Kõigest nädala pärast saame ilmselt teada kõike, mida Apple Watchi kohta teada tahtsime ja millest Apple erinevatel põhjustel seni vaikinud on. Tulevane peaettekanne see paljastab muuhulgas saadavuse, täieliku hinnakirja või reaalse aku tööea. Nagu kõigil uutel Apple'i toodetel, on ka nutikellal oma lugu, mille fragmente saame tasapisi teada avaldatud intervjuudest.
Ajakirjanik Brian X. Chen z New York Timesile on nüüd toonud veel paar näpunäidet kella kohta arendusperioodist, samuti veidi seni avalikustamata infot kella omaduste kohta.
Chenil oli võimalus rääkida kolme Apple'i töötajaga, kes olid seotud kella arendusega ja kes anonüümsuse lubaduse all avaldasid huvitavaid detaile, mida meil pole veel olnud võimalust kuulda. Apple'i etteteatamata toodete ümber valitseb alati suur saladus, nii et teave ei jõuaks pinnale enne, kui peaks.
Kõige riskantsem periood on siis, kui Apple peab tooteid kohapeal testima. Apple Watchi puhul lõi firma kellale spetsiaalse korpuse, mis meenutas seadet Samsung Galaxy Gear, varjates seeläbi nende tegelikku disaini väliinseneride ees.
Apple'i siseselt kandis kella nime "Project Gizmo" ja see hõlmas Apple'i kõige andekamaid inimesi, sageli nimetati kellameeskonda "All-Star Teamiks". Sellel osalesid iPhone'ide, iPadide ja Macide kallal töötanud insenerid ja disainerid. Kella arendavasse meeskonda kuuluvate tippametnike hulgas on näiteks tegevjuht Jeff Williams, Adobe'ist Apple'i siirdunud Kevin Lynch ja loomulikult peadisainer Jony Ive.
Meeskond tahtis tegelikult kella turule tuua palju varem, kuid mõned täpsustamata takistused takistasid arengut. Hilinemisele aitas kaasa ka mitme võtmetöötaja kaotus. Mõned parimad insenerid on pärit Nest Labsist (Nesti termostaatide tootja) Google'i all, kus iPodi isa Tony Fadelli juhtimisel töötab juba suur hulk endisi Apple’i töötajaid.
Apple Watch pidi algselt rohkem rõhku panema biomeetriliste funktsioonide jälgimisele. Insenerid katsetasid erinevate andurite, näiteks vererõhu ja stressi anduritega, kuid loobusid enamikust neist juba väljatöötamise alguses, kuna andurid osutusid ebausaldusväärseks ja tülikaks. Neid on kella sisse jäänud vaid üksikud – andur pulsi mõõtmiseks ja güroskoop.
On spekuleeritud, et Apple Watchil võib olla ka baromeeter, kuid selle olemasolu pole veel kinnitatud. Baromeeter ilmus aga iPhone 6-le ja 6 Plusile ning telefon suudab seega mõõta kõrgust ja mõõta näiteks mitut trepist kasutaja on tõusnud.
Aku eluiga oli arenduse ajal üks suuremaid probleeme. Insenerid kaalusid aku laadimiseks erinevaid meetodeid, sealhulgas päikeseenergiat, kuid otsustasid lõpuks juhtmevaba laadimise induktsiooni abil. Apple'i töötajad on kinnitanud, et kell peab tõepoolest vastu vaid päeva ja seda tuleb üleöö laadida.
Seadmel peaks olema vähemalt spetsiaalne säästurežiim nimega "Power Reserve", mis peaks oluliselt pikendama kella eluiga, kuid selles režiimis kuvab Apple Watch ainult kellaaega.
