Amaya Toman 1985. aasta oli märkimisväärne nii Apple'i kui ka selle asutaja Steve Jobsi jaoks. Ettevõte oli selleks ajaks juba mõnda aega podisenud ja pingelised suhted viisid lõpuks selleni, et Jobs lahkus ettevõttest. Üheks põhjuseks olid erimeelsused John Sculleyga, kelle Jobs kunagi Pepsi firmast Apple’ile tõi. Spekulatsioonid, et Jobs kavatses Apple'ile tõsise konkurendi üles ehitada, ei lasknud end kaua oodata ja mõne nädala pärast see juhtuski. Jobs lahkus ametlikult Apple'ist 16. septembril 1985. aastal.
Kolm aastat pärast Jobsi lahkumist Apple'ist algasid NeXTis ettevalmistused NeXT Computeri väljalaskmiseks – võimsa arvutiga, mis pidi tugevdama Jobsi ettevõtte mainet ja tema kui tehnoloogiageeniuse mainet. Loomulikult oli ka NeXT Computer mõeldud konkureerima tollal Apple’i toodetud arvutitega.
Uue masina kättesaamine NeXT töökojast oli igati positiivne. Meedia tormas aru andma, mille kallal tollal kolmekümne kolmeaastane Jobs tegeles ja mida ta tulevikuks plaanib. Ühe päevaga avaldati pidulikke artikleid mainekates ajakirjades Newsweek ja Time. Üks artikkel kandis pealkirja "Järgmise masina hing", parafraseerides Tracy Kidderi raamatu pealkirja "Uue masina hing", teise artikli pealkiri oli lihtsalt "Steve Jobs Returns".
Muuhulgas pidi äsja välja lastud masin näitama, kas Jobsi ettevõte on võimeline tooma maailma veel ühe murrangulise arvutustehnoloogia tüki. Esimesed kaks olid Apple II ja Macintosh. Seekord pidi Jobs aga läbi ajama ilma Apple’i kaasasutaja Steve Wozniaki ja Xerox PARCi graafilise kasutajaliidese ekspertideta.
See võib olla sind huvitab
NeXT Computeril polnud tõesti soodsat stardipositsiooni. Jobs pidi ettevõttesse investeerima olulise osa omavahenditest ning ainuüksi firma logo loomine läks talle maksma auväärsed sada tuhat dollarit. Tänu oma äärmisele perfektsionismile ei kavatsenud Jobs isegi ettevõtte algusaegadel vähemaga leppida ega teinud midagi poolikult.
Fotogalerii
"Jobsil on kaalul palju rohkem kui 12 miljonit dollarit, mille ta investeeris NeXT-i," kirjutas ajakiri Newsweek toona, märkides, et uue ettevõtte ülesandeks oli ka Steve'i maine taastamine. Mõned skeptikud pidasid Jobsi edu Apple'is pelgalt juhuks ja nimetasid teda pigem showmeheks. Newsweek juhtis oma toonases artiklis lisaks tähelepanu sellele, et maailm kipub Jobsit tajuma kui tohutult andekat ja võluvat, kuid üleolevat "tehnilist punki" ning et NeXT on tema jaoks võimalus tõestada oma küpsust ja näidata end tõsise inimesena. arvutitootja, kes suudab ettevõtet juhtida.
Ajakirja Time toimetaja Philip Elmer-Dewitt tõi NeXT Computeriga seoses välja, et arvuti eduks ei piisa võimsast riistvarast ja efektsest välimusest. "Kõige edukamad masinad on varustatud ka emotsionaalse elemendiga, mis ühendab arvutis olevad tööriistad selle kasutaja kapriisidega," seisab tema artiklis. "Võib-olla ei mõista keegi seda paremini kui Steve Jobs, Apple Computeri kaasasutaja ja mees, kes tegi personaalarvutist kodu osa."
Eelmainitud artiklid on tegelikult tõestuseks, et Jobsi uus arvuti suutis segaduse tekitada enne, kui see üldse ilmavalgust nägi. Arvutid, mis lõpuks NeXT töökojast välja tulid – olgu selleks siis NeXT Computer või NeXT Cube – olid tõesti head. Kvaliteet, mis mõnes mõttes oli ajast ees, aga hind vastas ka ja sellest sai lõpuks NeXT komistuskivi.
Apple ostis NeXTi lõpuks 1996. aasta detsembris. 400 miljoni dollari eest sai ta NeXTiga ka Steve Jobsi – ja hakati kirjutama Apple’i uue ajastu ajalugu.
