Sule kuulutus

Istun autosse. Kinnitan uue hõbedase ja 7 GB mahuga iPhone 128 Plusi ExoGeari aluse külge. Telefoni on esimesest ilmavalgust näinud hetkest kaitsnud originaal silikoonkate, mida ma isegi vanematel mudelitel ei lubanud. "See on uus seitse," vastan sõpradele, kes tasapisi maha istuvad, kuid juhin seda peamiselt nende uudishimu tõttu. Muidu – eriti pakendis – ei saa iPhone 7 (või Plus) eelmisest põlvkonnast esmapilgul eristada. Kuid nädalavahetus on käes ja ma tahan oma uuest iPhone'ist maksimumi võtta.

Avan Apple Mapsi ja alustan navigeerimist Máchovo jezero poole. iPhone 7 Plusi nädalavahetus algab…

Pátek

"Proua telefonis on kuidagi range ja väga valjuhäälne," ütleb üks mu sõber, kui Apple Mapsi navigaator räägib. Tõsi, suletud ruumis on iPhone 7-st kostuv heli tugevam kui eelmistest iPhone'idest, sest "seitsmestel" on uus stereokõlaride komplekt. Apple’i sõnul peaks see olema kuni kaks korda tugevam ning märgata on suurem dünaamiline ulatus, sügav bass ja üsna selged kõrged ka maksimaalse helitugevuse juures.

Näeme seda, kui mängin Apple Musicus juhuslikult Ameerika indie-bändi Matt and Kim ja nende singlit Hey Now. Kui alumine kõlar jäi samale kohale, siis Apple peitis uue, ülemise ülemisse mikrofoni ja see paistab. Teisalt pole sellel veel iPad Pro-lt läbimõeldud süsteemi, kus isegi neli stereokõlarit lülituvad vastavalt hetkepildistamisele, aga näiteks video vaatamine on tänu sellele siiski mõnusam . Ühesõnaga, heli ei tule enam ainult ühelt poolt.

Pärast saja viiekümne kilomeetri ja kolmetunnist sõitu leiame end pimedas. Enne seda aga peatume kiirel ostul. Võtan iPhone'i kätte ja avastan, et aku on reisi ajal peaaegu nelikümmend protsenti tühjaks saanud, mängisin vaid paar lugu ja navigeerimine oli sisse lülitatud. Ühendan telefoni kiiresti välise akuga. Mul on seda täna õhtul vaja. Kiire langus on aga suuresti tingitud arendaja beetaversioonist, mida testin iPhone 7 Plusi uue fotorežiimi jaoks. Järgmise beetaversiooniga on aku tööiga juba stabiliseerunud vastavate väärtuste juures.

Muusika ilma tungraua

Pärast kiiret lahtipakkimist ja korteri ülevaatamist väikeses Staré Splavy külas, mis asub järve lähedal, haaran iPhone'i ja lähen õhtusöögi valmistamist dokumenteerima. Köögis on kehvad valgustingimused, mille puhul iPhone'idel on alati olnud ebajärjekindlad tulemused. Lõpuks õnnestub ka ilma välguta korralikud võtted teha. Proovin praegu ka uut portreerežiimi, aga hämaras on see halb. Kaamera hoiatab mind, et see vajab rohkem valgust, nii et ootan veel ühte päeva ühe suurima iPhone 7 Plusiga seotud uuendusega.

Söömise ajal mängin jälle muusikat. Lasen natuke aega mängida iPhone 7 Plusil endal, mis tegelikult on tänu teisele kõlarile eelkäijatest pisut valjem ja paljudes olukordades sellest kindlasti piisab, aga siis ühendan JBL Flip 3, sest isegi sellistest väiksematest iPhone'i Bluetoothi ​​kõlaritest ei piisa.

Sirvin Twitterit, vastan mõnele meilile ja loen muusikat mängides uudiseid. Need on tavalised ja lihtsad toimingud, kuid siiski on parem teada võimsamat rauda. IPhone 7 Plus saab kõigega tõeliselt kiiresti hakkama ja eriti kiirem on multitegumtöö, tänu millele on töö efektiivsus suuremal iPhone’il veidi suurem. Mingi aeg hakkan fotosid töötlema ja siis märkan esimest korda tõeliselt kuvarit.

