Ondrej Holzman «Oleme valmis, kuulutasime välja pankroti.» Nii üllatas Cupertinosse suure safiiri tarnima pidanud ettevõtte GT Advanced Technologies juht 6. oktoobril Apple’i. Tundub, et Apple'i partneriks olemiseks on ainult kaks võimalust: tohutu edu või täielik ebaõnnestumine.
Ilmselt läks Apple'i ja GT vaheline kurameerimine umbes nii: "Siin on tingimused, millega te kas nõustute või ei tooda meile safiiri." Lõpuks harjus GT potentsiaalse miljardite kasumiga ja nõustus täielikult ebasoodsad tingimused. Kuid enne rahas suplemist juhtus täpselt vastupidine – firma pankrotti. See on karm reaalsus, millega peate toime tulema, kui teete koostööd Apple'iga.
Täiusliku illustratsiooni pakub praegune GT Advanced Technologies juhtum, mis osutab tarneahelale, mis on millimeetri täpsusega, ehkki väga jämedalt kohandatud. Apple vilistab selles ja võib jõupositsioonilt sundida oma partnereid leppima enda jaoks väga soodsate tingimustega, isegi kui need on lõpuks vaevalt teostatavad. Siis piisab väikseimast kõhklusest ja ongi läbi. Niipea, kui oodatud tulemusi ei tule, vaatab Tim Cook kõrvale ja otsib teise, "usaldusväärsema" partneri.
Võta või jäta
Just California ettevõtte praegune tegevdirektor pani eelmistel aastatel veel operatiivdirektori rollis kokku ideaalselt toimiva Apple'i toodete kõikvõimalike komponentide tootjate ja tarnijate keti, kuhu Apple siis jõuda klientide käed. Kõik on vaja toimima panna ja Cupertinos on nad alati kõik lepingud ja partnerluskohustused vaka all hoidnud.
[do action=”citation”]Kogu plaan oli algusest peale määratud traagilise lõpuni.[/do]
Alles aasta tagasi saime selle eduka ettevõtte kööki ainulaadse pilgu heita. Apple sõlmib 2013. aasta novembris hiiglasliku lepingu ettevõttega GT Advanced Technologies, mille eesmärk on ehitada hiiglaslik safiiritehas, luues samal ajal Arizonas sadu töökohti. Aga kerige edasi vaid aasta: käes on oktoober 2014, GT esitab pankrotiavalduse, sajad inimesed on töötu ja safiiri masstootmist pole kusagil näha. Kiire lõpp mõlemale poolele potentsiaalselt tulutoovale koostööle pole lõpparvestuses nii üllatav, nagu näitavad pankrotimenetluses avalikustatud dokumendid.
Apple'i jaoks on need enam-vähem lihtsalt ebamugavused. Kui Aasias, kus tegutseb valdav enamus selle tarnijaid, tegutsevad nad vaikselt ja tähelepanu keskpunktist eemal, on meedia ja avalikkus algusest peale liidu New Hampshire'is asuva GT Advanced Technologiesiga kontrollinud. Kahel ettevõttel on tõeliselt julge plaan: ehitada otse Ameerika Ühendriikidesse hiiglaslik tehas, mis toodab 30 korda rohkem safiiri kui ükski teine tehas maailmas. Samas on tegu ühe kõvema materjaliga maakeral, mida toodetakse sünteetiliselt ligikaudu kahe tuhande Celsiuse kraadini köetud ahjudes ja mis on viis korda kallim kui klaas. Selle hilisem töötlemine on sama nõudlik.
Kuid kogu plaan oli algusest peale traagilise lõpuni määratud. Tingimusi, mille Apple endale dikteeris, oli praktiliselt võimatu täita ning on suur üllatus, et GT juhid võisid isegi selliseid lepinguid sõlmida.
