Petr Škuta Apple Cardi teade tekitas kevadisel põhikõnel paraja segaduse. Vähesed teavad aga, et hammustatud õuna logoga krediitkaardi loomise idee pole Tim Cooki peast pärit.
Cupertino ettevõtte endine loovjuht Ken Segall kirjeldas oma ajaveebis tänasele Apple Cardile eelnenud ideed. Juba 2004. aastal flirtis Steve Jobs ideega omada oma krediitkaarti, mis oleks seotud areneva toodete ja teenuste ökosüsteemiga.
See võib olla sind huvitab
Amaya Toman Viisteist aastat tagasi aga ei eksisteerinud veel seda alusmetsa, millest Apple täna kasu on. Puudusid Apple News, TV+, Apple Music ega Arcade. iTunes oli teenuste keskne allikas. Jobsil tuli lihtsalt geniaalne idee – raha kulutamise eest saab kasutaja tasuta muusikat.
Kui iPod lõikas edu teise järel ja iTunes oli selle lahutamatu partner, siis Apple’i peakorter mõtles juba, kuhu seda ühendust edasi viia. Idee omada krediitkaarti tekkis tühjalt kohalt ja tundus õige tee. Klient kogub kaardiga ostude eest iPointe (iBody), mille saab seejärel iTunesis muusikapalade vastu vahetada.
Idee ei olnud ainult üksikute inimeste peas, vaid kampaania jaoks loodi ka reaalsed graafilised kontseptsioonid ja loosungid. Need näitavad lihtsat, klanitud musta krediitkaarti Apple'i logo ja vajaliku identifitseerimisandmetega. Iga kord on küljel erinev moto, millel on suunatud sõnum. Ostude eest saate tasuta muusikat.
Fotogalerii
Ostke õhupalle, hankige Zeppelin. Osta pilet, võta rong. Ostke huulepulk, saate suudluse. Kõigi nende ja paljude teiste taga olid peidus bändinimed. Reklaamlaused paistavad muidugi silma peamiselt inglise keeles ning tõlge tundub üsna rappuv.
Apple Cardil oli oma funktsionaalne eelkäija
Jääb vaid oletada, miks kogu ideed ellu ei viidud. Võib-olla ebaõnnestusid läbirääkimised Apple'i ja MasterCardi vahel, tõenäoliselt ei leidnud nad vahendajat pangamaja näol. Või mitte?
USA-s on endiselt "tunnistajaid", kes teavad Apple ProCare'i kaardist. Sobivus selle kaasaegse krediitkaardiga on täiesti juhuslik. See vanavanaema loodi algselt stiimuliks klientidele, et nad ostaksid rohkem Apple'i tooteid.
Aastatasu eest 99 dollarit sai näiteks Geeniuse baarist tellida tasuta andmeedastuse, osta 10% allahindlusega tarkvara (tol ajal olid tasulised Apple Works, siis iWork ja operatsioonisüsteem ise) või teha eelisjärjekorras kohtumine Geniuse tehnikuga.
Kas see tundub nii kõrge tasu eest vähe? Ilmselt jäi efekt saamata, sest professionaalid, kellele Apple Pro Card oli suunatud, said enamiku toimingutega ise hakkama ning 10% allahindlusega tarkvara ostmine ei tasunud seetõttu väga ära. Küllap sellepärast oli sellel eelkäijal ka tore elu.
Seevastu Apple Cardi uusimal versioonil on selgelt määratletud eesmärgid ja tugevad partnerid. Lisaks lisab Apple kuni 3% maksetest tagasi, seega on ostumotivatsioon USA-s kindlasti tugev. Kuid tõenäoliselt ei pääse see niipea USA-st välja. Kuigi võime olla üllatunud.
Fotogalerii
Allikas: KenSegall.com