"Uus lai värvigamma on pomm," ütlen ma endale, kui võtan teadlikult kätte töö iPhone 6 ja võrdlen, kuidas nad mõlemad sama fotot kuvavad. IPhone 7 Plusi pildid on märgatavalt värvilisemad, erksamad ja üldiselt tõepärasemad. Mõned kaadrid võivad siiski värvi tõttu tunduda ebaloomulikud, kuid enamasti on täiustatud ekraan kasuks. Lisaks on sellel kuni veerandi võrra parem heledus, mida sageli hindate.

Õhtu hakkab vaikselt läbi saama, Apple Watch raporteerib juba mõni minut pärast südaööd, aga tahaks enne magamaminekut uusi kõrvaklappe proovida. Tavaliselt jään magama, kui muusika on sisse lülitatud, nii et tõmban välja uued Lightning EarPods, mis on iga uue iPhone'iga kaasas. "Pole suur asi, see kõlab samamoodi nagu algsed Apple jack kõrvaklapid" ma arvan, nii et ainus muudatus on see, et nii palju pestud pistik.

Et pehmendada 3,5 mm pistikupesa eemaldamise lööki, mis on valdav enamus planeedi kõrvaklappidest, on Apple kaasanud iPhone 7-le tiitrimisadapteri, ilma milleta ei saa kahjuks hakkama igaüks, kes soovib oma kõrvaklappe kasutada. vanad kõrvaklapid. Mul on sama juhtum oma Beats Solo HD 2-ga, nii et ühendan 3,5 mm pistiku Lightningiga pistiku kaudu. Mind huvitab peamiselt see, kas adapteris on väike analoog-digitaalsignaali (DAC) muundur avastatud iFixit. Pärast kolme Muse'i lugu Apple Musicust ja seejärel kõrvaklappide ühendamist iPhone 6-ga märgin siiski, et kui adapter kuidagi taasesitust parandab, on see praktiliselt märkamatu.

Seega ennekõike arusaamisega, et pean kas õppima adapteriga elama (see tähendab seda kogu aeg kaasas kandma ja mitte kuhugi kaotada) või ühendama kõrvaklapid, et osta Lightningiga uus mudel. , mida minu puhul Beats juba pakub, jään magama.

Sobota

Ärkan hommikul uue äratuskella meloodiaga, mis tõi iOS 10. Sellel on ka uus Večerka äpp, millega kontrollin pärast ärkamist mitu tundi magasin ja võrdlen tulemusi Jawbone UP kolmanda põlvkonna andmetega. Unetsüklid näitavad, et magasin hästi ja hommikusöögile suundun hea tujuga.

Purustan teravilja ja lonksan kohvi. “Sa ei lase sellest imest lahti isegi hommikusöögi ajal?” nügivad tüdrukud mind ja paluvad jälle mõnusat muusikat. Otsin Apple Musicust Becki ja mängin uute uudistega, sest tahan koju tervitada. Lukustatud ekraanilt vastuste saamiseks kasutan 3D Touchi, mida iPhone 7 Plusis muudeti, või tehnoloogiat, mis seda toidab.

Üks põhjusi, miks 3,5 mm pesa on kadunud, on just 3D Touchi vedav vibratsioonimootor (Taptic Engine), mis on settinud iPhone'i kere alumisse vasakusse ossa ja asendanud ka riistvaralise Home nupu. Tänu sellele ei klõpsa see enam füüsiliselt ning suurem mootor on parandanud ka ekraani tugevama vajutamise kogemust, milleks on just 3D Touch. Teisest küljest tajun, et mida lähemale samamoodi edasi töötavat Touch ID-d vajutan, seda intensiivsem on mootori reaktsioon. Kui ma vajutan ekraani kõige ülaosas, on see nii madal. "Kurat, ma ootaks, et Apple oleks targem," imestan.

