Sule kuulutus

Paljusid Apple’i kasutajaid üllatasid uue Mac Studio arvuti esimesed analüüsid, mis rääkisid teoreetiliselt võimalikust sisemälu laiendamisest. Nagu pärast lahtivõtmist selgus, on sellel Maci perekonna uusimal täiendusel kaks SSD-pesa, mis on tõenäoliselt täielikult ära kasutatud 4TB ja 8TB salvestusruumiga konfiguratsioonides. Kahjuks pole kellelgi õnnestunud salvestusruumi iseseisvalt, originaalse SSD-mooduli abil laiendada. Mac isegi ei lülitunud sisse ja kasutas morsekoodi, et öelda "SOS".

Kuigi SSD-pesadele pääseb ligi pärast seadme tõeliselt rasket lahtivõtmist, ei saa neid kodus kasutada. Seetõttu on ilmne, et tarkvara lukustus takistab seadme sisselülitamist. Seetõttu väljendavad Apple'i kasutajad selle Apple'i sammu suhtes suurt taunimist. Midagi sarnast on Apple muidugi praktiseerinud juba mitu aastat, kui näiteks operatsioonimälu või salvestusruumi MacBookis välja vahetada ei saa. Siin on sellel aga oma õigustus - kõik on joodetud ühele kiibile, tänu millele saame vähemalt kasu kiirest ühtsest mälust. Sel juhul me aga mingit eelist ei saa, pigem vastupidi. Nii näitab Apple selgelt, et kliendil, kes kulutab arvutile kõvasti üle 200 XNUMX ja saab seeläbi selle omanikuks, ei ole absoluutset õigust selle sisemustesse kuidagi sekkuda, kuigi need on nii loodud.

Tarkvaralukud on Apple'i puhul tavalised

Kuid nagu eespool märkisime, pole sarnased tarkvaralukud Apple'i jaoks midagi uut. Kahjuks. Midagi sarnast oleks võinud viimastel aastatel kohata mitu korda ja kõigi nende juhtumite jaoks leidsime kiiresti ühise nimetaja. Ühesõnaga Apple’ile ei meeldi, kui kasutaja hakkab ise oma seadmega jamama või seda ise parandama või muutma. Seda kurb on, et kogu tehnoloogilises maailmas on see iseenesestmõistetav. Apple seda maailmavaadet ei jaga.

macos 12 monterey m1

Suurepärane näide on äsja mainitud MacBookid, kus me ei saa praktiliselt midagi välja vahetada, kuna komponendid on joodetud SoC-le (System on a Chip), mis seevastu toob meile kasu seadme kiiruses. Lisaks tuleb kriitika enam-vähem põhjendatult. Apple küsib paremate konfiguratsioonide eest märkimisväärseid summasid ja kui sooviksime näiteks MacBook Airis M1-ga (2020) liitmälu kahekordistada 16 GB-ni ja sisemälu laiendada 256 GB-lt 512 GB-le, vajaksime lisamälu. 12 tuhat krooni. Mis pole kindlasti vähim.

Olukord pole palju parem ka Apple'i telefonide puhul. Kui saabub aeg aku vahetamiseks ja otsustate kasutada volitamata teenust, peate arvestama, et teie iPhone (alates XS versioonist) kuvab tüütuid teateid mitteoriginaalaku kasutamise kohta. Isegi mitte siis, kui Apple ei müü originaalseid asenduskomponente, seega pole muud valikut, kui loota teisesele tootmisele. Sama kehtib ka ekraani (alates iPhone 11-st) ja kaamera (alates iPhone 12-st) vahetamisest, pärast nende vahetamist kuvatakse tüütu teade. Face ID-d või Touch ID-d asendades pole teil õnne, kumbki neist ei tööta, mis sunnib Apple'i kasutajaid volitatud teenustele lootma.

Sama on MacBookide Touch ID-ga. Sel juhul on vaja kasutada patenteeritud kalibreerimisprotsessi, mida saab teha ainult Apple (või volitatud teenindus). Need komponendid on ühendatud loogikaplaadiga, mis muudab nende turvalisusest mööda hiilimise lihtsaks.

Miks Apple need valikud blokeerib?

Teil võib tekkida küsimus, miks Apple tegelikult blokeerib häkkerite seadmete rikkumist. Selles suunas uhkeldab Cupertino hiiglane turvalisuse ja privaatsusega, mis on esmapilgul mõttekas, kuid teisel pilgul ei peagi. See on ikkagi nende kasutajate seade, kellel peaks loogiliselt olema õigus seda kasutada nii, nagu nad soovivad. Lõppude lõpuks loodi Ameerika Ühendriikides tugev algatus "Parandamise õigus", mis võitleb tarbijate õiguste eest ise remontida.

Apple reageeris olukorrale spetsiaalse Self Service Repair programmiga, mis võimaldab Apple'i omanikel oma iPhone 12 ja uuemaid ning M1 kiipidega Mace ise parandada. Täpsemalt teeb hiiglane kättesaadavaks originaalvaruosad, sealhulgas üksikasjalikud juhised. Programmi tutvustati ametlikult novembris 2021. Tollaste avalduste kohaselt peaks see algama 2022. aastal USA-s ja seejärel laienema teistesse riikidesse. Sellest ajast on aga maapind justkui kokku varisenud ja pole üldse selge, millal programm päriselt pihta hakkab ehk millal see Euroopasse jõuab.

Mac Studio ümbris

Lõppkokkuvõttes pole aga kogu Mac Studio SSD-moodulite väljavahetamisega seotud olukord võimalik, nagu esmapilgul tundub. Kogu selle asja tegi selgeks arendaja Hector Martin, kes on Apple’i kogukonnas üsna tuntud oma Linuxi Apple Silicon’i portimise projektiga. Tema sõnul ei saa me eeldada, et Apple Siliconiga arvutid töötaksid samamoodi nagu x86 arhitektuuriga arvutid või vastupidi. Tegelikult pole Apple kasutajale nii "kuri", vaid kaitseb ainult seadet ennast, kuna neil moodulitel pole isegi oma kontrollerit ja praktikas pole need SSD-moodulid, vaid mälumoodulid. Lisaks tagab sel juhul M1 Max/Ultra kiip ise kontrolleri töö.

Mainib ju isegi Cupertino hiiglane igal pool, et Mac Studio pole kasutajale ligipääsetav, mille järgi on lihtne järeldada, et selle võimalusi pole võimalik laiendada ega komponente vahetada. Nii et võib-olla kulub veel paar aastat, enne kui kasutajad harjuvad teistsuguse lähenemisviisiga. Seda mainib muide ka Hector Martin – lühidalt öeldes ei saa praegustele Macidele (Apple Silicon) PC-lt (x86) protseduure rakendada.

.