Teisalt kinnitab see vaid Apple’i läbirääkimisoskusi ja ka tugevat positsiooni, mida saab täiel määral enda kasuks ära kasutada. GT puhul andis Apple praktiliselt kogu vastutuse teisele poolele ja sai sellest partnerlusest ainult kasu saada. Maksimaalne kasum, see on kõik, millest Cupertino juhid hoolivad. Nad keelduvad arutlemast selle üle, et nende partnerid tegutsevad pankroti äärel. Läbirääkimistel GT-ga ütlesid nad väidetavalt, et tegemist on tüüptingimustega, mis Apple'il on teiste tarnijatega, ja ei täpsustanud seda küsimust lähemalt. Võta või jäta.
Kui GT nendega ei nõustuks, otsib Apple teise tarnija. Kuigi tingimused olid kompromissitud ja GT, nagu hiljem selgus, tõi hävingu, panustas seni peamiselt päikesepatareide alal tegutsenud ettevõtte juhtkond kõigele ühele kaardile – ahvatlevale koostööle Apple’iga, mis, kuigi toob tohutut riski, aga ka potentsiaalset miljardite suurust kasumit.
Unistus paberil, fiasko tegelikkuses
Ameerika liidu algus, millega ka Apple kinnitaks oma sõnu kavatsusest tuua tootmine tagasi USA territooriumile, ei näinudki nii halb – vähemalt mitte paberil. Muuhulgas valmistas GT ahjusid safiiri tootmiseks ja Apple märkas seda esmakordselt 2013. aasta veebruaris, kui näitas iPhone 5 ekraanil safiirklaasi, mis oli vastupidavam kui Gorilla Glass. Tol ajal kasutas Apple Touch ID sensori ja kaamera objektiivi katmiseks ainult safiiri, kuid see tarbis siiski terve veerandi kogu maailmas loodud safiirist.
Sama aasta märtsis teatas Apple'i GT, et töötab välja ahju, mis suudab luua 262 kilogrammi kaaluvaid safiirsilindreid. See oli kaks korda suurem kui varem toodetud maht. Suuremates suurustes tootmine tähendaks arusaadavalt rohkem kuvareid ja olulist hinnalangust.
Pankrotimenetluse käigus avaldatud dokumentide kohaselt oli Apple algselt huvitatud 2 ahju ostmisest, milles toota safiiri. Kuid suve alguses toimus suur pööre, sest Apple ei leidnud safiiri tootvat ettevõtet. Ta pöördus mitme poole, kuid ühe esindaja teatas, et Apple'i dikteeritud tingimustel ei suudaks tema firma safiiritootmisel kasumit teenida.
Apple pöördus seetõttu otse GT poole, et lisaks ahjudele ka safiiri ise toota ning kuna väidetavalt oli tal probleem ka 40% marginaaliga, mida GT ahjude eest nõudis, otsustas taktikat muuta. GT pakkus hiljuti 578 miljoni dollari suurust laenu, et New Hampshire'i firma ehitaks 2 ahju ja juhiks tehast Arizonas Mesas. Kuigi GT lepingutes oli palju ebasoodsaid tingimusi, näiteks keelatud müüa safiiri kellelegi peale Apple'i, võttis ettevõte pakkumise vastu.
Apple'i kasuks
GT koges eelkõige päikesepatareide äri langust, nii et safiiri tootmine tundus olevat huvitav võimalus raha teenimise jätkamiseks. Tulemuseks oli leping, mis allkirjastati 2013. aasta oktoobri viimasel päeval. Alates Apple'iga sõlmitud tehingust lubas GT 2014. aastal oma tulusid enam kui kahekordistada, kusjuures safiir moodustab umbes 80 protsenti tema aastakäibest, võrreldes murdosaga sellest. Kuid probleemid ilmnesid kohe alguses.
[do action=”citation”]Ühe suure safiirisilindri valmistamiseks kulus 30 päeva ja see maksis umbes 20 tuhat dollarit.[/do]
Apple pakkus safiiri eest vähem, kui GT oli kavandanud, ja keeldus nihkumast, jättes GT-le safiiri talle kahjumiga müüma. Lisaks nähti äsja allkirjastatud lepingutes, et talle määratakse 650 200 dollari suurune trahv, kui ta laseb teisel ettevõttel kasutada ühte 640 262 dollari suurusest ahjust, 320 77 dollarit trahvi, kui ta müüb XNUMX-kilose kristalli konkurendile, ja XNUMX XNUMX dollarit trahvi iga hilinenud tarne eest. kristall (ehk XNUMX dollarit safiiri millimeetri kohta). Samal ajal võib Apple oma tellimuse igal ajal tühistada.
