Daniel Hruska Ajakirjanik Mic Wright mõtiskleb, miks ei uurita Samsungi Lõuna-Korea pereettevõtte ruudulist minevikku silmas pidades lähemalt.
Pärast 2007. aastal Lõuna-Korea komandeeringult naasmist sain kätte selle reisiga seotud dokumendid. Ilmselt avalike suhete eest vastutav isik "vajutas valele nupule". Sel ajal, kui ma töötasin Värk ning lendas koos Briti ajakirjanike ja mitme teise ajakirjanikuga Koreasse. See oli huvitav teekond. Olen näinud mõnda väga veidrat Lõuna-Korea turu jaoks mõeldud seadet, sain maitse kimchi ja külastas paljusid tehaseid.
Lisaks minu tehnilistele külastustele valmistus Samsung oma uusima telefoni – F700 – pressikonverentsiks. Jah, see on mudel, millel on võtmeroll kohtuvaidlusi Apple'iga. IPhone'i oli selleks ajaks juba avalikkusele tutvustatud, kuid see polnud veel müügile jõudnud. Samsung soovis innukalt näidata, et nutitelefonide tulevik on tema kätes.
Korealased on äärmiselt viisakad inimesed, kuid oli enam kui kindel, et nad polnud meie küsimustest just vaimustuses. Miks F700 meile hinge ei läinud? (Loomulikult me ei öelnud: "Sest see reageeris umbes nagu nurrunud osaleja neljakümnetunnisel Resident Evili filmimaratonil.")
Pärast Koreast naasmist tahtmatult avalike suhete aruannet lugedes avastasin, et Samsung pidas F700 "tohutuks eduks", mida rikkus ainult "Briti kontserni negatiivne suhtumine, kes on huvitatud ainult oma hotellibaari naasmisest, mille ta oma visiidi ajal koloniseeris. ." Seda, mu kallid Lõuna-Korea sõbrad, nimetame kultuurilisteks erinevusteks.
Nõrk puuteekraaniga seade, mis valmistas pigem pettumuse, on F700 säilinud tänapäevani Samsungi sümbolina, et see oli siin enne iPhone'i, ja Apple'i jaoks tõestuseks, et Lõuna-Korea disain on pärast Cupertino iOS-i seadme avalikustamist oluliselt muutunud.
2010. aastal tutvustas Samsung oma Galaxy S-i, täiesti erinevat seadet kui F700. Need ei paista üldse välja nagu ühest mudeliseeriast. Seetõttu teatas Apple, et Galaxy S-i elementide paigutus sarnaneb tugevalt iPhone'i omaga. Mõnel neist on isegi väga sarnane disain. Apple läks kaugemale ja süüdistas Samsungi karpide ja tarvikute disaini kopeerimises.
Samsungi mobiilidivisjoni juhi JK Shini avaldus võeti kohtus tõendina vastu, andes Apple'i väidetele veelgi kaalu. Oma raportis väljendab Shin muret valede konkurentide vastu võitlemise pärast:
"Mõjukad inimesed väljaspool ettevõtet puutusid iPhone'iga kokku ja osutasid tõsiasjale, et "Samsung jääb magama". Oleme Nokial kogu aeg silma peal hoidnud ja keskendunud klassikalisele disainile, klappidele ja liuguritele.
"Kui aga võrrelda meie kasutajakogemuse disaini Apple'i iPhone'iga, on see tõesti erinev. See on disainikriis."
Aruandes vihjatakse ka Samsungi püüdlustele anda Galaxy sarjale orgaaniline tunne, selle asemel et lihtsalt iPhone'i jäljendada. "Ma kuulen selliseid asju nagu: teeme midagi iPhone'i sarnast... kui kõik (kasutajad ja tööstuse inimesed) räägivad UX-ist, võrdlevad nad seda iPhone'iga, millest on saanud standard."
Disain pole aga kaugeltki Samsungi ainus probleem. Suvises väljaandes Rahvusvaheline ajakiri organisatsioon Töö- ja keskkonnatervishoid Samsung on tuvastatud enamiku pooljuhtide tööstuse terviseprobleemide põhjustajana.