Esinemiskahur

Muidu on aga täiustatud 3D Touch koos iOS 10-ga väga meeldiv ja kasutan seda palju rohkem kui varem. Saan kiiremini kirjutada uue säutsu, määrata App Store'ist rakenduste allalaadimise prioriteedi või laiendada vidinate kuva. iPhone 7 Plusi ekraan tundub mulle sarnaselt paindlik nagu Apple Watchil, kus olen juba harjunud erinevate toimingute jaoks kasutama Force Touchi, mis toimib praktiliselt samamoodi nagu 3D Touch. Isegi iPhone'is soovib Apple nüüd õpetada meile, kuidas kasutada teist juhtelementi.

Peale hommikusööki lähen terrassile. Vaatan, mis ilm on. «Kakskümmend kraadi sooja, selge ja päikeseline. Tore, teeme pilte," rõõmustan mõttes. Aga juba enne seda lasin lahti Assassin's Creed Identity, mis on iOS-i jaoks üks keerulisemaid mänge. Käib nagu kellavärk, kõik on täiesti sujuv ja ummistusi pole. Missioonid laaditakse kiiresti, reageerimine on kohene. Mängud on üks valdkondi, kus teretulnud on protsessori kiiruse kahekordne ja graafikakiibi kolmekordne suurenemine, milleks on iPhone 7 Plusi A10 Fusion koos M10 kaasprotsessoriga.

Mul ei olnud probleeme iPhone 6S Plusi jõudlusega, kuid kui teete tõesti kõige nõudlikumaid ülesandeid, lendab iPhone 7 Plus veelgi kiiremini. Neljatuumalisel A10 Fusion kiibil on kaks suure jõudlusega südamikku ja kaks ülitõhusat südamikku, mida iPhone vahetab olenevalt sellest, millist jõudlust sellelt oodatakse. Tänu sellele peaks suurem iPhone 7 eelkäijast tund kauem vastu pidama, kuid praktikas ei pea ma seda veel ära tundma. Ka sellepärast, et ma mängin kogu aeg telefoniga.

Aga puuduva riistvaranupu juurde pean siiski tagasi minema, sest vähemalt tänu iPhone’i lukust lahtivõtule ja sõrmejäljele puutusin sellega pidevalt kokku. See on ka põhjus, miks see on suhteliselt põhimõtteline muudatus, kuna kasutate iPhone'i esiküljel olevat ainsat riistvaranuppu väga sageli ja see ei lakanud mind pikka aega köitmast.

Kui iPhone on välja lülitatud, võite nuppu vajutada nii palju kui soovite, kuid midagi ei juhtu. See on sama vapustav efekt kui siis, kui Apple tutvustas esimest korda Force Touchi puuteplaadiga MacBooke. Tundub, et vajutad füüsiliselt nuppu, kuid tegelikult annab see lihtsalt vibreeriv mootor sulle nii usutava reaktsiooni, et sa usud seda, samas kui nupp isegi ei liigu. IPhone 7 Plusi puhul annab Apple teile valiku ka selle kohta, kui intensiivselt soovite, et nupp teile "vastaks". Kasutan tugevaimat vastust ja on tõesti tunne, et telefon soovib teiega suhelda.

Vibratsioon saadab teid mitte ainult iPhone'i avamisel, vaid kogu süsteemis. Kui tõmban juhtimiskeskuse üles, tunnen kerget vibratsiooni. Kui muudan seadetes väärtust, tunnen jälle sõrmedes vibratsiooni. Jällegi sarnane kogemus Apple Watchiga. Lisaks on mõned kolmandatest osapooltest arendajad juba kinni püüdnud, nii et saate tagasisidet näiteks vibratsiooniga populaarses mängus Alto's Adventure.

Lõpuks fotosessioon

Lähen välja terrassile. Maja juures on bassein. “Et ma testiksin iPhone’i veekindlust?” Seitsmenda seeria saabudes uhkeldas Apple uue IP67 sertifikaadiga ehk lõpuks vee- ja tolmukindlusega. Praktikas tähendab see, et iPhone peaks vastu pidama meetri jagu vee all kolmkümmend minutit. Lõppkokkuvõttes eelistan ma seda mitte proovida, sest kui teie seade saab veekahjustuse, ei ole teil õigust nõudele. See võib tunduda pisut kummaline, kuid vihma või vannitoas juhtuva õnnetuse korral ei pea iPhone 7 puhul muretsema halvima pärast.

