Sule kuulutus

Eelmisel aastal hakkasid levima teated, et Apple kavatseb oma arvutid X86-lt ARM-arhitektuurile üle viia. Paljud said ideest kinni ja hakkasid nägema seda sammuna õiges suunas. Mõte ARM-protsessoriga Macist pani mind silmi pööritama. Lõpuks on vaja see jama faktiliste argumentidega ümber lükata.

Põhimõtteliselt on ARM-i kasutamisel kolm põhjust:

  1. Passiivne jahutus
  2. Väiksem tarbimine
  3. Kontroll kiibi tootmise üle

Võtame selle järjekorras. Passiivne jahutus oleks kindlasti tore asi. Lihtsalt käivitage MacBookis välkvideo ja sülearvuti alustab enneolematut kontserti, eriti Airil on väga lärmakad fännid. Apple lahendab selle probleemi osaliselt. Võrkkestaga MacBook Pro jaoks kasutas ta kahte asümmeetrilist ventilaatorit, mis vähendavad müra erineva pikkusega labadega. See pole kaugeltki võrdne iPadi passiivse jahutusega, kuid teisalt pole see nii suur probleem, et seda oleks vaja ARM-ile üleminekuga radikaalselt lahendada. Arendamisel on ka muud tehnoloogiad, näiteks müra vähendamine vastupidiste helilainete abil.

Tõenäoliselt on tugevaim argument madal energiakulu, seega parem aku tööiga. Seni pakkus Apple MacBookidele maksimaalselt 7 tundi, mis tegi neist ühed vastupidavamad konkurentide seas, seevastu iPadi kümnetunnine vastupidavus oli kindlasti ahvatlevam. Kuid kõik see muutus Haswelli protsessorite ja OS X Mavericksi põlvkonnaga. Praegused MacBook Airid pakuvad tõelist vastupidavust umbes 12 tundi, endiselt OS X 10.8-s, samas kui Mavericks peaks tooma veelgi märkimisväärsema säästu. Need, kes on beetat proovinud, teatavad, et nende aku kestvus on pikenenud kuni kahe tunni võrra. Seega, kui 13-tolline MacBook Air suudaks normaalsel koormusel probleemideta vastu pidada 14 tundi, piisaks sellest peaaegu kaheks tööpäevaks. Mis kasu oleks vähem võimsast ARM-ist, kui see kaotaks Inteli kiipide ees ühe eelise?

[do action=”quote”]Mis oleks mõistlik põhjus panna lauaarvutitesse ARM-kiibid, kui kõik arhitektuuri eelised on mõttekad ainult sülearvutites?[/do]

Kolmas argument ütleb siis, et Apple saavutaks kontrolli kiipide tootmise üle. Ta proovis seda teekonda 90. aastatel ja nagu me kõik teame, osutus see kurikuulsaks. Praegu disainib ettevõte oma ARM-kiibistikud ise, kuigi kolmas osapool (praegu peamiselt Samsung) toodab neid selle jaoks. Macide puhul sõltub Apple Inteli pakkumisest ja tal pole teiste tootjate ees praktiliselt mingeid eeliseid, välja arvatud see, et uusimad protsessorid on talle saadaval enne konkurente.

Kuid Apple on juba mitu sammu ees. Selle põhitulu ei tule mitte MacBookide ja iMacide müügist, vaid iPhone'idest ja iPadidest. Kuigi on arvutitootjate seas kõige kasumlikum, laua- ja sülearvutite segment on stagneerunud mobiilseadmete kasuks. Protsessorite suurema kontrolli tõttu poleks arhitektuuri muutmine seda väärt.

Paljud aga jätavad tähelepanuta probleemid, mis arhitektuurimuutusega kaasnevad. Apple on viimase 20 aasta jooksul juba kaks korda arhitektuuri muutnud (Motorola > PowerPC ja PowerPC > Intel) ning see ei olnud kindlasti raskuste ja vastuoludeta. Inteli kiipide pakutava jõudluse ärakasutamiseks pidid arendajad oma rakendused algusest peale ümber kirjutama ja OS X pidi tagasiühilduvuse tagamiseks sisaldama Rosetta binaartõlki. OS X-i teisaldamine ARM-i oleks iseenesest üsna suur väljakutse (kuigi Apple on iOS-i arendusega sellest osa juba saavutanud) ja mõte, et kõik arendajad peavad oma rakendused ümber kirjutama, et need töötaksid vähem võimsa ARM-iga, on üsna hirmutav.

Microsoft proovis sama sammu ka Windows RT-ga. Ja kuidas tal läks? RT vastu on minimaalne huvi nii klientide, riistvaratootjate kui ka arendajate poolt. Suurepärane praktiline näide, miks lauaarvuti süsteem lihtsalt ei kuulu ARM-i. Teine vastuargument on uus Mac Pro. Kas kujutate ette, et Apple saavutaks ARM-i arhitektuuriga sarnase jõudluse? Ja ikkagi, mis põhjust oleks panna lauaarvutitesse ARM-kiibid, kui kõik arhitektuuri eelised on mõttekad ainult sülearvutites?

Igatahes on Apple'il see selgelt jagatud: lauaarvutitel ja sülearvutitel on x86 arhitektuuril põhinev lauaarvuti operatsioonisüsteem, mobiilseadmetel aga ARM-il põhinev mobiilne operatsioonisüsteem. Nagu lähiajalugu on näidanud, ei too nende kahe maailma vahel kompromisside leidmine edu (Microsoft Surface). Seetõttu matkem lõplikult maha idee, et Apple läheb lähiajal Intelilt ARM-ile üle.

.