Sule kuulutus

Eilne päev oli tehnoloogiasektoris ülimalt uudisterohke ega ole teisiti ka nüüd, mil uudisekott on peaaegu lõhkenud. Peaosalised on seekord eelkõige Ameerika hiiglased eesotsas Facebooki ja Twitteriga, kes olid taaskord sunnitud kongressi ees ehk veebikaamera ees peatuma ja oma monopoolseid tavasid kaitsma. Seevastu võib rõõmustada Elon Musk, kellel läheb Tesla puhul väga hästi ja tema kasvav autofirma on ületanud järjekordse verstaposti - siseneti S&P 500 aktsiaindeksisse. Halvasti ei lähe aga ka SpaceX-il, mis mitte ainult ei saatnud edukalt koostöös NASA-ga rahvusvahelisse kosmosejaama neljaliikmelise meeskonna, vaid samal ajal ei pea nad ka konkurentsi pärast muretsema. Euroopa kosmoseettevõte Vega saboteeris end sõna otseses mõttes.

Euroopa Liit on kosmosevõistluses kaotanud. Vega raketid langevad nagu küpsed õunad

Kui lootsite kunagi, et Euroopa Liit kuulub maailma juhtivate jõudude hulka ka väljaspool mõnda muud sektorit peale tööstuse ja autotootjate, peame teile mõningase pettumuse valmistama. Prantsuse kosmosefirmat Vega, millest viimastel aastatel pole eriti kuulda olnud, peeti pikka aega vääriliseks konkurendiks, kes sarnaselt Ameerika SpaceX-ile või valitsusvälisele NASA-le kunagi edukalt rakette kosmosesse lennutab. Soov võib olla idee isa, kuid just see julge idee sünnitas viimaste aastakümnete ühe hirmutavama ja naeruväärsema raketiheite.

Prantsuse tootja Arianespace raketid Vega on juba mitu korda algsüüte ebaõnnestunud ja mitte ainult. Nüüd, üritades kahte Euroopa satelliiti kosmosesse saata, õnnestus ettevõttel hävitada killuke hinnalist loodust kusagil asustamata Maa osas. Tuntud astronoom Jonathan McDowell viitas ka täiesti ilmselgele veale, mille kohaselt on käesolev aasta läinud ajalukku ebaõnnestunud kosmoselendude arvu poolest. Kokku jäi sel aastal tegemata 9 katset ja katset, mis viimati juhtus rohkem kui pool sajandit tagasi, täpsemalt aastal 1971. Kuigi NASA ja SpaceX tähistavad tohutuid edusamme ja võtavad au inimkonna ajaloo edasise arengu eest, on Arianespace'il silmad pisaraid ja jääb üle vaid loota, et järgmine aasta tuleb parem.

Tesla on teel S&P 500 poole. Investorid on ettevõtte edusammude üle põnevil

Rääkides legendaarsest visionäärist Elon Muskist, heidame pilgu tema teisele edukale ettevõttele, milleks on Tesla. See autofirma on kirgi kütnud juba päris pikka aega ja kuigi tal on üle maailma palju fänne, väidavad paljud pahad keeled, et tegemist on kahjumliku projektiga ning elektriautode idee on lihtsalt pähe kukkunud. Õnneks prognoosid ei täitunud ja Tesla lõikab rohkem edu kui kunagi varem. See mitte ainult ei ole lõpuks suhteliselt kasumlik, vaid võib isegi uhkeldada mitmete uuenduslike tehnoloogiate ja märkimisväärse edumaaga konkurentide ees. See vaid rõhutab investorite piiritut, peaaegu fanaatilist kindlustunnet, tänu millele on ettevõtte aktsiad juba mitu korda taevasse tõusnud.

Olukord on läinud isegi nii kaugele, et 21. detsembril lülitatakse Tesla maailma ülejäänud 500 suurima tehnoloogiaettevõtte kõrvale S&P 499 aktsiaindeksisse. Kuigi võib tunduda, et börsile võib registreeruda igaüks, pole see nii. S&P 500 indeks on reserveeritud turu suurimatele tegijatele ning ainuüksi üheotsapileti saamiseks nende hiiglaste nimekirja peab ettevõtte turuväärtus olema minimaalselt 8.2 miljardit dollarit. Ja nagu näete, on seda mainekat verstaposti selgelt kuulnud ka aktsionärid. Tesla aktsia tõusis 13% ja tõusis 460 dollarini. Vaatame, kuidas autofirmal ka edaspidi hästi läheb. Kindel on see, et ligi pool miljardit tulu on selle aasta kohta enam kui muljetavaldav tulemus.

Zuckerberg kutsuti taas vaibale. Seekord tunnistas ta muude poliitiliste mängude pärast

USA-s on neil selline tore traditsioon, mis sai alguse paar aastat tagasi. Nii saavad iga paari kuu tagant kokku suurimate tehnoloogiafirmade esindajad, mõned kohtunikud, mõned Ameerika Kongressi esindajad ja ideaalis mõni tark lobist. Nende hiiglaste esindajate ülesandeks on kaitsta ja õigustada oma tegusid ja paljudel juhtudel ka eksimusi pahurate ja sageli kallutatud riigimeeste ees. See pole teisiti ka nüüd, kui Facebooki juht Mark Zuckerberg ja Twitteri tegevjuht on tunnistusi andma kutsutud. Seekord, kuigi tavakohtumine toimus vaid veebikaamera ees, tähendas see siiski väikest murrangut era- ja avaliku sfääri suhetes.

Poliitikud on kurtnud, et mõlemad suhtlusvõrgustikud soosivad liberaale ja piiravad vabariiklasi. Seejärel kaitses Zuckerberg end vaid väitega, et platvorm püüab tagada kogukonnale parimaid võimalikke tingimusi ning leida peent piiri sõnavabaduse ja vaenu õhutavate kommentaaride mahasurumise vahel. Twitteri tegevjuht Jack Dorsey kordas neid sõnu, lubades rohkem reguleerimist ja vestlust. Mõlemad suhtlusvõrgustikud ju keelasid paar päeva enne USA valimisi poliitreklaami, kuid seegi ei peatanud kahe gigandi "agitatsiooni". Mõlemad esindajad lubasid aga püüda olukorda parandada ja leida mingi ühise konsensuse, mis ei ohustaks kuidagi kogukonna sõnavabadust ning piiraks samas väärinfo ja vaenu õhutavate kommentaaride levikut.

.