Õppima Leukeemia ja mitte-Hodgkini lümfoom pooljuhtide töötajatel Koreas kirjutab: "Maailma suurim infotehnoloogia- ja elektroonikaettevõte Samsung (kasumi järgi mõõdetuna) on keeldunud elektroonikatöötajaid mõjutavate tootmisprotsessidega seotud andmete avaldamisest ning on viivitanud sõltumatute teadlaste katsetega vajalikku teavet hankida."
Teise allika kommentaar samade kohta viitab Samsungi positsioonile ametiühingute vastu ja üldisele kontrollile ettevõtte üle:
„Samsungi pikaajaline ametiühingute organiseerimise keelupoliitika on pälvinud kriitikute tähelepanu. Samsungi üldisesse korporatiivsesse struktuuri on koondunud valdava enamuse tütarettevõtete tegevust reguleeriv poliitika.
"See otsuste tegemise tsentraliseerimine on pälvinud tugevat kriitikat investoritelt, kes on mures Samsungi grupi üldise tõhususe pärast."
Samsung on nn chaebol – üks Lõuna-Korea ühiskonnas domineerivatest perekonglomeraatidest. Sarnaselt maffiale on Samsungi kinnisideeks oma saladuste hoidmine. Lisaks on chaebolide kombitsad sirutatud peaaegu igale riigi turule ja tööstusharule, saavutades tohutu poliitilise mõju.
Neil polnud sugugi raske oma positsiooni säilitamiseks kasutada pettust. 1997. aastal sai Lõuna-Korea ajakirjanik Sang-ho Lee salaja salvestatud helisalvestisi vestlustest Samsungi grupi aseesimehe Haksoo Lee, Korea suursaadiku Seokhyun Hongi ja kirjastaja vahel. Joongang Daily, üks silmapaistvamaid Samsungiga seotud ajalehti Koreas.
Salvestised tegi Korea salateenistus NIS, mis ise on korduvalt olnud seotud altkäemaksu, korruptsiooni ja rahapesuga. Helilintidelt selgus aga, et Lee ja Hong soovisid presidendikandidaatidele toimetada ligi kolm miljardit vonni ehk ligikaudu 54 miljardit Tšehhi krooni. Nime all sai Koreas kuulsaks Sang-ho Lee juhtum X-failid ja avaldas olulist mõju edasistele sündmustele.
Hong astus suursaadiku kohalt tagasi pärast seda, kui algatati ametlik uurimine Samsungi ebaseaduslike toetuste kohta erakondadele. IN vestlus (inglise keeles) Cardiffi ajakirjandus- ja kultuuriuuringute kooliga räägib Lee selle tagajärgedest:
"Inimesed mõistsid pärast minu juttu kapitali jõudu. Samsungile kuulub Joongang Daily, mis annab sellele enneolematu jõu, kuna selle majandus on piisavalt tugev suuremahuliste reklaamide jaoks.
Lee oli siis märkimisväärse surve all. «Samsung kasutas minu peatamiseks legaalseid meetodeid, nii et ma ei saanud nende vastu midagi ette võtta ega teha midagi, mis neid natukenegi närvi ajaks. See oli ajaraisk. Mind tembeldati tülikaks. Sest inimesed arvavad, et kohtuasjad on minu ettevõtte maine rikkunud. selgitab Lee.
Ja ometi suutis Samsung oma probleemidesse sukelduda ilma Leega. 2008. aastal otsis politsei läbi ettevõtte toonase juhataja Lee Kun-hee kodu ja kontori. Ta astus kohe tagasi. Hilisem uurimine leidis, et Samsung pidas kohtunikele ja poliitikutele altkäemaksu andmiseks omamoodi lörtsifondi.
Seejärel tunnistas Souli keskringkonnakohus 16. juulil 2008 Lee Kun-hee süüdi omastamises ja maksudest kõrvalehoidumises. Prokurörid taotlesid seitsmeaastast vangistust ja 347 miljoni dollari suurust rahatrahvi, kuid lõpuks pääses kostja kolmeaastase katseajaga ja 106 miljoni dollari suuruse rahatrahviga.
