Sule kuulutus

Apple'i tarkvara on pikka aega nautinud suurepärast mainet. See oli stabiilne, intuitiivne ja "lihtsalt töötas". See ei kehtinud alati ainult operatsioonisüsteemide, vaid ka esimese osapoole rakenduste kohta. Olgu selleks iLife multimeediapakett või professionaalsed Logic või Final Cut Pro rakendused, teadsime, et võime oodata keerukat tarkvara, mida nii tavakasutajad kui ka loomingulised spetsialistid hindavad.

Kahjuks on viimastel aastatel Apple'i tarkvara kvaliteet igal rindel kõvasti halvenenud. Mitte ainult vigased operatsioonisüsteemid, vaid ka uusimad tarkvarauuendused, eriti Maci jaoks, ei toonud kasutajatele erilist kasu.

See trend pärineb aastast 2011, mil Apple andis välja OS X Lioni. See asendas populaarse Snow Leopardi, mida peetakse siiani OS X-i kõige stabiilsemaks versiooniks. Lionil oli palju probleeme, kuid peamine neist oli kiiruse halvenemine. Arvutid, mis töötasid hoogsalt Snow Leopard, hakkasid märgatavalt aeglaseks muutuma. Mitte asjata ei kutsutud Lioni nimeks Windows Vista for Mac.

Aasta hiljem saabunud Mountain Lion parandas küll OS X mainet ja parandas süsteemi kõvasti, kuid ühtki teist süsteemi pole nii palju timmitud kui Snow Leopardi ning järjest kuhjuvad järjest uued ja uued vead, mõned väiksemad, mõned piinlikult tohutud. Ja uusim OS X Yosemite on neid täis.

iOS pole palju parem. Kui iOS 7 välja anti, peeti seda kõige lollakamaks versiooniks, mille Apple kunagi välja andnud. Telefoni isetaaskäivitamine oli päevakäsk, mõnikord lakkas telefon reageerimast täielikult. Ainult versioon 7.1 viis meie seadmed sellisele kujule, nagu nad oleksid pidanud algusest peale olema.

Ja iOS 8? Ei tasu rääkida. Rääkimata saatuslikust 8.0.1 uuendusest, mis keelas osaliselt uusimad iPhone'id ja muutis kõned võimatuks. Laiendused, mis on uue süsteemi üks olulisemaid uuendusi, näivad parimal juhul kiirustatud. Kolmanda osapoole klaviatuurid põhjustavad sõnumsiderakenduse hangumise, mõnikord ei laadita seda üldse. Kuni hiljutise paigani ei mäletanud süsteem jagamisel isegi toimingulaiendite järjekorda ning ka fototöötluslaiendus pole au sees, kui rakenduse liides fotoefekte kasutades hangub ja sageli muudatusi isegi ei salvesta.

[do action=”quote”]Tarkvara on erinevalt riistvarast ikkagi oskuste vorm, mida ei saa kiirustada ega automatiseerida.[/do]

Järjepidevus pidi olema funktsioon, mida saab teha ainult Apple, ja see pidi näitama kahe platvormi hämmastavat omavahelist seotust. Tulemus on pehmelt öeldes kahtlane. Maci kõnehelin ei lülitu välja pärast telefoni kõne vastuvõtmist või selle tühistamist. AirDropil on probleem teiselt platvormilt seadme leidmisega, vahel tuleb pikki minuteid oodata, teinekord ei leia seda üldse üles. Üleandmine töötab ka üsna juhuslikult, ainsaks selgeks erandiks on SMS-ide saamine Macile.

Kui sellele kõigele lisada veel lapseea vaevused mõlemalt platvormilt, nagu püsivad probleemid WiFi-ga, vähenenud aku tööiga, kummaline iCloudi käitumine, näiteks fotodega töötades, on maine rikutud. Iga probleem võib iseenesest tunduda väike, kuid lõpuks murrab kaameli kaela see üks õlekõrs tuhandetest.

Kuid see ei puuduta ainult operatsioonisüsteeme, vaid ka muud tarkvara. Final Cut Pro X oli ja on endiselt löök näkku kõigile professionaalsetele toimetajatele, kes eelistavad Adobe toodetele üle minna. Kauaoodatud Aperture'i uuenduse asemel nägime selle tühistamist oluliselt lihtsama Photos rakenduse kasuks, mis vahetab välja mitte ainult Aperture'i, vaid ka iPhoto. Teise rakenduse puhul on see ainult hea, sest see varem tähistatud fotohaldur on muutunud ebausaldusväärseks ja aeglaseks bloatwareAperture jääb aga paljudest professionaalsetest rakendustest puudu ja selle puudumine viskab kasutajad taas Adobe sülle.

