Amaya Toman Mobiilsus on alati olnud oluline ja selle tähtsus on aastatega kasvanud. Apple’is olid nad sellest väga hästi teadlikud ja püüdsid mobiilsuse vajadust rahuldada juba enne, kui PowerBooki või MacBooki maailmale tutvustasid. Macintosh Portable, Apple'i esimene kaasaskantav arvuti, toodi turule 1980. aastate lõpus.
See võib olla sind huvitab
"Kutsume teda BookMaciks"
Aasta 1989. Toonases Tšehhoslovakkias on toimumas riigipööre, mõrvar Ted Bundy mõistetakse USA-s elektritooli läbi surma, Steffi Graf ja Boris Becker võidavad Wimbledoni tiitli ning Apple toob turule kaasaskantava arvuti, mis töötab võimsa aku abil.
Kaasaskantava Maci arendamine on suhteliselt vana asi – esialgne töö algas isegi enne esimese Macintoshi ilmumist ning Apple’i Jef Raskinil olid kaasaskantava Macintoshi kohta üsna selged ideed. Selle väljaandmise plaanid jäid aga tagaplaanile, kui Steve Jobs võttis Macintoshi projekti üle. Ainus samm mobiilsuse suunas oli 1984. aasta Macintosh, mille käepide hõlbustab kaasaskandmist.
1985. aasta aprillis tuli Steve Jobs Apple'i direktorite nõukogusse ettepanekuga arendada kaasaskantav arvuti nimega "BookMac". Projekt jäi aga ellu viimata, kuna Jobs astus ettevõttest tagasi. Järk-järgult muutus Jobsi idee projektiks nimega Macintosh Portable.
Teoreetiliselt kaasaskantav Mac
Võrreldes tänaste Apple'i sülearvutitega – eriti ülikerge ja üliõhukese MacBook Airiga – oli tollane kaasaskantav Macintosh suur ja raske. Selle kaal oli uskumatult seitse kilogrammi, paksus kümme sentimeetrit ja see võttis päris palju ruumi.
Lisaks mobiilsusele uhkeldas esimene kaasaskantav Mac ka oluliselt arenenud tehnoloogiatega, mis oli arusaadavalt seotud "premium" hinnaga. Macintosh Portable oli sel ajal saadaval 6500 dollari eest, kõvaketta ja kasutajamodemi lisamine maksis 448 dollarit. Lühidalt öeldes oli see kõigis aspektides ülimalt parem arvuti.
Fotogalerii
Maci sees
16 MHz 68000 protsessoriga Macintosh Portable oli oluliselt kiirem kui Mac SE või Macintosh II – arvutid, mis tol ajal Apple’i lauaarvutite valikus domineerisid. See sisaldas aktiivmaatriksekraani, mille diagonaal oli 9,8 tolli, mustvalge graafika ja eraldusvõime 640 x 400 pikslit. Hilisema arvutiuuenduse osana rikastati ekraani taustvalgustusega, mis mõjutas oluliselt aku kasutusaega.
Tänu laienduspesadele oli Macintosh Portable'i uuendamine suhteliselt lihtne. Arvuti avati kahele nupule vajutades tagaküljel – täiesti ilma kruvikeerajata.
Arusaadavalt tabas Macintosh Portable ka mõningast kriitikat – see puudutas peamiselt võimatust toimida ainult elektrivõrku ühendatuna. Hiiglaslik aku tagas ühe laadimisega kümme tundi tööd.
Fotogalerii
Sülearvuti jaoks liiga vara?
Tegelikult ei erinenud Macintosh Portable oma omadustelt teistest Apple’i toodetest – see oli uuenduslik, veidi ebatäiuslik, kuid teatud kasutajate grupi poolt tingimusteta armastatud. Kahjuks oli aga veel vara saada ühemõtteliseks ja laialdaselt kasutatavaks hitiks.
Apple’i praegune sissetulek kaasaskantava elektroonika – sealhulgas sülearvutite ja tahvelarvutite – müügist viitab aga sellele, et Cupertinos teadsid nad juba eelmisel sajandil hästi, mida tarbijaturg tulevikus nõudma hakkab, ja asusid õigele teele.
