Amaya Toman Isegi Steve Jobsil – nagu igal teiselgi – oli tõusud ja mõõnad. Tema peale kurtmine nõudis aga arvestatavat julgust ehk enesealalhoiuinstinkti puudumist. Jef Raskin, üks Maci loojatest, jõudis lõpuks selleni.
Erinevad ideed
Oli aasta 1981 ja Macintoshi projekti looja Jef Raskin saatis tolleaegsele Apple'i tegevjuhile Mike Scottile üksikasjaliku nimekirja kaebustest, mis puudutasid koostööd Steve Jobsiga. Tagantjärele mõeldes võib see olukord tunduda millegi Suure Paugu teooriast välja jäävana, kuid tegelikkuses ei olnud see ilmselt lihtne ülesanne – kõigile asjaosalistele. Oma märgukirjas kurtis ta Jobsi puudujääke juhtimises, suutmatust ja tahtmatust kuulata ning veel mitmeid asju.
Raskini algne Macintoshi kontseptsioon, millega ta alustas tööd juba 1979. aastal, erines suuresti 1984. aasta lõpptootest. Raskin jäi kindlaks oma ideele võimalikult kaasaskantavast arvutist, mis saaks hõlpsasti kohaneda selle omaniku nõudmiste ja nõudmistega. Raskini nägemuse kohaselt pidi Mac automaatselt ära tundma, mida selle omanik parasjagu teeb, kuid vastavalt sellele lülituma üksikute programmide vahel.
Üks asi, mille Jef Raskin tagasi lükkas, oli arvutihiir – talle ei meeldinud mõte, et kasutajad peavad pidevalt käsi klaviatuurilt hiirele ja tagasi liigutama. Tema ettekujutus Macintoshi lõplikust hinnast oli samuti erinev - Raskini sõnul peaks see olema maksimaalselt 500 dollarit, kuid toona müüdi Apple II 1298 dollariga ja "kärbitud" TRS-80 599-ga. dollarit.
Fotogalerii
Titaanide kokkupõrge
Raskini ja Jobsi vaidlus tulevase Maci üle sai alguse 1979. aasta septembrist. Kui Raskin soovis, et Apple’i töökojast tuleks välja taskukohane arvuti, siis Jobs soovis teha maailma parimat arvutit ja mitte vaadata tagasi hinda. "Mis puudutab esmalt võimeid, on jama," ütles Raskin oma kirjas Jobsile. "Alustama tuleb nii hinna määramisest kui ka jõudluse määramisest ning samal ajal omada ülevaadet lähituleviku tehnoloogiast."
Kui Jobs liikus edasi teiste projektide juurde, näis vaidlus olevat vaiba alla pühitud. Steve alustas tööd Lisa projektiga, mis on soovitud graafilise liidese ja hiirega arvuti. Kuid ta vallandati projektist 1980. aasta sügisel tema "häiriva mõju tõttu". 1981. aasta jaanuaris pani Steve ankrusse Macintoshi projekti, kus ta tahtis kohe kõik enda kätte võtta. Kuid see ei sobinud Raskinile, kes tundis, et tema mõju kahanes, ja saatis oma tollasele ülemusele Mike Scottile põhjaliku nimekirja Jobsi negatiivsetest. Mis selles oli?
- Jobs igatseb pidevalt koosolekuid.
- Tegutseb ettenägematult ja halva otsustusvõimega.
- Ta ei oska teisi hinnata.
- Ta vastab sageli "ad hominem".
- "Isalikku" lähenemist taotledes teeb ta absurdseid ja tarbetuid otsuseid.
- Ta segab teisi ega kuula neid.
- Ta ei pea oma lubadusi ega täida oma kohustusi.
- Ta teeb otsuseid "ex cathedra".
- Ta on sageli vastutustundetu ja hoolimatu.
- Ta on halb tarkvara projektijuht.
Asja uurimine näitas, et Raskini kriitika ei olnud täiesti paigast ära. Kuid Jobs tuli ka mitmete kasulike ideedega, mis olid Raskini nägemustega lihtsalt vastuolus. Järgmisel aastal lahkus Jef Raskin lõpuks paljudest Apple'i töötajatest, tegevjuht Mike Scott lahkus isegi varem.
"Raskini nägemuse kohaselt pidi Mac automaatselt ära tundma, mida selle omanik teeb, kuid vastavalt sellele lülituma üksikute programmide vahel."
Kas selles lauses ei puudu sõnad "mitte ainult" ja "ka"? Ma arvasin, et see on siis vähem loll. :)