Isegi iWorki uus versioon ei leidnud kuigi suurt vastukaja, kui Apple eemaldas suure osa väljakujunenud funktsioonidest, sealhulgas AppleScripti toe, ja roogas praktiliselt kõik rakendused väga lihtsaks kontoritarkvaraks. Ma ei räägi isegi iWorki vormingu muutmisest, mis nõuab kasutajatelt iWorki vana versiooni säilitamist, sest uus pakett neid lihtsalt ei ava. Seevastu Microsoft Office’il pole probleemi näiteks 15 aastat tagasi loodud dokumentide avamine.

Kes on kõiges süüdi

Apple'i tarkvara kvaliteedi halvenemise süüdlasi on raske leida. Lihtne on näpuga näidata Scott Forstalli vallandamise peale, kelle tarkvara valitsemise all oli vähemalt iOS palju paremas seisus. Pigem seisneb probleem Apple'i tohututes ambitsioonides.

Tarkvarainsenerid on igal aastal tohutu surve all, sest nad peavad igal aastal välja laskma operatsioonisüsteemi uue versiooni. iOS-i jaoks oli see tavaks alates teisest versioonist, kuid mitte OS X-i jaoks, millel oli oma tempo ja kümnendad uuendused tulid välja umbes iga kahe aasta tagant. Aastase tsükliga ei ole lihtsalt aega kõiki kärbseid püüda, kuna testimise tsükkel on lühenenud vaid mõne kuu peale, mille jooksul on lihtsalt võimatu kõiki auke lappida.

Teiseks teguriks võib olla ka Watch nutikell, mida Apple on viimased kolm aastat arendanud ja arvatavasti määras suure osa tarkvarainseneridest ümber Apple Watchi operatsioonisüsteemi projekti. Loomulikult on ettevõttel piisavalt ressursse, et palgata rohkem programmeerijaid, kuid tarkvara kvaliteet ei ole otseselt võrdeline selle kallal töötavate programmeerijate arvuga. Kui Apple’i suurim tarkvaratalent töötab mõne muu projekti kallal, on teda hetkel raske välja vahetada ning tarkvara vaevleb tarbetute vigade all.

Tarkvara, erinevalt riistvarast, on endiselt oskuste vorm, mida ei saa kiirustada ega automatiseerida. Apple lihtsalt ei suuda luua tarkvara nii tõhusalt kui tema seadmed. Seetõttu on ainus õige strateegia lasta tarkvaral "küpseda" ja kaunistada see kõige täiuslikuma vormini. Kuid Apple'i enda jaoks võllapuu tähtaegadega on see suurem hammustus, kui ta suudab alla neelata.

Iga-aastane uute versioonide väljaandmine on suurepärane sööt ettevõttes suurt sõnaõigust omava Apple’i turundusele ja just sellel ettevõte suures osas seisab. Kindlasti on parem müüa, et kasutajaid ootab ees veel üks uus süsteem, mitte ei pea ootama veel aasta, kuid see silutakse. Kahjuks ei saa Apple võib-olla aru, millist kahju võib vigadest tulvil tarkvara põhjustada.

Oli aeg, mil Apple'i lojaalsus toetus tuntud mantrale "see lihtsalt töötab", millega kasutaja harjub kiiresti ja millest ei meeldi lahti lasta. Aastate jooksul on Apple omavahel ühendatud ökosüsteemi näol võrke pununud, kuid kui muidu kauni välimusega ja detailirohked tooted end jätkuvalt tarkvara poole pealt ebausaldusväärsena näitavad, hakkab ettevõte aeglaselt, kuid kindlalt oma lojaalseid kliente kaotama.

Seetõttu tahaksin, et järjekordse suure OS-i värskenduse asemel, mis sisaldab sadu uusi funktsioone ja täiustusi, tahaksin, et Apple annaks sel aastal välja vaid sajanda värskenduse, näiteks iOS 8.5 ja OS X 10.10.5, ning keskenduks selle asemel kõikide degradeeruvate vigade püüdmisele. tarkvara Windowsi vanadele versioonidele, mida me Maci kasutajatena nende lõputute vigade pärast pilkasime.

Inspireeritud: Marco Arment, Craig Hockenberry, Russel Ivanovic
.