GT-d ootas 50 miljoni dollari suurune lisatrahv iga konfidentsiaalsusnõuete rikkumise, st kahe poole vaheliste lepinguliste suhete avalikustamise eest. Jällegi polnud Apple'il sellist keeldu. GT arvukatele küsimustele, mis puudutasid selgelt Apple'i pooldavaid punkte, vastas California ettevõte, et need tingimused on sarnased tema teiste tarnijate omadega.
Leping allkirjastati vaid mõni päev pärast seda, kui 262-kilogrammine monokristallsafiir esmakordselt GT ahjust välja tuli. See silinder oli aga nii mõranenud, et seda ei saanud üldse kasutada. GT väitis aga Apple'ile, et kvaliteet tõuseb.
Safiiri masstootmiseks palkas GT kohe 700 töötajat, mis juhtus nii kiiresti, et selle kevade lõpuks ei teadnud enam kui sada uusimat meeskonnaliiget tegelikult, kellele vastata, nagu paljastas endine juht. . Veel kaks endist töötajat ütlesid, et kohalviibimist ei jälgitud kuidagi, nii et paljud võtsid omavoliliselt aja maha.
Kevadel kiitsid GT juhid heaks piiramatud ületunnitööd ahjude täitmiseks safiirimaterjaliga, kuid selleks hetkeks polnud veel piisavalt ahjusid ehitatud, mistõttu tekkis kaos. Kahe endise töötaja sõnul ei teadnud paljud, mida teha, ja jalutasid tehases lihtsalt ringi. Kuid lõpuks oli palju suurem probleem kogu koostöö seeme – safiiri tootmine.
Ühe suure safiirisilindri valmistamiseks kulus 30 päeva ja see maksis umbes 20 440 dollarit (üle XNUMX XNUMX krooni). Lisaks olid Apple’i tegevust tundvate allikate sõnul enam kui pooled safiirsilindritest kasutuskõlbmatud. Mesa tehases loodi nende jaoks väidetavalt isegi spetsiaalne "surnuaed", kuhu kogunesid kasutuskõlbmatud kristallid.
GT tegevjuht Daniel Squiller ütles pankrotiavalduses, et tema ettevõte kaotas kolm kuud toodangut elektrikatkestuste ja tehase ehitamise viivituste tõttu. Apple pidi pakkuma elektrit ja ehitama tehase, kuid Apple ütles GT võlausaldajatele, et ettevõte läks pankrotti halva juhtimise, mitte elektrikatkestuste tõttu. GT vastas sellele avaldusele, et tegemist on tahtlikult eksitavate või ebatäpsete kommentaaridega.
Safiiri tootmine ebaõnnestub
Kuid midagi muud kui lihtsalt elektrikatkestused või halb juhtimine viis GT pankrotti. Aprilli lõpus peatas Apple oma 139 miljoni dollari suuruse laenu viimase osa, kuna teatas, et GT ei vastanud safiiri väljundkvaliteedile. Pankrotimenetluses selgitas GT, et Apple muutis pidevalt materjali spetsifikatsiooni ning tehase opereerimiseks tuli kulutada 900 miljonit dollarit oma raha ehk üle kahe korra rohkem kui seni Apple’ilt laenatud summa.
Lisaks väidavad GT ametnikud, et Arizona tehase lõpetamise eest vastutavad ka Apple ja Mesa linn. Ehituse esimene etapp valmis alles 2013. aasta detsembris, mistõttu jäi täistöötamiseks aega vaid kuus kuud. Samas pidanuks juba mainitud elektrikatkestused, kui Apple väidetavalt keeldus varutoiteallikaid pakkumast, põhjustama suure kolmekuulise katkestuse.
