Amaya Toman Enamikul meist on iPad praegu fikseeritud kui edukas ja suurepäraselt töötav Apple'i tahvelarvuti. Ajal, mil Steve Jobs teda pidulikult maailmale tutvustas, oli tema tulevik väga ebakindel. Paljud inimesed seadsid kahtluse alla õunatableti edu, mõnitasid seda ja võrdlesid seda nime tõttu naiste hügieenitoodetega. Kuid kahtlused kestsid vaid lühikest aega – iPad võitis kiiresti ekspertide ja avalikkuse südamed.
Fotogalerii
"Viimasel plaadil olid mõned käsud, mis said nii suure vastukaja," ta ei kartnud siis piiblivõrdlust Wall Street Journal. Peagi sai iPadist kõigi aegade kõige kiiremini müüdud Apple'i toode. Kuigi see ilmus pärast esimese iPhone'i maailmale tulekut, oli see uurimis- ja arendustegevuses nutitelefonist ees. IPadi prototüüp pärineb aastast 2004, mil Apple püüdis täiustada oma multitouch-tehnoloogiat, mis lõpuks tegi oma debüüdi esimese iPhone'iga.
Steve Jobsi on tahvelarvutid köitnud juba pikka aega. Talle meeldisid need eriti nende lihtsuse tõttu, mille Jobs koostöös Jony Ive'iga iPadiga peaaegu täiuslikuks viis. Jobs nägi Apple'i tulevase tahvelarvuti esialgset inspiratsiooni seadmest nimega Dynabook. See oli futuristlik kontseptsioon, mille kujundas 1968. aastal Xerox PARCi insener Alan Kay, kes töötas mõnda aega ka Apple'is.
Esmapilgul aga ei paistnud, et Jobsil selles suunas kavatsusi oleks. "Meil ei ole plaanis tahvelarvutit teha," teatas ta resoluutselt 2003. aastal Walt Mossbergile antud intervjuus. "Tundub, et inimesed tahavad klaviatuure. Tahvelarvutid meeldivad rikastele meestele, kellel on palju muid arvuteid ja muid seadmeid. ta lisas. Muljet, et Jobs ei ole tahvelarvutite fänn, tugevdas ka asjaolu, et üheksakümnendate teisel poolel oli üks esimesi samme, mille ta pärast Apple’i juurde naasmist tegi, oli Newtoni MessagePadi mängust välja jätmine. Tegelikkus oli aga hoopis teistsugune.
iPadi sünd
2004. aasta märtsis esitas Apple patenditaotluse hilisemat iPadi meenutava "elektriseadme" kohta. Ainus erinevus seisnes selles, et rakenduses näidatud seadmel oli väiksem ekraan. Steve Jobs ja Jony Ive olid loetletud patenteeritud seadme leiutajatena.
Varsti enne seda, kui iPad lõpuks ilmavalgust nägi, oli mängus veel üks võimalus – 2008. aastal kaalus Apple’i juhtkond põgusalt võimalust toota netbooke. Kuid selle idee pühkis laualt Jobs ise, kelle jaoks esindasid netbookid mitte eriti kvaliteetset odavat riistvara. Jony Ive juhtis debati käigus tähelepanu sellele, et tahvelarvuti võiks esindada tipptasemel mobiilseadet sarnase hinnaga.
Esietendus
Vahetult pärast lõpliku otsuse tegemist hakkas Apple mängima mitme iPadi prototüübiga. Ettevõte lõi mitu erinevat kontseptsiooni, millest üks oli isegi varustatud plastikust käepidemetega. Apple proovis järk-järgult kahtkümmet erinevat suurust ja ettevõtte juhtkond jõudis peagi järeldusele, et eesmärgiks on mingisugune suurema ekraaniga iPod touch. "See on palju isiklikum kui sülearvuti," Jobs ütles iPadi kohta, kui seda 27. jaanuaril 2010 tutvustati.
Esimese iPadi mõõtmed olid 243 x 190 x 13 mm ja kaal 680g (Wi-Fi variant) või 730g (Wi-Fi + Cellular). Selle 9,7-tollise ekraani eraldusvõime oli 1024 x 768p. Kasutajad said valida 16, 32 ja 64 GB salvestusruumi vahel. Esimene iPad oli varustatud mitme puutetundliku ekraani, läheduse ja ümbritseva valguse anduritega, kolmeteljelise kiirendusmõõturi või võib-olla digitaalse kompassiga. Apple alustas ettetellimuste vastuvõtmist 12. märtsil, Wi-Fi mudel jõudis müügile 3. aprillil ning esimese iPadi 3G versioon jõudis poelettidele aprilli lõpus.
