Amaya Toman Praegu kasutab enamik kasutajaid peamiselt erinevaid voogedastusteenuseid muusika kuulamiseks ning filmide, seriaalide ja muude saadete vaatamiseks. Alati see aga nii ei olnud ning enne Apple Musicu ja Apple TV+ teenuste tulekut ostsid Apple’i kasutajad iTunesist muu hulgas meediasisu. Meie sarja tänases osas nimega From the history of Apple meenutame hetke, mil iTunesisse lisati lisaks muusikale ka videoid.
See võib olla sind huvitab
9. mail 2005 tõi Apple oma iTunes Music Store'i teenuse osana suhteliselt vaikselt turule muusikavideote allalaadimise võimaluse. Funktsioon sai osaks iTunes'i versioonist 4.8, pakkudes algselt boonussisu kasutajatele, kes ostsid iTunesist terveid muusikaalbumeid. Mõni kuu hiljem hakkas Apple pakkuma iTunesi teenuse kaudu ka üksikute muusikavideote ostmise võimalust. Lisaks neile said kasutajad osta ka Pixari stuudiost lühianimatsioone või iTunesist valitud telesaadete üksikuid episoode, kusjuures ühe jao hind jäi tollal alla kahe dollari. Ka Apple'i otsus lisada iTunesi muusikapoodi videosisu oli tol ajal täiesti loogiline. YouTube'i platvorm oli tol ajal praktiliselt lapsekingades ning samal ajal hakkas üle maailma tõusma internetiühenduste kvaliteet ja kiirus, mis andis kasutajatele sisu allalaadimisel rohkem võimalusi.
Fotogalerii
Kui suuremad muusikafirmad märkasid iTunesi-laadsete teenuste tõusu, hakkasid nad konkureerimiseks pakkuma täiustatud CD-sid, mida saaks ka arvutis käivitada ja boonussisu vaadata. Kuid see funktsioon ei leidnud kunagi laiemat mõju, osaliselt seetõttu, et paljud inimesed ei tahtnud CD-plaate pleierist arvutidraivi teisaldada ainult boonussisu pärast. Lisaks ei olnud nende CD-de kasutajaliides tavaliselt kuigi hea. Vastupidi, iTunesi puhul sujus kõik sujuvalt, kvaliteetselt ja eelkõige selgelt ühes kohas. Videote allalaadimise protsess ei erinenud muusika allalaadimisest ega nõudnud keerukust ega täiendavaid samme.
Esimeste videote hulgas, mida Apple oma iTunesi teenuse osana pakkus, olid sooloalbumid ja lood sellistelt artistidelt nagu Gorillaz, Thievery Corporation, Dave Matthews Band, The Shins või Morcheeba. Toonane videote kvaliteet tänapäeva vaatenurgast ilmselt vastu ei peaks – sageli oli selleks isegi 480 x 360 resolutsioon –, kuid aja jooksul on Apple selles osas oluliselt paranenud. Lisaks SD-kvaliteediga videotele lisandus järk-järgult alla kolme dollari eest HD-videoid ning veidi hiljem tulid ka filmid.