Lõuna-Korea valitsus andis talle armu 2009. aastal, et ta saaks rahaliselt aidata korraldada 2018. aasta taliolümpiamänge. Lee Kun-hee on nüüd Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige ja naasis 2010. aasta mais Samsungi juhtima.
Tema lapsed on ühiskonnas võtmepositsioonidel. Poeg Lee Jae-yong töötab Samsung Electronicsi presidendi ja tegevjuhina. Vanim tütar Lee Boo-jin on luksushotellide keti Hotel Shilla president ja tegevjuht ning Samsung Everlandi teemapargi president, mis on de facto kogu konglomeraadi valdusfirma.
Tema perekonna teised harud on selle äriga lahutamatult seotud. Tema õed-vennad ja nende lapsed kuuluvad Korea juhtivate ettevõtete ja ühenduste juhtkonda. Üks õepoegadest on toidu- ja meelelahutustööstusega tegeleva valdusfirma CJ Group esimehe ametit.
Teine pereliige juhib Saehan Mediat, üht suurimat tühja kandja tootjat, samas kui tema vanemale õele kuulub Hansol Group, riigi suurim paberitootja, kes on huvitatud elektroonikast ja kommunikatsioonist. Teine tema õde oli abielus LG endise esimehega ja noorim valmistub Korea suurima kaubanduskeskuste keti Shinsegae Groupi juhiks.
Kuid isegi Lee dünastias on "mustad lambad". Tema vanemad vennad Lee Maeng-hee ja Lee Sook-hee algatasid oma venna vastu kohtumenetluse tänavu veebruaris. Väidetavalt on neil õigus sadade miljonite dollarite väärtuses Samsungi aktsiatele, mille nende isa jättis neile.
Seega on nüüd selge, et Samsungi probleemid on palju sügavamad kui õigusvaidlus Apple'iga. Kuigi Apple on sageli avalik kritiseeriti tingimuste pärast partnerite Hiina tehastes Samsungi lääne ajakirjandus enam nii palju ei kajasta.
Apple'i ainsa olulise konkurendina tahvelarvutite turul (peale Google'i Nexus 7) ja ainsa Androidiga raha teeniva ettevõttena peaks Samsung olema suurema tähelepanu all. Idee läikivast, futuristlikust ja demokraatlikust Lõuna-Koreast on võib-olla õhku paisutatud naaberriigi kommunistliku Põhja-Korea tõttu.
Muidugi kõlab lõuna paremini tänu oma edule tarbeelektroonika- ja pooljuhtidetööstuses, kuid chaebolide haare tundub pahaloomulise kasvajana. Korruptsioon ja valed on Korea ühiskonna läbiv osa. Armasta Androidi, vihka Apple'i. Lihtsalt ärge laske end petta arvata, et Samsung on hea.
hea artikkel :)
Kaks viimast lauset on imelised.
Huvitav artikkel... See on lihtsalt tänapäeva ühiskond, noh, millekski pole aega ja vaja on vaid killukest infot, mille järgi saab end kohe ühe või teise poolega samastuda.
Vaata põhjustada megaüleslaadimist. Tšehhi ja välismaise tabloidmeedia jaoks oli kõige olulisem kujutada kõnealust isikut kui "Selle vastiku rasvatihale, kes toetab piraatlust!" Eelkõige olgu näidatud, kui palju tal autosid on ja kui palju raha sularahas! Ja tohutu maja! Roppus!!!" Ja ainult harva võis korralik inimene lugeda, kui naeruväärne ja väljamõeldud see kõik oli...
Sama on Apple vs. Samsung. Inimesed sülitavad Apple'ile selle pärast, et nad on piinlikud, ja kõik, mida nad teha saavad, on kohut mõista, uh! Ja see nende iPhone, ah, ma ei võta seda kunagi kätte!"
Kõige hullem kogu olukorra juures on see, et meedia kajastas kogu sündmust väga halvasti ja pealiskaudselt ning inimestele (või rahvahulgale) jäi mulje, et Apple on kuri ja korealased jumalad, mis kajastus ka müügis. Muidugi on isegi Apple’il oma märkimisväärsed vead, aga põhimõtteliselt oli tegemist väga ebaaus äriga Samsungi poolt ja paraku pole aruteludes võitlejatel absoluutselt õrna aimugi, mis karuteene nad sellele firmale teevad.
