Sule kuulutus

Täna möödub täpselt kuuskümmend viis aastat Apple’i kaasasutaja ja tegevjuhi Steve Jobsi sünnist. Apple'is töötamise ajal oli Jobs lugematu arvu revolutsiooniliste ja mängu muutvate toodete sünnitaja ning tema töö inspireerib jätkuvalt paljusid inimesi erinevates valdkondades üle maailma.

Steve Jobs sündis Steven Paul Jobsina 24. veebruaril 1955 Californias San Franciscos. Ta kasvas üles San Francisco lahe piirkonnas lapsendajate hoole all ja astus XNUMX. aastate alguses Reedi kolledžisse, kust ta peaaegu kohe välja heideti. Järgmised aastad veetis ta Indias ringi reisides ja muu hulgas zen-budismi uurides. Ta tegeles tol ajal ka hallutsinogeenidega ja kirjeldas hiljem seda kogemust kui "üht kahest või kolmest kõige olulisemast asjast, mida ta oma elus teinud".

1976. aastal asutas Jobs koos Steve Wozniakiga Apple'i ettevõtte, mis tootis Apple I arvutit, millele järgnes aasta hiljem Apple II mudel. 1984. aastatel hakkas Jobs propageerima graafilist kasutajaliidest ja hiire abil juhtimist, mis oli tol ajal personaalarvutite jaoks ebatavaline. Kui Lisa arvuti ei leidnud massiturul suurt tunnustust, siis esimene Macintosh aastast XNUMX oli juba märkimisväärsem edu. Aasta pärast esimese Macintoshi väljaandmist lahkus Jobs aga ettevõttest pärast erimeelsusi Apple'i tollase tegevjuhi John Sculleyga.

Ta asutas oma ettevõtte nimega NeXT ja ostis LucasFilmilt Pixari divisjoni (algselt Graphics Group). Apple ei saanud ilma Jobsita kuigi hästi hakkama. 1997. aastal ostis ettevõte Jobsi NeXTi ja õige pea sai Jobsist Apple'i esimene ajutine, seejärel "alaline" direktor. "postNeXT" ajastul kerkisid näiteks Apple'i töökojast välja värvikad iMac G3, iBook ja muud tooted, Jobsi käe all sündisid ka sellised teenused nagu iTunes ja App Store. Tasapisi nägi ilmavalgust Mac OS X (algse Mac OS-i järeltulija) operatsioonisüsteem, mis tugines NeXT-ilt NeXTSTEP platvormile, ning turule tulid ka mitmed uuenduslikud tooted, nagu iPhone, iPad ja iPod. sündinud.

Muuhulgas oli Steve Jobs kuulus ka oma omapärase kõne poolest. Ilmalik ja professionaalne avalikkus mäletab siiani tema peetud Apple Keynotes'i, kuid ajalukku läks ka kõne, mille Steve Jobs pidas 2005. aastal Stanfordi ülikoolis.

Muuhulgas pälvis Steve Jobs 1985. aastal National Medal of Technology, neli aastat hiljem oli ta ajakiri Inc. aastakümne ettevõtjaks tunnistatud. 2007. aastal nimetas ajakiri Fortune ta kõige mõjukamaks inimeseks äris. Ent Jobs pälvis autasusid ja auhindu ka pärast surma – 2012. aastal sai ta in memoriam Grammy Trustees auhinna, 2013. aastal nimetati ta Disney legendiks.

Steve Jobs suri 2011. aastal kõhunäärmevähki, kuid tema järeltulija Tim Cooki sõnul on tema pärand kindlalt Apple'i filosoofia juured.

.