Apple Watchi arenduse raskeim osa ootab aga ettevõtet veel ees, sest see peab veenma nende kasulikkuses tarbijaid, kes seni pole sellise seadme vastu huvi tundnud. Nutikellade kasutuselevõtt üldiselt on kasutajate seas olnud seni leige. Eelmisel aastal müüdi Canalysi analüüsi järgi vaid 720 000 Android Weari käekella, Pebble tähistas hiljuti ka oma kaubamärgi miljoni müüdud kella üle.
Siiski prognoosivad analüütikud, et Apple müüb aasta lõpuks 5-10 miljonit kella. Varem suutis ettevõte tarbijaid veenda tootes, mis muidu väga külmalt vastu võeti. See oli tahvelarvuti. Seega peab Apple lihtsalt kordama iPadi edukat turuletoomist ja tõenäoliselt on tal käsil veel üks miljardi dollari suurune äri.
Me kõik ostame neid nagunii, isegi kui nad isegi aega ei näita :))
Täpselt!!!! :-D parim postitus ja nõustun
Olen endas veendunud, et nii on. Ostsin samamoodi Withings Activite'i :-) ja ma ei näe Apple Watchi ostmises probleemi ;-) no kui mul poleks võimalust Samsungilt kellasid testida, siis ostaks vähemalt ühe 4-5-st, mille nad juba välja mõelnud on :-) Osta aga, see pole mõeldud aktiivseks kandmiseks :)
Kuid iPadi edu ei saa võrrelda kellaga. See tahvelarvuti õnnestus peamiselt tänu iPhone'i fenomenile. Kelladel puudub endiselt üldine massitunne, neid nohikesi, kes hea meelega kõike mõõdavad ja iPhone'iga ühendavad, on vähem kui iPadi kasutajaid. Lisaks on veel üks hetk, millele vähesed on veel mõelnud: kindel blokk üha uute vidinate ostmiseks on just kõigi seadmete igapäevase laadimise vajadus: meie puhul iPhone, iPad, MacBook, lisaks kellad, siis mitmesugused muud koduseadmed (enamusel ikka teine mobiil ja ma ei räägigi partnerite kodustest mobiilidest ja tahvelarvutitest…….iga päev mõtlen, et pean laadija peale panema 3, 4, 6 seadet on hull…….
Ma isiklikult ei julgeks väita, et iPad õnnestus tänu iPhone'ile, pigem tänu iPhone'il läbimurdeliseks osutunud tehnoloogiale st. puudutus ja selle rakendamine seadmes, mis võimaldas hõlpsalt liha sisu jagada (nt isegi sellises, mis ei saanud seda teistes seadmetes teha).
Kellal on selge loogika, peale riiete on see veel üks laialt levinud seade, mida inimesed kaasas kannavad, mis annab Apple’i-sugusele ettevõttele majandusloogika. Kella turustatavuse lühiajalises perspektiivis määrab loomulikult "Hurraa midagi uut Apple'ilt" efekt, kuid see on praktiline kasutatavus, st. teie mainitud tasu on pikas perspektiivis kõige olulisem. Peale praktilise kasutusmugavuse saab kellade suurimaks probleemiks olema individualiseerimine. Seetõttu tegeleb Apple nii paljude kohandamisvõimalustega, sest kui nad panevad turule 5-10 miljonit kella, on need kõik üsna ühesugused. Daamid ja härrad valivad kellad "eheteks" ja kellad, mis kõigil on, on odavad, mitte kallid. Ootan väga, kuidas need välja näevad, aga ma ei tea, kas ostan isegi igapäevase laadimise tõttu....
