Sule kuulutus

Kõigest nädala pärast saame ilmselt teada kõike, mida Apple Watchi kohta teada tahtsime ja millest Apple erinevatel põhjustel seni vaikinud on. Tulevane peaettekanne see paljastab muuhulgas saadavuse, täieliku hinnakirja või reaalse aku tööea. Nagu kõigil uutel Apple'i toodetel, on ka nutikellal oma lugu, mille fragmente saame tasapisi teada avaldatud intervjuudest.

Ajakirjanik Brian X. Chen z New York Timesile on nüüd toonud veel paar näpunäidet kella kohta arendusperioodist, samuti veidi seni avalikustamata infot kella omaduste kohta.

Chenil oli võimalus rääkida kolme Apple'i töötajaga, kes olid seotud kella arendusega ja kes anonüümsuse lubaduse all avaldasid huvitavaid detaile, mida meil pole veel olnud võimalust kuulda. Apple'i etteteatamata toodete ümber valitseb alati suur saladus, nii et teave ei jõuaks pinnale enne, kui peaks.

Kõige riskantsem periood on siis, kui Apple peab tooteid kohapeal testima. Apple Watchi puhul lõi firma kellale spetsiaalse korpuse, mis meenutas seadet Samsung Galaxy Gear, varjates seeläbi nende tegelikku disaini väliinseneride ees.

Apple'i siseselt kandis kella nime "Project Gizmo" ja see hõlmas Apple'i kõige andekamaid inimesi, sageli nimetati kellameeskonda "All-Star Teamiks". Sellel osalesid iPhone'ide, iPadide ja Macide kallal töötanud insenerid ja disainerid. Kella arendavasse meeskonda kuuluvate tippametnike hulgas on näiteks tegevjuht Jeff Williams, Adobe'ist Apple'i siirdunud Kevin Lynch ja loomulikult peadisainer Jony Ive.

Meeskond tahtis tegelikult kella turule tuua palju varem, kuid mõned täpsustamata takistused takistasid arengut. Hilinemisele aitas kaasa ka mitme võtmetöötaja kaotus. Mõned parimad insenerid on pärit Nest Labsist (Nesti termostaatide tootja) Google'i all, kus iPodi isa Tony Fadelli juhtimisel töötab juba suur hulk endisi Apple’i töötajaid.

Apple Watch pidi algselt rohkem rõhku panema biomeetriliste funktsioonide jälgimisele. Insenerid katsetasid erinevate andurite, näiteks vererõhu ja stressi anduritega, kuid loobusid enamikust neist juba väljatöötamise alguses, kuna andurid osutusid ebausaldusväärseks ja tülikaks. Neid on kella sisse jäänud vaid üksikud – andur pulsi mõõtmiseks ja güroskoop.

On spekuleeritud, et Apple Watchil võib olla ka baromeeter, kuid selle olemasolu pole veel kinnitatud. Baromeeter ilmus aga iPhone 6-le ja 6 Plusile ning telefon suudab seega mõõta kõrgust ja mõõta näiteks mitut trepist kasutaja on tõusnud.

Aku eluiga oli arenduse ajal üks suuremaid probleeme. Insenerid kaalusid aku laadimiseks erinevaid meetodeid, sealhulgas päikeseenergiat, kuid otsustasid lõpuks juhtmevaba laadimise induktsiooni abil. Apple'i töötajad on kinnitanud, et kell peab tõepoolest vastu vaid päeva ja seda tuleb üleöö laadida.

Seadmel peaks olema vähemalt spetsiaalne säästurežiim nimega "Power Reserve", mis peaks oluliselt pikendama kella eluiga, kuid selles režiimis kuvab Apple Watch ainult kellaaega.

Apple Watchi arenduse raskeim osa ootab aga ettevõtet veel ees, sest see peab veenma nende kasulikkuses tarbijaid, kes seni pole sellise seadme vastu huvi tundnud. Nutikellade kasutuselevõtt üldiselt on kasutajate seas olnud seni leige. Eelmisel aastal müüdi Canalysi analüüsi järgi vaid 720 000 Android Weari käekella, Pebble tähistas hiljuti ka oma kaubamärgi miljoni müüdud kella üle.

Siiski prognoosivad analüütikud, et Apple müüb aasta lõpuks 5-10 miljonit kella. Varem suutis ettevõte tarbijaid veenda tootes, mis muidu väga külmalt vastu võeti. See oli tahvelarvuti. Seega peab Apple lihtsalt kordama iPadi edukat turuletoomist ja tõenäoliselt on tal käsil veel üks miljardi dollari suurune äri.

Allikas: New York Timesile
.