Seetõttu kohtus GT tegevjuht Thomas Gutierrez 6. juunil kahe Apple'i asepresidendiga, et teavitada neid, et safiiri tootmisel on suuri raskusi. Ta esitas dokumendi nimega "Mis juhtus", kus loetleti 17 probleemi, nagu ahjude ebaõige käsitsemine. Apple'i kirjas võlausaldajatele öeldakse, et Gutierrez on praktiliselt tulnud Cupertinosse, et leppida enda lüüasaamisega. Pärast seda kohtumist lõpetas GT 262 kilogrammi kaaluvate kristallide tootmise ja keskendus 165 kilogrammi kaaluvatele kristallidele, et protsess oleks edukas.
Kui sellise safiirsilindri tootmine õnnestus, lõigati teemantsaega 14 tolli paksuseid telliseid kahe uue telefoni, iPhone 6 ja iPhone 6 Plusi kujuliseks. Seejärel lõigatakse väljapaneku loomiseks tellised pikuti. Ei GT ega Apple pole kunagi kinnitanud, kas safiir oli tegelikult mõeldud kasutamiseks viimase põlvkonna iPhone'ides, kuid arvestades safiiri mahtu, mida Apple lühikese etteteatamisega taotles, on see väga tõenäoline.
Aga asja teeb hullemaks see, et augustis tekkis ühe endise töötaja sõnul lisaks tootmisele endale veel üks suur probleem, sest 500 safiirkangi läks ootamatult kaduma. Mõni tund hiljem said töötajad teada, et juht saatis tellised puhastamise asemel taaskasutusse ja kui GT poleks suutnud neid tagasi saada, oleks sadu tuhandeid dollareid kaduma läinud. Juba sel hetkel oli aga selge, et 19. septembril müügile jõudnud uue "kuue" iPhone'i ekraanidele safiir ei jõua.
Apple siiski ei loobunud safiirist ja soovis ka edaspidi võimalikult palju seda Mesa ahjudest kätte saada. Võlausaldajatele saadetud kirjas märkis ta hiljem, et sai GT-lt vaid 10 protsenti lubatud mahust. GT tegevusega seotud inimesed aga teatavad, et Apple on kliendina käitunud väga ebajärjekindlalt. Mõnikord võttis ta vastu telliseid, mille ta oli mõni päev varem madala kvaliteedi ja muu sellise tõttu tagasi lükanud.
Oleme valmis, oleme katki
Selle aasta septembri esimesel nädalal teatas GT Apple'ile, et tal on suur rahavoogude probleem, ja palus oma partneril maksta viimase 139 miljoni suurune laen. Samal ajal soovis GT väidetavalt, et Apple hakkaks alates 2015. aastast safiiritarnete eest rohkem raha maksma. 1. oktoobril pidi Apple pakkuma GT-le 100 miljonit dollarit algsest 139 miljonist dollarist ja lükkama maksegraafiku edasi. Samas pidi ta sel aastal pakkuma safiiri eest kõrgemat hinda ja arutama 2015. aasta hinnatõusu, milles GT võiks avada ukse ka safiiri müümiseks teistele firmadele.
[do action=”citation”]GT juhid kartsid Apple'i, mistõttu nad ei rääkinud talle pankrotist.[/do]
Mõlemad pooled leppisid kokku, et arutavad kõike isiklikult 7. oktoobril Cupertinos. 6. oktoobri hommikul veidi pärast kella seitset helises aga Apple'i asepresidendi telefon. Teises otsas oli GT tegevjuht Thomas Gutierrez, kes edastas halva uudise: tema ettevõte oli 20 minutit varem esitanud pankrotiavalduse. Sel hetkel kuulis Apple ilmselt esimest korda pankroti väljakuulutamise plaanist, millega GT oli juba hakkama saanud. GT allikate sõnul kartsid tema juhid, et Apple üritab nende plaani nurjata, mistõttu nad ei rääkinud talle sellest enne tähtaega.
