Sule kuulutus

Steve Jobsi elust võiks kirjutada raamatuid. Üks selline ilmub isegi mõne nädala pärast. Kuid me tahaksime keskenduda ainult Apple'i asutaja, visionääri, kohusetundliku isa ja maailma muutnud mehe kõige olulisematele verstapostidele. Sellest hoolimata saame hea osa teabest. Steve Jobs oli erakordne…

1955 – Sündis 24. veebruaril San Franciscos Joanne Simpsoni ja Abdulfattah Jandali perekonnas.

1955 – San Franciscos elavate Paul ja Clara Jobsi poolt vahetult pärast sündi lapsendatud. Viis kuud hiljem kolisid nad Californiasse Mountain View'sse.

1969 – William Hewlett pakub talle suvepraktikakohta oma Hewlett-Packardi ettevõttes.

1971 – Kohtub Steve Wozniakiga, kellega ta hiljem asutas Apple Computer Inc.

1972 – Lõpetanud Homesteadi keskkooli Los Altoses.

1972 – Ta kandideerib Reedi kolledžisse Portlandis, kust lahkub juba ühe semestri pärast.

1974 – liitub Atari Inc.-ga tehnikuna.

1975 - Hakkab käima "Koduarvutiklubi" koosolekutel, kus arutletakse koduarvutite üle.

1976 – Koos Wozniakiga teenib ta 1750 dollarit ja ehitab esimese kaubanduslikult saadaoleva personaalarvuti Apple I.

1976 – Asutab Apple Computeri koos Steve Wozniaki ja Ronald Wayga. Wayne müüb oma osa kahe nädala pärast.

1976 - Wozniakiga hakkab Apple I, esimene videoliidese ja kirjutuskaitstud mäluga (ROM) ühe pardal arvuti, mis võimaldab programmide laadimist välisest allikast, müüa 666,66 dollari eest.

1977 – Apple'ist saab börsiettevõte Apple Computer Inc.

1977 – Apple tutvustab Apple II, maailma esimest laialt levinud personaalarvutit.

1978 – Jobsil on Chrisann Brennaniga esimene laps, tütar Lisa.

1979 – Macintoshi arendus algab.

1980 – Tutvustatakse Apple III-t.

1980 – Apple alustab oma aktsiate müüki. Nende hind tõuseb esimese börsipäeva jooksul 22 dollarilt 29 dollarile.

1981 – Jobs osaleb Macintoshi arendamisel.

1983 – Palgab John Sculley (alloleval pildil), kellest saab Apple'i president ja tegevjuht.

1983 – Teatab esimesest arvutist, mida juhib hiir nimega Lisa. Turul see aga ebaõnnestub.

1984 – Apple esitleb Super Bowli finaali ajal nüüdseks legendaarseks saanud Macintoshi reklaami.

1985 - saab USA presidendi Ronald Reagani käest riikliku tehnoloogiamedali.

1985 – Pärast erimeelsusi Sculleyga lahkub ta Apple’ist, võttes endaga kaasa viis töötajat.

1985 – Asutab Next Inc., et arendada arvuti riist- ja tarkvara. Ettevõte nimetati hiljem ümber Next Computer Inc.

1986 - Vähem kui 10 miljoni dollari eest ostab ta George Lucaselt Pixari stuudio, mis hiljem nimetati ümber Pixar Animation Studiosiks.

1989 – Sisaldab 6 dollarit maksvat NeXT-arvutit, tuntud ka kui The Cube, millel on must-valge ekraan, kuid mis turul loksub.

1989 - Pixar võitis Oscari animafilmi "Tin Toy" eest.

1991 – Ta abiellub Laurene Powelliga, kellega tal on juba kolm last.

1992 – Tutvustab Inteli protsessoritele mõeldud operatsioonisüsteemi NeXTSTEP, mis aga ei suuda konkureerida Windowsi ja IBMi operatsioonisüsteemidega.

1993 – Ta sulgeb Nextis riistvaradivisjoni, ta tahab keskenduda ainult tarkvarale.

1995 - Pixari animafilm "Toy Story" on aasta enim tulu teeninud film.

1996 - Apple omandab Next Computeri 427 miljoni dollari eest sularahas, Jobs naaseb sündmuskohale ja temast saab Apple'i esimehe Gilbert F. Amelia nõunik.

1997 – Pärast Amelia lahkumist saab temast ettevõtte Apple Computer Inc ajutine tegevjuht ja esimees. Tema palk on sümboolne üks dollar.

1997 – Jobs teatab koostööst Microsoftiga, millesse ta siseneb peamiselt finantsprobleemide tõttu. Bill Gates kohustub järgmise viie aasta jooksul mitte ainult avaldama oma Microsoft Office'i komplekti Macintoshi jaoks, vaid investeerima Apple'i 150 miljonit dollarit.

1998 – Apple tutvustab nn kõik-ühes arvutit iMaci, mida müüakse miljonites. Apple taastub seega rahaliselt, aktsiad kasvavad 400 protsenti. iMac võidab arvukalt disainiauhindu.

