Amaya Toman Enamikul inimestel on tänapäeval Netflix seotud filmide, sarjade ja erinevate saadetega. Kuid Netflix on turul olnud palju kauem ja enne seda, kui ta seda tüüpi teenust pakkuma hakkas, levitas ta filme täiesti erineval viisil. Selles artiklis tuletame meelde praeguse hiiglase nimega Netflix algust.
See võib olla sind huvitab
Asutajad
Netflixi asutasid ametlikult augustis 1997 kaks ettevõtjat – Marc Randolph ja Reed Hastings. Reed Hastings lõpetas 1983. aastal Bowdoini kolledži bakalaureusekraadiga, 1988. aastal lõpetas õpingud tehisintellekti erialal Stanfordi ülikoolis ning asutas 1991. aastal ettevõtte Pure Software, mis arendas tarkvaraarendajatele tööriistu. Kuid ettevõtte ostis Rational Software 1997. aastal ja Hastings seikles täiesti erinevatesse vetesse. Algselt Silicon Valleys ettevõtjana tegutsenud geoloogiat õppinud Marc Randolph on oma karjääri jooksul asutanud kuus edukat idufirmat, sealhulgas tuntud ajakirja Macworld. Ta tegutses ka mentori ja nõuandjana.
Fotogalerii
Miks Netflix?
Ettevõte asus algselt Californias Scottsi orus ja tegeles algselt DVD-de laenutamisega. Kuid see ei olnud klassikaline riiulite, salapärase kardina ja kassaga letiga laenutuspood – kasutajad tellisid oma filmid veebilehe kaudu ja said need posti teel eristuva logoga ümbrikus. Pärast filmi vaatamist saatsid nad selle uuesti postiga tagasi. Algul maksis laenutus neli dollarit, postikulu veel kaks dollarit, kuid hiljem läks Netflix üle abonemendisüsteemile, kus kasutajad said DVD-d hoida nii kaua, kui soovisid, kuid teise filmi laenutamise tingimuseks oli eelmine tagastamine. üks. DVD-de posti teel saatmise süsteem saavutas järk-järgult suure populaarsuse ja hakkas hästi konkureerima tavapäraste laenutuspoodidega. Laenamise viis kajastub ka ettevõtte nimes - "Net" pidavat olema lühend "internetist", "flix" on teisend sõnast "flick", mis tähistab filmi.
Fotogalerii
Käi ajaga kaasas
1997. aastal olid klassikalised VHS-kassetid veel üsna populaarsed, kuid Netflixi asutajad lükkasid nende laenutamise mõtte kohe alguses tagasi ja otsustasid kohe DVD-de kasuks – üks põhjusi oli postiga saatmise lihtsam. Esmalt proovisid nad seda praktikas ja kui ise koju saadetud kettad jõudsid korras, oli otsus tehtud. Netflix käivitati 1998. aasta aprillis, muutes Netflixist üheks esimeseks ettevõtteks, kes laenutab Internetist DVD-sid. Esialgu oli pakkumisel alla tuhande pealkirja ja Netflixis töötas vaid käputäis inimesi.
See võib olla sind huvitab
Nii et aeg läks
Aasta hiljem toimus üleminek iga laenutuse ühekordselt tasumiselt kuutellimusele, 2000. aastal võttis Netflix kasutusele isikupärastatud süsteemi, mis soovitab vaatajate hinnangute põhjal pilte vaadata. Kolm aastat hiljem oli Netflixil miljon kasutajat ja 2004. aastal see arv isegi kahekordistus. Sel ajal aga hakkasid tal ka teatud probleemid silmitsi seisma - näiteks tuli tal esitada kohtuasi eksitava reklaami eest, mis seisnes piiramatute laenude lubamises ja kohaletoimetamises järgmisel päeval. Lõppkokkuvõttes lõppes vaidlus vastastikuse kokkuleppega, Netflixi kasutajate arv kasvas mõnusalt edasi ning ettevõtte tegevus laienes.
Teine suur läbimurre toimus 2007. aastal, kui käivitati voogedastusteenus Vaata kohe, mis võimaldas tellijatel vaadata saateid ja filme oma arvutis. Voogedastuse algus ei olnud kerge – pakkumises oli vaid tuhatkond nimetust ja Netflix töötas ainult Internet Exploreri keskkonnas, kuid selle asutajad ja kasutajad hakkasid peagi avastama, et Netflixi tulevik ehk teisisõnu kogu äri filmide ja seriaalide müümise või laenutamise kohta, seisneb voogesituses. 2008. aastal hakkas Netflix sõlmima partnerlussuhteid mitmete tehnoloogiaettevõtetega, võimaldades seeläbi sisu voogedastust mängukonsoolidel ja digiboksidel. Hiljem laienesid Netflixi teenused teleritele ja teistele internetti ühendatud seadmetele ning kontode arv kasvas auväärse 12 miljonini.
2011. aastal otsustas Netflixi juhtkond jagada DVD laenutuse ja filmide voogesituse kaheks eraldi teenuseks, kuid kliendid ei võtnud seda hästi vastu. Laenutamise ja voogedastuse vastu huvi tundnud vaatajad olid sunnitud looma kaks kontot ning Netflix kaotas vaid mõne kuuga sadu tuhandeid tellijaid. Lisaks klientidele mässasid selle süsteemi vastu ka aktsionärid ning Netlix hakkas rohkem keskenduma striimimisele, mis tasapisi levis ka mujale maailma. Netflixi tiibade all hakkasid tasapisi ilmuma esimesed saated tema enda toodangust. 2016. aastal laienes Netflix veel 130 riiki ja lokaliseeriti kahekümne ühes keeles. Ta tutvustas allalaadimisfunktsiooni ja tema pakkumist laiendati üha enam, et hõlmata rohkem pealkirju. Netflixi ilmus interaktiivne sisu, kus vaatajad said otsustada, mis järgmistes stseenides juhtuma hakkab, samuti kasvas Netflixi saadete erinevate auhindade arv. Selle aasta kevadel oli Netflixil üle maailma 183 miljonit tellijat.
Ressursid: Huvitav tehnika, CNBC, BBC