Tegevusjuht Squiller väidab, et pankroti väljakuulutamine ja võlausaldajate eest kaitse otsimine oli GT jaoks ainus viis Apple'iga sõlmitud lepingutest välja tulla ja end päästa. Just Squilleriga koos tegevdirektor Gutierreziga arutatakse ka seda, kas see stsenaarium oli pikalt planeeritud.
Finantsraskustest teadis kindlasti ka sisimas juhtkond ning just kaks mainitud GT ametnikku hakkasid paar kuud enne pankroti väljakuulutamist süstemaatiliselt oma aktsiaid müüma. Gutierrez müüs aktsiaid nii mai, juuni kui ka juuli alguses, Squiller võõrandas seejärel aktsiad enam kui miljoni dollari eest pärast seda, kui Apple keeldus laenu viimast osa maksmast. GT väidab siiski, et need olid planeeritud müügid, mitte tormakad ja impulsiivsed sammud. Sellest hoolimata on GT juhtide tegevus vähemalt vaieldav.
Pärast pankroti väljakuulutamist tõusid GT aktsiad hüppeliselt põhja, mis praktiliselt pühkis tollal turult ligi poolteist miljardit dollarit väärt ettevõtte. Apple on teatanud, et kavatseb safiiriga tegeleda ka edaspidi, kuid pole veel selge, millal ta uuesti masstootmise juurde hakkab ja kas see lähiaastatel üldse teoks saab. GT Advanced Technologies juhtumist avaldatud dokumendid võivad tekitada temas ebamugavust ja raskendada läbirääkimisi teiste potentsiaalsete partneritega, kes on pärast safiiritootja traagilist lõppu nüüd palju ettevaatlikumad. See oli ju ka põhjus, miks Apple kohtus kõvasti võitles, et võimalikult väike hulk saladokumente avalikuks teha.
Hea artikkel, tänan teid selle eest.
Miks nad avasid ilma kogemuseta safiiritehase ja nõustusid ikkagi ebasoodsa lepinguga? Tingimused mulle ei meeldi, ma ei nõustu nendega. Punkt. See, et Apple ka prügi kogus ja teist korda ei teinud, on täiesti arusaadav. Niipea, kui neil lepingu järgi saama peaks safiir puudu, püüavad nad kasutada, mida saavad.
Super kirjutatud. Isegi minusugusele finantskirjaoskamatule, arusaadav. Jätkake, Ondřej :-)
BTW Apple ei tundu ühtäkki päikeselise ettevõttena, mis on täis tehnikahuvilisi ja filantroope (punane) (roheline) (vikerkaar). Lõpuks on asi alati äris..
Sa olid tõesti naiivne.
Suht segane..
Nii et võtame selle kokku: ma kirjutan kellelegi alla, et toota midagi, mida ma ei suuda teha koguses, mille jaoks mul pole inimesi.... Ja see, kellega ma lepingu sõlmin pärast seda, kui ma seda teha ei saa, on see kuri diktaator, kes on süüdi?
Teisest küljest - ma pean tagama millegi, mida ma tahan, tootmise ja ma näen, et partner, kellega ma tegelen, ei pruugi olla väga soliidne. (Nagu tõendab näiteks juhtkonna aktsiate müük enne krahhi) Ma mõistan Apple'i lähenemist täielikult.
Kõige olulisem küsimus – meil pole iPhone’idel safiiri, sest GT-l polnud aega seda toota või Apple ei tahtnud seda lõpuks?
See "me läheme surma" ja "kasum on meie" põhimõte satub varem või hiljem tohututesse probleemidesse.
1) tarnija vähendab kvaliteeti, et saaks toota Apple'i dikteeritud hinnaga (seda näitab iPhone 6 ja teiste Apple'i toodete tohutu praagimäär)
2) võimsuste täitumisel valib tarnija partnerid (kliendid), kes lasevad neil teenida ja on võrdsetes suhetes. Apple ei pea seda tootma
3) paar halba PR-i ja kogu võlu ja fandom hakkab kaduma ning müük langeb kümneid %
Mis on see tohutu jäätmemäär? Kui palju %?
sellele on raske vastata, sest APPLE ei avalda minu teada neid numbreid, vaid vaadake lihtsalt ipPone.forum.cz, kus korduvad kaebused iP6 kohta pole erand - isegi 3-4 korda !!!