1998 – Apple on taas kasumlik, registreerides neli järjestikust kasumlikku kvartalit.

2000 – Sõna "ajutine" kaob Jobsi tiitlist.

2001 – Apple tutvustab uut operatsioonisüsteemi Unix OS X.

2001 – Apple tutvustab iPodi, kaasaskantavat MP3-mängijat, mis astub esmakordselt olmeelektroonika turule.

2002 - Alustab uue iMac flat kõik-ühes personaalarvuti müüki, mis samal aastal teeb ajakirja Time esikaane ja võidab mitmeid disainivõistlusi.

2003 – Jobs kuulutab välja iTunesi muusikapoe, kus müüakse laule ja albumeid.

2003 – Sisaldab 64-bitist personaalarvutit PowerMac G5.

2004 – Tutvustame iPod Mini, originaalse iPodi väiksemat versiooni.

2004 – Veebruaris katkestab Pixar väga eduka koostöö Walt Disney stuudioga, kellele Pixar lõpuks 2006. aastal maha müüakse.

2010. aastal külastas Apple'i peakorterit Venemaa president Dmitri Medvedev. Ühena esimestest sai ta Steve Jobsilt iPhone 4

2004 – Augustis diagnoositi tal kõhunäärmevähk. Ta on operatsioonil. Ta saab terveks ja asub uuesti tööle septembris.

2004 - Jobsi juhtimisel teatas Apple oma viimase kümnendi suurimast tulust neljandas kvartalis. Eriti vastutavad selle eest tavapoodide võrgustik ja iPodi müük. Apple'i tulud on sel hetkel 2,35 miljardit dollarit.

2005 - Apple teatab WWDC konverentsi ajal, et läheb oma arvutites PowerPC protsessoritelt IMB-lt üle Inteli lahendustele.

2007 – Jobs tutvustab Macworld Expo revolutsioonilist iPhone'i, ühte esimestest ilma klaviatuurita nutitelefonidest.

2008 – Klassikalises postiümbrikus toob ja esitleb Jobs veel üht olulist toodet – õhukese MacBook Airi, millest saab hiljem Apple’i enimmüüdud kaasaskantav arvuti.

2008 – Detsembri lõpus teatab Apple, et Jobs ei esine järgmisel aastal Macworld Expol, ta ei osale isegi üritusel. Spekulatsioonid tema tervise üle kohe kubisevad. Apple avaldab ka, et kogu ettevõte sellel üritusel järgmistel aastatel enam ei osale.

Steve Jobs koos oma järglase Tim Cookiga

2009 – Jaanuari alguses avaldas Jobs, et tema märkimisväärne kaalulangus on tingitud hormonaalsest tasakaalutusest. Ta ütleb, et sel hetkel ei piira tema seisund teda tegevdirektori funktsiooni täitmast kuidagi. Nädal hiljem teatab ta aga, et tema tervislik seisund on muutunud ja ta läheb juunini ravipuhkusele. Tema äraoleku ajal vastutab Tim Cook igapäevaste toimingute eest. Apple ütleb, et Jobs osaleb ka edaspidi peamistes strateegilistes otsustes.

2009 – Juunis teatab The Wall Street Journal, et Jobsile tehti maksasiirdamine. Tennessee haigla kinnitab seda teavet hiljem.

2009 – Apple kinnitas juunis, et Jobs naaseb kuu lõpus tööle.

2010 – Jaanuaris tutvustab Apple iPadi, mis saab kohe väga edukaks ja määratleb uue mobiilseadmete kategooria.

2010 – Juunis esitleb Jobs uut iPhone 4, mis kujutab endast suurimat muutust alates Apple'i telefoni esimese põlvkonna loomisest.

2011 – Jaanuaris teatab Apple, et Jobs läheb taas ravipuhkusele. Põhjust või seda, kui kaua ta väljas on, pole avaldatud. Taas on kasvamas spekulatsioonid Jobsi tervise ning selle mõju kohta Apple'i aktsiatele ja ettevõtte arengule.

2011 – Märtsis naaseb Jobs korraks arstipuhkuselt ja tutvustab San Franciscos iPad 2.

2011 – Olles endiselt arstipuhkusel, tutvustab ta juunis San Franciscos WWDC arendajate konverentsil iCloudi ja iOS 5. Mõni päev hiljem esineb ta Cupertino linnavolikogu ees, kus tutvustatakse ettevõtte uue ülikoolilinnaku ehitamise plaane.

2011 – Augustis teatab ta, et astub tegevjuhi kohalt tagasi ja annab kujuteldava skeptri Tim Cookile. Apple'i juhatus valib Jobsi esimeheks.

2011 – Ta sureb 5. oktoobril 56-aastaselt.


Lõpetuseks lisame lihtsalt ühe vahva video CNN-i töötoast, mis kaardistab ka kõige olulisemad asjad Steve Jobsi elus:

.