Noh, võib-olla elan laadimise üle. Mind häirib kõige rohkem see, et nad sõltuvad täielikult iPhone'ist. Navigeerimise või sündmuse teavitamise korral telefonist vms. Mul poleks selle vastu midagi, sõltuvus on seal mõistlik. Fitness-funktsioonide puhul tuleks aga siinkohal kasuks nende vähemalt ajutine sõltumatus telefonist. Tahaks joosta või ujuda lihtsalt kellaga, ilma suure ja pealetükkiva telefonita. Nad ei peaks mulle kõiki asju näitama – vaid mõnda põhilist, aega, vahemaad, temperatuuri. ülejäänu said nad salvestada ja analüüsida alles pärast telefoniga ühendamist või telefon teeks selle nende eest ära. Teine asi, mis mind häirib, on disain. Minu vaatevinklist peaksid need olema pigem tavalise käekella moodi, andma põhjust seda terve päev kanda, pluss laskma tal kogu aeg aega näidata - täpselt nagu klassikaline kell.
Praeguses, meile siiani teadaolevas seisus pean õunakella jaburaks - minu jaoks. See on lihtsalt kasutu teavitusvahend, mis ei saa ilma telefonita hakkama ega too mulle midagi uut (v.a pulsimõõtmine).
Apple Watchi saab kaasa võtta jooksma ka ilma iPhone'ita – see näitab reaalajas distantsi, pulssi, põletatud kaloreid ja palju muid andmeid.
Apple näitab seda oma reklaamis - http://youtu.be/CPpMeRCG1WQ
Mina seevastu näen nutikellade põhimõttelist ja praegust probleemi selles, et tegemist on elektroonikaseadmetega. Teistmoodi ei saa, aga mõne aasta pärast on need lootusetult aegunud. Kujutage ette, et ostate võib-olla GOLD versiooni, tegelikult pole vahet, kui pehmed on kella korpuse materjalid, kahe aasta pärast on see aegunud. Kui vaatan tavalisi kellasid hinnakategoorias üle 1000 euro, siis iga omanik eeldab, et need teenivad teda üle kümne aasta. Ainus nipp, mis asja paremaks teeks, on võimalus valida kella südamik ja uue versiooni ilmumisel see välja vahetada. Nii võib siledasse kehasse investeerimine olla tõhus.
Loomulikult kehtib see inimeste kohta, kes peavad kellasid samuti ehteks. Sellega on aga probleem, et neil inimestel on _kollektsioon_ kellasid (ütleme, et vähemalt 2-3 tükki) ja nutikellal on rohkem kui üks kalduvus neile pidevalt, sõna otseses mõttes 24 tundi ööpäevas külge jääda, mida ükski omanik kellakollektsioonist.
Sellest järeldub, et Apple Watchi sobiv versioon võib olla edukas, selles pole põhjust kahelda (hind ja laadimine ei mängi seal rolli). Kavatsen osta keskmise versiooni, et teisi proovida (ka mina) ja kuldversiooni, ilmselt on see lihtsalt eputamise viis ;-)
See, et kell kestab terve päeva, on lihtsalt väikseim vastuvõetav vastupidavus. Vähem lihtsalt pole võimalik, sest kui hommikul kella randmele panna ja kell 15 peab laadija peale panema, ei tasu seda ilmselt isegi osta. Lisaks on see nagu mobiiltelefon. Kui kasutate seda, saate seda kasutada vähem kui päevaga. Kui kasutate kella õigesti, ei pea see päeva vastu. Ja ka igapäevane laadimine tähendab 365 laadimistsüklit aastas. Tõenäoliselt kujutame ette, millises seisukorras on aku pärast 500 või 1000 tsüklit. Pulsi mõõtmine ilma rinnarihmata on mõttetu. Näiteks spinningul on mul pulsikell lenksu küljes, et ei peaks pidevalt kätt tõstma. Ja ka täpsus ilma rinnarihmata pole hea. Minu Polaril on taskulamp alates juulist, kasutan pulsimõõtmist 5 korda nädalas iga kord umbes tund aega. Ta läheb ikka. Võin enda eest öelda, et kindlasti mitte. Aga see saab olema edukas. Frikulíní ootavad juba põnevusega järgmist stiilset asja.
Sa kirjutasid midagi, millest sa peaaegu ei kirjutanud, löö see maha. Seda ma nimetan avatud meeleks...