See on minu argument... Seda ei tasu vist isegi kommenteerida.
Ma näen seda nii, et tõde on kuskil keskel ja kumbki pool kujutab seda enda jaoks paremas valguses, aga:
1/ sarnased tingimused on igal pool...
2/ Apple investeeris / andis raha sellise asja arendamiseks ja tootmiseks, mida keegi pole veel määratud parameetritega tootnud, miks peaks siis leppima sellega, et GT müüks potentsiaalselt safiiri nt Samsungile?
3/ sai kokku lepitud kvaliteet ja kokku lepitud maht, mida ei saanud täita, seega nagu ma aru saan, siis Apple hakkas võtma vähemalt poole mahust safiiri
4/ kõik kiruvad Apple'i selle eest, et ta ei ole uuenduslik ja teeb revolutsiooni. Näen seda kui järjekordset revolutsiooni on safiiril tõusnud ja langenud, vähemalt selle materjali kasutamisel suurtel pindadel, ma arvan, et Apple peab sellega vähemalt Watchi puhul midagi ette võtma, kui ei töötanud võib-olla iPhone 6 peal...
Kahjuks ei sisalda artikkel lisateavet, näiteks Apple'i sekkumist tootmisprotsessi, tööriistu ja muid kogu protsessi osasid. Ma ei tea, kas see on kirjutatud siin mõnes teises artiklis või mõnes teises serveris, aga kui ainult pool sellest vastab tõele, on see üsna kummaline käitumine. See tähendab, et kui keegi käsib mul teha teatud parameetritega ja kindla aja jooksul toodet ja siis ta ütleb mulle, et ma pean selle tegema kindla protseduuri järgi ja ma ütlen talle, et kui ma teen nii nagu ta ütleb, siis toode ei ole nii kvaliteetne ja ma ei tarni teda õigel ajal ja klient nõuab endiselt oma seisukohta, midagi on valesti. Mina isiklikult pean seda kahtlaseks ja kuidagi tekitab tunde, et äkki see polnudki safiir või lihtsalt safiir. See kõik on lihtsalt kohutavalt ekstreemne ja mul on tunne, et Apple'il ei olnud erilist huvi, et see hästi läheks. Ta tahtis midagi katsetada ja mitte omal kulul, lisaks Linna/Riigi enda osalusel. No see on lihtsalt oletus.
Küsimus on selles, kes GT AT-le selle raha laenas. Kui Apple, on see Apple'i jaoks topeltkatastroof. Mitte ainult raha pärast, vaid ka seetõttu, et nüüd teavad kõik, kuidas Apple läbirääkimisi peab. GT juhid teenisid müügist kasumit ja Apple'ile jäi tehas töötajatega, keda ta ei vaja. Ma lihtsalt ei saa aru, miks nad ehitasid kõigepealt üle 2000 ahju, kui neil polnud tootmistehnoloogiat selgeks õppida. Võib-olla aasta jooksul suudan seda klaasi piisavas koguses ja mõistlike kuludega toota ning järgmise põlvkonna iPhone'id on safiirklaasiga.
Apple ei kaota raha, GTAT peab selle kõik tagasi maksma. Võla tasumiseks müüb ta ahjud, mis kunagi Apple'ile ei kuulunud. Isegi Apple'i töötajad ei jäänud nüüd alles, kõik oli GTATi halduses, mis nad vallandas.
Noh, kui GTAT kuulutab välja pankroti, siis sellepärast, et tal on suuremad võlad kui kogu vara. Ahjusid saab müüa vaid see, kes need ostab, kui ta ei oska neis safiirklaasi valmistada. Ja neid ahjusid on neil ka päris palju. Kellel oleks kunagi nii palju safiiri vaja?
Kuskilt lugesin, et töötajaid ei vallandatud ja Apple võttis tehase koos töötajatega üle.
Siin ma vaatan analüütikut ennast..