Amaya Toman Kolmas jaanuar 1977 esindas Apple’i – siis veel Apple Computer Co. – oluline verstapost. Just siis sai ettevõttest korporatsioon ning Steve Jobs ja Steve Wozniak olid ametlikult loetletud selle kaasasutajatena.
Ron Wayne, kes oli samuti ettevõtte loomise juures ja oli esimene, kes sellesse investeeris, ei osalenud tehingus. Toona oli ta oma osa Apple’is juba müünud – tänasest vaatenurgast naeruväärne – 800 dollari eest. Ettevõte võlgneb Apple'i korporatsiooniks kuulutamiseks vajaliku rahastamise ja asjatundlikkuse Mike Markkulile, kes tegi Apple'i ajalukku märkimisväärse jälje.
Pärast asutamist 1976. aasta aprillis andis Apple välja oma esimese arvuti Apple-1. Tänapäeval hangib see oksjonitel üle maailma astronoomilisi summasid, ilmumise hetkel (juuni 1976) müüdi see kuradima 666,66 dollari eest ja seda ei saanud kindlasti pidada kindlaks hitiks. Maailma tuli vaid väga piiratud arv ühikuid ja erinevalt Apple'i hilisematest toodetest ei paistnud see konkurentidega võrreldes kuidagi ekstreemselt silma. Lisaks oli tollal ettevõtte tüüpiliste klientide grupp hoopis teistsuguse kujuga kui praegu.
Steve Jobs, Mike Markulla, Steve Wozniak ja Apple-1 arvuti:
Muudatus toimus alles Apple II mudeli väljalaskmisega. See oli esimene Cupertino ettevõtte toodetud arvuti, mis oli mõeldud spetsiaalselt massiturule. Seda müüdi koos klaviatuuriga ja sellel oli BASIC-ühilduvus ja värviline graafika. Just viimane funktsioon koos võimsate ja kasulike välisseadmete ja tarkvaraga, sealhulgas mängude ja tootlikkuse suurendamise tööriistadega, muutis Apple II väga edukaks tooteks.
Apple II võiks kindlasti kirjeldada kui arvutit, mis oli nii oma Jerry Manocki töökojast pärit disaini kui ka funktsioonide poolest mitmes mõttes ajast ees. Selle toiteallikaks oli 1MHz MOS 6502 protsessor ja sellel oli laiendatav mälu 4KB-lt 48KB-ni, helikaart, kaheksa pesa edasiseks laiendamiseks ja integreeritud klaviatuur. Esialgu said Apple II omanikud kasutada helikassettliidest ka programmide käivitamiseks ja andmete salvestamiseks, aasta hiljem tuli revolutsioon Disk II draivi näol 5 1/4 tollise disketile. "Arvan, et personaalarvuti peaks olema väike, töökindel, mugav kasutada ja odav," Steve Wozniak ütles toona ajakirjale Byte antud intervjuus.
Apple II arvuti:
Peaaegu täiusliku arvuti tootmine nõudis aga loogiliselt palju suuremaid rahalisi kulutusi, kui Jobs ja Wozniak omal ajal kulutada suutsid. Just siis tuli päästmine Mike Markkula ja tema märkimisväärse investeeringu näol. Markkulat tutvustasid Jobsile turundusguru Regis McKenna ja riskikapitalist Don Valentine. 1976. aastal leppis Markkula Jobsi ja Wozniakiga kokku Apple'i äriplaani loomises. Nende eesmärk oli jõuda kümne aasta jooksul müüki 500 miljoni dollarini. Markkula investeeris Apple'i omast taskust 92 26 dollarit ja aitas ettevõttel hankida veel ühe rahasüsti veerand miljoni dollari suuruse laenuna Bank of Americalt. Vahetult pärast seda, kui Apple’ist sai ametlikult korporatsioon, sai Michael Scottist selle esimene tegevjuht – tema aastapalk oli tollal XNUMX XNUMX dollarit.
Lõppkokkuvõttes tasus investeering eelnimetatutesse Apple'ile tõesti ära. Apple II arvuti tõi talle väljalaskeaastal tulu 770 7,9 dollarit, järgmisel aastal 49 miljonit dollarit ja eelmisel aastal isegi auväärsed XNUMX miljonit dollarit.