Mul oli võimalus vestelda mitme lõunakorealasega ja see, kuidas autor siin kirjutab, et seal pole asjad nii roosilised, kui me siin arvame, on vale. Nad elavad seal tõesti kõrgel tasemel ja palju paremini kui siin või isegi USA-s, kus on tohutud erinevused.
Muidu Samsungile. Autor on tema vastu liiga kallutatud ja ka tema artikkel on suunatud vaid ühe poole vastu. Mind ei huvita, kes võidab Samsung vs. Apple, ma arvan, et samsung pidi esimese iPhone'i kopeerima, kuna see oli tõesti kaugel. Kuid samsung ja selle meeskond võivad Apple'i oma toodete osas alati edestada. Neil endil ei ole tipptasemel uuenduslikke ideid nagu Jobs ja Apple (näeme, kuidas Apple ilma Jobsita hakkama saab :) ), kuid nad saavad sellest ideest maksimumi! Muidugi ma ei poolda kopeerimist, aga kui Apple müüks "litsentsi" või midagi muud, milles need kaks ettevõtet kokku leppiksid, oleks see lõppklientidele kindlasti parim. Muidu paneb Google kõik need firmad korraga taskusse :D.
Samsungi haldusele. Asjaolu, et kogu pere on ettevõttes läbi põimunud, pole midagi ebatavalist. Näiteks võib tuua palju ettevõtteid nii Euroopas kui ka USA-s. Ka see, et nad sekkuvad mitmesse tööstuse sektorisse, on täiesti normaalne ja pigem peaks seda tegema iga edukas ettevõte. Zlíni põlisena mainin kindlasti ära, et Baťa ei tegelenud ainult jalanõudega ;-), vaid tootis praktiliselt kõike.
Seega soovin edu elektroonika vallas nii Samsungile kui Apple’ile ;-)
Selle postitusega tahtsin ma lihtsalt vastu seista ühe Briti autori väga tulisele artiklile.
Pole pahandust, aga kas saate tuua näite, kus Samsung läks Apple'ist kaugemale? Ja millal suutis ta Apple'ist oma toodetes edestada? Lõpetuseks juhin tähelepanu sellele, et ma ei leidnud artiklist ainsatki kahtlust tavalise lõunakorealase elatustaseme kohta, seega ei saa ma aru teie süüdistusest autorile valetamises.
Töötan ettevõttes, mille ostis rahvusvaheline Lõuna-Korea konglomeraat, ja võin öelda, et nende mentaliteet meid austada on hämmastav. Mul on hea meel, et nad meid ostsid. Aga neil on ka oma sisemised küljed, kuhu nad kedagi sisse ei lase ja hoopis teistsugune arusaam perekonnast ja ärist. Seda, kuidas perekond on ettevõttega seotud, ei saa tõesti võrrelda lääne ettevõtetega. PS: mind isiklikult see ei häiri, nad tõstsid meie firma kõrgemale. :-)
Noh, minu endine ettevõte, mida juhtisid jaapanlased, kasvatas kõiki inimesi teel Blazincasse nii palju kui võimalik
seda ma nimetan PR Apple’iks ehk totaalselt ajupestuks :-D
"... Briti grupid on huvitatud ainult tema hotellibaari naasmisest, mille ta külastuse ajal asus." Need on kahjuks kultuurilised erinevused. (See artikkel, kui see pole algusest peale mõeldud Ameerika peegli irooniliseks seadistuseks, kõlab isegi Apple'i fännilehel tendentslikult ja see ütleb midagi.)
:D autorid (inglased ja selle artikli) avastasid Ameerika. Iga suurem ettevõte on maffia, kellel on tugevad lobitööd mitte ainult poliitikas, kuid Apple pole erand. Kui kirjutataks, kuidas see kõik käib USA-s, mis mängib kenasti ja samas on nemad kõige suuremad pätid, siis oleks ka tore lugemine. Toon vaid mõned näited: FED, USA dollar, Iraak, Liibüa jne. Miks ei ründa inimõigusi kaitsvad USA kunagi Somaaliat ega Zimbabwet? Ja miks Liibüa ja Iraak? Aga USA naftafirmad? Kas teie olete ka pühakud? Arvan, et artikkel on alla väärtuse.