Läheme järve äärde. Aeg pildistada. Otsin huvitavaid kompositsioone ja kasutan oma kaamerat. Pildistan tavarežiimis ning saadud pildid on erksad ja värvilised. IPhone 7 Plusi dünaamiline ulatus on tõeliselt uskumatu. Kuid selle telefoni suurim fotograafiline vara on – esimest korda – kahe objektiivi olemasolu. Mõlema eraldusvõime on kaksteist megapikslit ja kui üks objektiiv toimib lainurkobjektiivina, siis teine ​​asendab teleobjektiivi. "Tänu sellele pakub iPhone 7 Plus kaks korda suuremat optilist suumi," selgitan uudishimulikele kolleegidele.

Demonstreerimiseks suunan objektiivi puule ja vajutan sümbolit 1×, mis muutub äkitselt 2×-ks ja järsku näen puud ekraanil palju lähemalt. "Suumimise ajal langes ava f/1,8-lt f/2,8-le, aga kui ilm on nii hea, siis ma ei näe selles probleemi," kommenteerin iPhone 7 Plusi uue optika käitumist. , mis päikeseloojangul või pimedas pildistades jälle veidi paranes, kuid siin on inseneridel veel arenguruumi.

Tänu optilise suumi olemasolule tutvustas Apple uut suumijuhti. Enam pole vaja teha traditsioonilist žesti kahe sõrmega, vaid lihtsalt klõpsata sümbolil 1× ja lülituda otse teleobjektiivile või lülituda kuni 10x digitaalsele suumile ratast keerates. Küll aga on arusaadav, et sellest tulenev fotode kvaliteet on oluliselt moonutatud.

Mis mind aga põlvili paneb, on uus portreerežiim. Alles tänu temale installisin iPhone 7 Plusile iOS 10.1 beetaversiooni, sest Apple pole uue fotorežiimi teravat versiooni veel ette valmistanud. Kuid isegi praegu on tulemused sageli hämmastavad. Niipea kui kohalviibivad tüdrukud näevad, mida uus iPhone suudab, küsivad nad kohe uusi profiilipilte.

[twentytwenty] [/twentytwenty]

 

Nali on selles, et portreerežiim suudab tausta automaatselt hägustada ja vastupidi teravalt teravustada ees oleva objekti. Tänu sellele tekib foto nagu peegelkaamerast. Ma ei pea pildistama ainult inimesi, vaid ka loodust või muid objekte. Vaja on vaid veidi kannatust. Oluline on piisav valgustus ja õige kaugus. Kui olete liiga lähedal või liiga kaugel, pole tulemus hea, kui üldse.

Kuid kaamera ise juhendab teid juhistega ja ideaalne kaugus on umbes kaks meetrit. Uue portreerežiimi üle on palju arutelusid, kuna Apple ise reklaamis seda kui olulist funktsiooni, mis sai võimalikuks tänu kahe objektiivi olemasolule iPhone 7 Plusis. See kõik keerleb teravussügavuse ümber, millega töötab iga kogenud fotograaf. See on väli, kus pilt tundub terav, samas kui kõik ümberringi, ees ja taga, on fookusest väljas. Nii saate hõlpsalt esile tõsta teatud detaili ning eraldada muud segavad elemendid ja tausta.

Teravussügavusest väljapoole jäävat ala nimetatakse jaapanikeelseks sõnaks bokeh. Seni oli seda efekti võimalik saavutada vaid peegelkaamera ja sobiva objektiiviga, samas kehtib võrrand: mida parem objektiiv, seda rohkem väljendub bokeh (hägusus). Efekti kvaliteeti mõjutab ka päikesesirmi ava kuju ja nende liistude arv. Sarnaseid tehnoloogiaid iPhone'i ja kaamera korpuses aga pole.

[twentytwenty] [/twentytwenty]

 

Apple sai riistvarapuudustest üle, kasutades tarkvara, mõõtes vahemaad ja arvutades maastikuandmeid. Selle tulemusena vaatame fotosid, mille kaamera teeb nii, nagu see tema arvates peaks välja nägema. Erinevalt peegelkaamerast ei saa kasutaja iPhone 7 Pluss tekkivat udusust kuidagi mõjutada, kõige eest hoolitseb tarkvara. Ideaalsetes tingimustes pakub iPhone aga enamikul juhtudel tõeliselt suurepäraseid efekte, mis võivad vähemalt esimestel päevadel korduvalt hämmastada.

