda teised ehk nii väga ei karda.

Allikas: The Wall Street Journal, Gizmodo

.