Lõpuks toob artikkel võistlusele teistsuguse vaatenurga. Artiklis pole kuskil kirjas, et USA on "püha" või "jumalik". Tegelikult ei anna seda USA-ga üldse võrrelda. Teie postitus väljendab lihtsalt teie isiklikku pettumust Ameerika Ühendriikide suhtes. Proovige vaadata maailma optimistlikuma nurga alt. :-)
kahju, et sa väljas oled. Kirjutan kommentaari alguses selgelt, et iga suurfirma on maffia, mitte ainult Ameerika omad. Ameerikat mainisin ainult sellepärast, et Apple on Ameerika firma ja siin Tšehhis on tavaline, et mis on ameerikalik, on hea ja mis on idapoolne, on halb ;)
Väga huvitav artikkel. Ma arvan, et autor ei olnud ülimalt erapoolik, võib-olla pisut, aga ega kõiki fakte objektiivselt aktsepteerida ei tee paha. Mind isiklikult häiris näiteks see, kui Apple Hiinas oma tarnijate tehastes valitsevate tingimuste pärast meedias nuusutas. Ütlen kohe ette, et ma ei nõustu täielikult töötajate alandavate tingimustega, kuid miks Apple’i selle eest sõimati? Puhtalt põhimõtteliselt, kui mul on oma ettevõttele tarnija, siis ma ilmselt ei hooli sellest, kas tema töötajatel on lõunasöögiks valida kolme toidukorra vahel. Jällegi olen ma ebaõiglaste tingimuste vastu, kuid miks see juhtum Apple'i mainesse raiuti? Tänapäeval ei mäleta keegi selle Hiina ettevõtte nime, kuid peaaegu kõik (eriti Apple'i vastased) seostavad seda Apple'iga. Samas on Apple ärikultuuri osas üks parimaid ettevõtteid maailmas. Aga ma kaldun natuke kõrvale...
Pole kahtlust, et Lõuna-Korea on arenenud riik, millel on tugev majandus ja igal juhul kõrge elatustase. Võib-olla võivad selles kahelda vaid algkoolilapsed, kellel on geograafiaga probleeme. Aga loomulikult seal, kus on tugev majandus, võim ja raha, on ka korruptsioon, altkäemaks, intriigid, valed ja maffia. Mind see ei üllata ja millegipärast ma ei oodanud, et ärigigant Samsung on pühak.
Samsung tahab Apple’i kopeerides nutitelefonide turul domineerida. Koopia ei ületa kunagi, KUNAGI originaali.
Päris sageli tegelikult. See on nn väljakutsuja strateegia (teised on liider, järgija ja fookus – need on turunduse põhitõed...) Võtame näiteks Coca-Cola ja Pepsi. Või võib järgija mõnikord liidrit ületada, nagu siin tegi Kofola.
Androidi toetajana näen ma Samsungis kurjust. Nende telefonid on täis vastikuid graafilisi kanderakette, jooksevad kokku, jäävad maha jne. Mul endal on Galaxy Note, sest see on ainuke Samsung, mis on tõsiselt ideaalsele lähedal, aga iga kord oli mul võimalus proovida puhtaverelist Google'it Nexus, see oli midagi täiesti erinevat. Üks uuendus teise järel, puhas Android ilma ballastita, lihtsalt muinasjutt. Selles on ülekaal Apple'il, ta teeb HW ja SW koos. Kui ainult Google teeks Androidi, poleks Samsungit, LG-d, Sonyt, HTC-d jne, see oleks muinasjutt ja Android hingaks peagi iOS-i kannul. Muidu artikkel on tore, loetav ja kuigi ma pole Apple’i fänn, mis seal salata, peaaegu vastane, meeldib mulle lugeda arvamusi teisest küljest :-)
täiesti idiootne artikkel.
Päris kohutav tõlge