"Teeme grupiselfie," karjuvad sõbrad mulle mõne aja pärast. Koguneme randa, taustal järv ja ma lülitun FaceTime'i esikaamerale. Apple on seda ka kõvasti täiustanud ja nüüd on selle eraldusvõime seitse megapikslit ja suudab salvestada Full HD-s. Meeldiv uudis, kui arvestada, et esikaamerat kasutatakse järjest sagedamini.

 

Jäädvustan restoranis lõuna ajal esi- ja tagakaameraga mitu pilti, kus leian, et portreerežiim saab korraga hakkama kahe objektiga. Kui õpite Portree funktsiooniga töötama, on pildistamine sama lihtne kui mis tahes muu. Koju sõites üritan ikka tabada enda poole ujuvat luike ja proovin filmida 4K videot kolmekümne kaadriga sekundis. See näeb hea välja, kuid iPhone'i salvestusruum kaob kiiresti. Õnneks ei pea enamik tavakasutajaid tegelikult 4K-s pildistama.

Laupäeva õhtul proovin taaskord keskenduda ööfotodele. Apple uhkustas, et iPhone 7 Plusil on uus nelja dioodiga True Tone välklamp, mis säravad poole eredamalt kui iPhone 6S. Lisaks kohandub välk ümbritseva õhu temperatuuriga, mis peaks olema interjööris teada. Saan teravama ja paremini valgustatud pildi, kuid nagu ma olen varem avastanud, pole tulemused ikkagi nii täiuslikud, kui Apple ja kasutajad sageli sooviksid.

[kakskümmend kakskümmend]

[/twentytwenty]

neděle

Nädalavahetus hakkab vaikselt läbi saama. Pühapäeva hommikud veedan "seitsme" ekraanil artikleid ja raamatuid lugedes. Võtan korraks maha ka silikoonkatte ja naudin vana disaini detaile, mis peamiselt pakub antennidele paremini peidetud plastikribasid. Hõbedasel iPhone'il on need aga siiski palju tugevamalt esile toodud kui näiteks uutel mustadel mudelitel. Kaalu poolest on uue ja eelmise põlvkonna vahel vaid märkamatu neljagrammine nihe allapoole ning ees on suurendatud kõlar, tänu stereole.

Aga minu meelest lahendas Apple palju elegantsemalt tagaküljel olevad läätsepaari, mis ikkagi ei mahu korpusesse, nii et neid tuleb tõsta. Kui varasematel põlvkondadel tundus, et Apple häbenes väljaulatuvat objektiivi ega tahtnud seda tunnistada, siis iPhone 7 Plusi puhul on mõlemad objektiivid elegantselt ümarad ja sisselastud. Peale lühikest nostalgilist hetke ja mälestusi vanematest modellidest, pakin kohvrid, istun autosse ja suundun koju.

Mul on iPhone 7 Plusiga nädalavahetusest head tunded. Minu jaoks polnud see kindlasti halb investeering, kuigi olin iPhone 6S Plusi omanik. Kuid sageli on asi detailides ja paljud "seitsmesed" kasutajad ei leia isegi tänu kolm aastat vanale disainile motivatsiooni uue telefoni ostmiseks. Eriti meeldisid mulle 3D Touchi uued võimalused ja funktsionaalsus ning sellega seotud haptika, optiline suum ja eelkõige portreerežiim. Arvan ju, et teise objektiivi olemasolu on paljudele kasutajatele suurim ostumotivatsioon.

Mis puutub pistikupesa puudumisesse, siis see on vähemalt minu puhul lihtsalt harjumuse küsimus. Usun, et Apple teab, mida teeb ja et tulevik on traadita tehnoloogias. Samas saan aru, et paljude kasutajate jaoks on pistiku puudumine ületamatu probleem. Aga selle peab igaüks ise otsustama. Kuid mõningate tõeliselt põhjapanevate muutuste jaoks peame ootama veel vähemalt aasta.

.