Pavel Varenka Nädala lõpp hakkab vaikselt lähenema, mis tähendab loomulikult ka mahlaseid uudiseid tehnoloogiamaailmast, kus viimase päevaga on juhtunud rohkem kui küll. Kuigi eile jäime vahele oma traditsioonilisest jutust süvakosmosest ja lendudest tundmatusse, siis seekord me seda ajaviidet ilmselt ei väldi. Tänase uudise ja kokkuvõtte alfa ja oomega on SpaceX-i laboritest pärit kosmoseaparaadi Starship monumentaalne plahvatus, mis läbis edukalt kõrgustesti, kuid millegipärast põles (sõna otseses mõttes) lõplikul maandumisel. Lõbutseme ka Delta IV Heavy raketiga ehk kõige raskema hiiglasega, mille inimkond on seni loonud. Ja ära tuleks mainida ka robotfirma Boston Dynamics, mis kasvab nii kiiresti, et selle ostis Hyundai korporatsioon.
See võib olla sind huvitab
Amaya Toman Hyundai ostab Boston Dynamicsi veidi alla miljardi dollari eest. Robotid on lühikeses järjekorras
Kui olete mõnda aega tehnikamaailmas ringi liikunud, pole te kindlasti igatsenud Boston Dynamicsi, ambitsioonikat robotite arendusettevõtet. Kuigi sarnaseid ettevõtteid on palju, on sellel konkreetsel suhteliselt pikk ja rikas edukate katsete ajalugu. Lisaks intelligentsele robotkoerale uhkeldasid teadlased ka näiteks Atlasega, robotiga, mis on võimeline saltodeks ja sellisteks trikideks, millest humanoidrobotid pole uneski näinud. Terve hulk tootjaid ja ettevõtteid võtsid kiiresti kasutusele robotikaaslased ning kohanesid maailmaga, kus lähitulevikus ilmselt tehisintellektist puudust ei tule.
Fotogalerii
Mõlemal juhul oli Boston Dynamicsi plahvatuslik kasv üks põhjusi, miks paljud suurkorporatsioonid hakkasid omandamisest huvitatud olema. Lõppude lõpuks tundub nii tulusa ettevõtte ostmine suurepärane idee ja pole ime, et Hyundai, mis on tuntud oma uuendusmeelsuse ja eriti läbimurdete poolest tehnoloogia vallas, hüppas kiiresti võimalusest kinni. Ka sel põhjusel jõuti juba novembris eelkokkuleppele ja eelkõige ligi miljardi dollarini, täpsemalt 921 miljonile tõusnud summa tasaarveldamisele. See on kindlasti suur samm edasi ja eelkõige koostöö, mis võiks finaalis mõlemat osapoolt rikastada. Kes teab, millega Boston Dynamics veel välja tuleb.
Kosmoselaeva Starship plahvatus lõbustas ja hirmutas. Elon Muskil ei õnnestunud kuidagi sujuvalt maanduda
See poleks õige kokkuvõte, kui selles ei mainitaks vähemalt korra legendaarset visionääri Elon Muski, kelle pöidla all on nii Tesla kui SpaceX. Tegemist oli teisena mainitud kosmosefirmaga, kes asus hiljuti hulljulgele katsele, mis seisnes selles, et hiiglaslikku kosmoselaeva Starship üritati umbes 12.5 kilomeetri kõrgusele viia, testides nii bensiinimootorite võimet sellist raskust taluda. Kuigi katse õnnestus ja mootoritel polnud laeva pilvedesse tõstmisega vähimatki probleemi, tekkis suurem raskus manööverdamisega. Lõppude lõpuks kujutage ette, et peate täiuslikult tasakaalustama mitmetonnist behemoti, mis maa poole tagasi kihutab.
