Õunakorjaja VoiceOver on lahendus vaegnägijatele operatsioonisüsteemis OS X, kuid vaegnägijad saavad seda suurepärast funktsiooni kasutada ka iPhone'is. Niinimetatud kõik iPhone’id 3GS-i versioonist on varustatud ekraanilugejaga ehk Apple’i terminoloogias VoiceOveriga ning need muudavad puuetega inimeste elu palju lihtsamaks, olgu nägemispuudega või kurtidega.
Foto: DeafTechNews.com
Selle häälelugeja saab hõlpsasti sisse lülitada Seaded üksuse all Üldine ja nupu all Avalikustamine. Piisab kiirest pilgust selle nupu all saadaolevatele valikutele, et näha, et Apple teeb elu lihtsamaks mitte ainult vaegnägijate, vaid ka kurtide ja motoorsete probleemidega inimeste jaoks.
Õnneks kasutan VoiceOverit ainult sellest laiast juurdepääsetavuse valikust, kuid minu arvates on siiski põnev, et Apple on üks väheseid ettevõtteid, kes mõistis, et isegi puuetega inimesed on potentsiaalsed kliendid ja seetõttu võib nende vajaduste rahuldamine olla tulus.
[do action=”citation”]Ühena vähestest ettevõtetest mõistis Apple, et isegi puuetega inimesed on potentsiaalsed kliendid.[/do]
VoiceOveriga töötamise põhimõte iOS-is ei erine kuigivõrd VoiceOveri juhtimisest OS X-is. Suurim erinevus seisneb ilmselt selles, et iOS-i all töötavad puutetundlikud seadmed ning pime peab kuidagi hakkama saama täiesti sileda ja kombatavalt ebahuvitava pinnaga, kus ainsaks pidepunktiks on nupp Kodu. Tegelikult on see palju lihtsam, kui esmapilgul võib tunduda. Ja kuigi iPhone'i on võimalik ühendada välise klaviatuuriga, pole enamikul pimedatel kasutajatel raskusi iPhone'i juhtimisega mõne liigutuse põhjal.
Selline žest on näiteks vasakule või paremale pühkimine, mis paneb ekraanil olevad elemendid hüppama. See välistab küsimuse, kuidas teada, kuhu ekraani koputada, kui ma ekraani ei näe. Piisab, kui hüpata antud üksuse või ikooni juurde. Kuid loomulikult on kiirem teada saada elementide ligikaudne asukoht ekraanil ja proovida puudutada seda kohta, kus ma eeldan, et objekt asub. Näiteks kui ma tean, et telefoni ikoon on vasakus alanurgas, siis proovin helistada, et ma ei peaks enne telefoni juurde jõudmist kümme korda paremale pühkima. .
VoiceOveri või mõne muu häälelugejaga töötama harjunud pimeda jaoks pole häälekas iPhone nii üllatav. Mis aga üllatab ja pimeda elu lihtsamaks teeb, on iPhone ise ja App Store’ist leitav.
Tõepoolest, kuigi arvuti võimaldab pimedal eemaldada palju takistusi, võimaldades neil kirjutada, lugeda, Internetis surfata või sõprade või kolleegidega suhelda, on arvuti siiski lihtsalt arvuti. Kaamera, GPS-navigatsiooni ja kõikjal leviva Internetiga varustatud täielikult kaasaskantav seade suudab aga teha asju, millest me pole unistanudki.
Kuigi see võib tunduda veidram, pean tunnistama, et see oli üks iPhone'i rakendustest, mis pani mind selle puutetundliku seadme ostma.
