Adam Kos Üldiselt oleme rohkem harjunud sellega, et mida suurem asi, seda parem. Kuid see suhe ei kehti protsessorite ja kiipide tootmistehnoloogia puhul, sest siin on see täpselt vastupidine. Isegi kui jõudluse osas saame nanomeetri numbrist vähemalt veidi kõrvale kalduda, on see ikkagi eelkõige turunduse küsimus.
Lühend "nm" tähistab siin nanomeetrit ja on pikkuse ühik, mis on 1 miljardik meetrit ja mida kasutatakse mõõtmete väljendamiseks aatomi skaalal - näiteks aatomite vaheline kaugus tahketes ainetes. Tehnilises terminoloogias viitab see aga tavaliselt "protsessisõlmele". Seda kasutatakse külgnevate transistoride vahelise kauguse mõõtmiseks protsessorite projekteerimisel ja nende transistoride tegeliku suuruse mõõtmiseks. Paljud kiibistikufirmad nagu TSMC, Samsung, Intel jne kasutavad oma tootmisprotsessides nanomeetrilisi ühikuid. See näitab, mitu transistorit protsessoris on.
See võib olla sind huvitab
Miks vähem nm on parem
Protsessorid koosnevad miljarditest transistoridest ja asuvad ühes kiibis. Mida väiksem on transistoride vaheline kaugus (väljendatud nm-des), seda rohkem mahuvad need antud ruumi. Selle tulemusena lüheneb vahemaa, mille elektronid töö tegemiseks läbivad. Selle tulemuseks on kiirem arvutusjõudlus, väiksem energiatarve, väiksem küte ja maatriksi enda suurus, mis kokkuvõttes vähendab paradoksaalselt kulusid.
Fotogalerii
Siiski tuleb märkida, et nanomeetri väärtuse arvutamiseks ei ole universaalset standardit. Seetõttu arvutavad erinevad protsessoritootjad seda ka erinevalt. See tähendab, et TSMC 10 nm ei ole samaväärne Inteli 10 nm ja Samsungi 10 nm. Sel põhjusel on nm arvu määramine mingil määral lihtsalt turundusarv.
Olevik ja tulevik
Apple kasutab A13 Bionic kiipi oma iPhone 3 seerias, iPhone SE 6. põlvkonnas, aga ka iPad mini 15. põlvkonnas, mis on valmistatud 5 nm protsessiga, täpselt nagu Pixel 6-s kasutatav Google Tensor. Nende otsesed konkurendid on Qualcommi Snapdragon 8 Gen 1, mis on toodetud 4 nm protsessiga, ja siis on Samsungi Exynos 2200, mis on samuti 4 nm. Arvestada tuleks aga sellega, et peale nanomeetri numbri mõjutavad seadme jõudlust ka muud tegurid, näiteks RAM-mälu maht, kasutatav graafikaüksus, salvestuskiirus jne.
Eeldatavasti valmistatakse 16nm protsessi kasutades ka tänavune A14 Bionic, millest saab iPhone 4 süda. Kaubanduslik masstootmine 3nm protsessiga ei tohiks alata enne selle aasta sügisel või järgmise aasta alguses. Loogiliselt järgneb siis 2nm protsess, millest IBM on juba teatanud, mille kohaselt tagab see 45% suurema jõudluse ja 75% väiksema energiatarbimise kui 7nm disain. Kuid teade ei tähenda veel masstootmist.
See võib olla sind huvitab
Kiibi teiseks arenduseks võib olla fotoonika, milles räniteed mööda liikuvate elektronide asemel hakkavad liikuma väikesed valguspaketid (footonid), suurendades kiirust ja loomulikult taltsutades energiatarbimist. Kuid praegu on see vaid tulevikumuusika. Varustavad ju tootjad ise tänapäeval sageli oma seadmed nii võimsate protsessoritega, et ei suuda isegi oma täit potentsiaali ära kasutada ja mingil määral ka oma jõudlust erinevate tarkvaraliste nippidega taltsutada.