Fotogalerii
Kogu kontseptsioon toimib sellel põhimõttel, et firma viib raketi pilvedesse, konkreetselt vajalikule kõrgusele, lülitab mootorid välja ja laseb vabalt langeda. Vahetult maapinna kohal aktiveerib ta seejärel tõukurid ja üritab massiivset konstruktsiooni tasandada nii, et see maanduks vertikaalselt ja ideaalis nii, nagu peab. See õnnestus osaliselt, kuid nagu selgus, polnud inseneride arvutused nii täpsed, kui võib tunduda. Reaktiivlennukid ei andnud piisavalt võimsust ja teatud mõttes ajasid nad raketi sirgu, kuid nad ei suutnud seda kaugeltki piisavalt aeglustada, et vältida selle kokkupõrkel plahvatamist. Ja see just juhtus, mis ei muuda testi edukust olematuks, kuid uskuge meid, internet teeb selle triki üle nalja veel kaua.
Hiiglaslik Delta IV Heavy rakett stardib peagi orbiidile. See kannab ülisalajast satelliiti
Kosmosefirmal SpaceX oli oma ruumi juba piisavalt, seega oleks paslik anda võimalus ka teistele adeptidele kosmosepioneeri positsioonil. Jutt käib ettevõttest United Launch Alliance, õigemini mitut juhtivat raketttootjat ühendavast organisatsioonist. Just see hiiglane valmistub orbiidile saatma maailma suuruselt teist raketti Delta IV Heavy, mis kannab endaga kaasa ülisalajast sõjalist satelliiti. Muidugi ei tea ega saa keegi teada, milleks see mõeldud on, aga sellegipoolest on kindel, et ULA ajab kogu üritusega parajalt lärmi, mis on konkurentsi arvestades ka mõistetav.
Fotogalerii
Kuigi rakett pidi orbiidile minema juba mitu kuud tagasi, lükati lend ebasoodsate tingimuste tõttu iga kord määramata ajaks edasi. Lõpuks ometi on lähenemas saatuslik kuupäev, mil saab näha, kas ULA suudab konkureerida selliste hiiglastega nagu SpaceX. Igal juhul on see kallim ajaviide kui rivaali SpaceX-i puhul. Erinevalt Elon Muskist ei plaani ULA maandumismooduleid kasutada ja sellega paar miljonit dollarit kokku hoida. Selle asemel jäädakse traditsioonilisema mudeli juurde, kuid ei saa välistada, et ettevõte saab tulevikus inspiratsiooni. Vaatame, kas see ambitsioonikas liit suudab oma plaani täita ja missiooni edukalt lõpule viia.
See võib olla sind huvitab
Miks kirjutab Starshipist keegi, kes ei tea sellest midagi?
1. Suur ebatäpsus:
"Eesmärk oli testida bensiinimootorite võimet sellisele raskusele vastu pidada."
Tõde: Mootorite tõukejõud on teada ja laeva mass samuti, nii et arvutada, kas mootorid laeva kannavad, on kõige lihtsam, pealegi lendas ta ühe mootoriga ja lasi paigaldada kolm mootorit...
2. Suur ebatäpsus:
"manööverdamisel tekkisid suuremad raskused"
Manööverdamise kontrollimine oli põhiülesanne ja see osutus 100% edukaks! Sealhulgas megaraske manööver vahetult enne maandumist, mis viis laeva täpselt maandumisala keskele, siis nii raske laevaga pole seda veel keegi teinud!
3. Ebatäpsus
"Jetid ei andnud piisavalt võimsust ja teatud mõttes ajasid nad raketi sirgu, kuid nad ei suutnud seda kaugeltki aeglustada."
Probleem ei olnud reaktiivlennukites ega mootorites, vaid kütuse rõhus maandumispaagis, nagu SpaceX ütles 10 minutit pärast testi.
Pole midagi nalja teha, see oli esimene test, õnnestumise tõenäosus oli 30% ja õnnestus 90%, edasisteks katseteks on neil vajalikud andmed olemas, tuli super :)