[do action=”quote”]Valitud rakendused võimaldasid mul teha asju, mis kuni viimase ajani olid mulle kättesaamatud või vajasin nende tegemiseks kellegi abi.[/do]
See on tasuta rakendus TapTapSee, mis tõi mu silmad tagasi. Rakenduse põhimõte on lihtne – pildistad oma iPhone’iga midagi, ootad ja mõne aja pärast saad teate, mida pildistasid. See ei pruugi kõlada eriti elavalt, kuid kujutage ette näidet päriselust: teie ees on kaks ühesugust šokolaaditahvlit, üks on sarapuupähkel ja teine piim ning soovite piima poolitada, sest kui te jagate sarapuupähkel, sa oled väga vihane, sest sa pole üldse õnnelik. Sellises elusituatsioonis oli minu jaoks alati lihtne 50:50 lahendus ja vastavalt nõusoleku seadusele avasin alati sarapuupähklišokolaadi või midagi sarnast ebasoovitavat. Aga tänu rakendusele Puudutage valikutTapSee minu jaoks on sarapuupähklišokolaadi risk järsult vähenenud, sest pean lihtsalt mõlemast lauast pilti tegema ja ootama, mis iPhone mulle ütleb.
See rakendus on minu jaoks isiklikult võluv ka selle poolest, et tehtud fotosid saab salvestada Pildid ja käsitleda neid edaspidi samamoodi nagu tavalisi fotosid ning vastupidi, on võimalik fotoalbumisse salvestatud fotosid ära tunda. Südame teeb soojaks, et selle aasta puhkusel tegin aastate pärast taas pilte ja tegin rohkem pilte kui nägin sõber.
Ja kui rääkida reisimisest, siis teine rakendus, mis murdis minu elus veel ühe barjääri, on BlindSquare. See on nii tuntud Foursquare'i klient kui ka pimedatele mõeldud spetsiaalne navigatsioon. BlindSquare pakub oma kasutajatele palju funktsioone, mis hõlbustavad iseseisvat liikumist võõras keskkonnas, ja võib-olla kõige kasulikum on see, et see teatab ristmikest suure täpsusega (et teaksite, et olete juba kõnnitee lõpus) ning teatab ka restoranidest, poodidest, orientiirid jne, mis asuvad teie lähedal, mis on kasulik nii selle poe teadmiseks, kuhu suundute, kui ka seetõttu, et kui te ei möödu Artist Suppliesist, olete valinud vale pöörde ja tuleb tagasi pöörduda.
Ma arvan, et BlindSquare on ka hea näide sellest, kui kasulik on kasutada oma iPhone'i potentsiaali, sest minuga on korduvalt juhtunud, et olen päästnud oma nägeva kaaslase asjatundmatust ringi uitamast ja õige tee otsimisest, aitäh BlindSquare'ile.
Ülalmainitud rakendused olid minu jaoks šokk ja võimaldasid teha asju, mis kuni viimase ajani olid mulle kättesaamatud või vajasin nende tegemiseks kellegi abi. Aga mul on iPhone'is palju muid rakendusi, mis mu elu meeldivamaks teevad, olgu selleks siis MF Dnes'i rakendus, tänu millele saan aastate pärast taas ajalehti lugeda või iBooks, tänu millele saan alati lugeda raamatu mina või Ilm, mis tähendab, et ma ei pea hankima rääkivat välistermomeetrit.
Kokkuvõtteks võin vaid öelda, et soovin, et VoiceOveriga ligipääsetavaid rakendusi oleks üha rohkem. Kõik Apple'i rakendused on täielikult juurdepääsetavad, kuid mõnikord on see kolmandate osapoolte rakendustega hullem ja kuigi ma tunnen, et enam kui 50% rakendustest on VoiceOveriga hõlpsasti kasutatavad, olen aeg-ajalt pettunud, kui laadin rakenduse alla ja iPhone ta ei ütle mulle pärast selle avamist sõnagi.
See teeb südame soojaks, kuidas iZariadenie saab selliseid inimesi lihtsalt aidata ja nii see peabki olema :)
Proovisin taptapsee-d ja iPhone'i pimesi hääleülekandega juhtida ja müts on maas. Huvitav, kes rahastab taptapsee'd. imho on veel kasutamata koostööpotentsiaal