Vratislav Holub Apple on oma Maci arvutite mugavamaks kasutamiseks välja töötanud oma puuteplaadi, mis on kahtlemata kõige populaarsem valik Apple'i arvutitega töötamiseks. Seda iseloomustab eelkõige lihtsus, mugavus ja žestitugi, tänu millele saab juhtimist ja üldist tööd oluliselt kiirendada. Sellel on ka Force Touch tehnoloogia. Sellisena reageerib puuteplaat survele, vastavalt sellele pakub see lisavõimalusi. Apple'il pole selles valdkonnas lihtsalt konkurentsi. Tal õnnestus tõsta oma puuteplaat sellisele tasemele, et peaaegu enamik Apple'i kasutajaid loodab sellele iga päev. Samal ajal on see integreeritud ka Apple'i sülearvutitesse, et seda oleks lihtne ilma lisaseadmeteta kasutada.
See võib olla sind huvitab
Mõned aastad tagasi kasutasin ise Mac minit koos täiesti tavalise hiirega, mis väga kiiresti asendati 1. põlvkonna Magic Trackpadiga. Juba siis oli tal märkimisväärne eelis ja mis seal salata, tal polnud veel mainitud Force Touchi tehnoloogiat. Kui ma hiljem hõlpsaks kaasaskandmiseks Apple'i sülearvutitele üle läksin, kasutasin seda mitu aastat täieliku kontrolli saavutamiseks peaaegu iga päev. Kuid hiljuti otsustasin midagi muuta. Pärast aastatepikkust puuteplaadi kasutamist pöördusin tagasi traditsioonilise hiire juurde. Seega keskendume koos sellele, miks ma otsustasin muutuda ja milliseid erinevusi ma tajun.
Puuteplaadi peamine tugevus
Enne muudatuse põhjuste juurde asumist mainigem kiiresti ära, kus puuteplaat selgelt domineerib. Nagu alguses mainisime, saab puuteplaat kasu peamiselt üldisest lihtsusest, mugavusest ja ühendusest macOS-i operatsioonisüsteemiga. See on äärmiselt lihtne tööriist, mis töötab peaaegu kohe. Minu meelest on selle kasutamine ka veidi loomulikum, kuna võimaldab üsna lihtsalt mitte ainult üles-alla liikumist, vaid ka hirmu. Isiklikult näen selle suurimat tugevust žestide toes, mis on Macis multitegumtöö jaoks äärmiselt oluline.
Magic Trackpad
Puuteplaadi puhul piisab, kui me kasutajana mäletame paari lihtsat liigutust ja meie eest on praktiliselt hoolt kantud. Seejärel saame ühe liigutusega avada näiteks Mission Controli, Exposé, teavituskeskuse või lülituda üksikute ekraanide vahel. Kõik see praktiliselt koheselt – lihtsalt tehke puuteplaadil sõrmedega õige liigutus. Lisaks on macOS operatsioonisüsteem ise selleks kohandatud ning selle ja puuteplaadi sünergia on seega hoopis teisel tasemel. Äärmiselt olulist rolli mängib see ka Apple’i sülearvutite puhul. Nagu eespool mainisime, on neil juba iseenesest integreeritud puuteplaat, tänu millele saab neid kasutada ilma lisaseadmeteta. Selle abiga täiustatakse veelgi MacBookide üldist mitmekülgsust ja kompaktsust. Saame selle lihtsalt kõikjale kaasa võtta, ilma et peaksime näiteks hiirt kaasas kandma.
Kuidas asendasin puuteplaadi hiirega
Umbes kuu aega tagasi otsustasin aga teha huvitava muudatuse. Puuteplaadi asemel hakkasin kasutama juhtmevaba klaviatuuri koos traditsioonilise hiirega (Connect IT NEO ELITE). Alguses olin selle muudatuse pärast kartlik ja ausalt öeldes olin kindel, et mõne minuti pärast hakkan uuesti kasutama puuteplaati, millega olen viimased neli aastat iga päev töötanud. Finaalis olin väga meeldivalt üllatunud. Kuigi siiani ei tulnud see pähegi, olin hiirega töötades palju kiirem ja täpsem, mis säästab päeva lõpuks päris palju aega. Samas tundub mulle hiir loomulikum variant, mis istub hästi käes ja teeb tööd lihtsamaks.
Kuid nagu eespool mainisin, toob hiire kasutamine kaasa märkimisväärse lõivu. Ühe hetkega kaotasin võimaluse juhtida süsteemi žestide abil, mis oli kogu minu töövoo aluseks. Tööks kasutan kolme ekraani kombinatsiooni, millel vahetan äppide vahel Mission Controli kaudu (nipsa kolme sõrmega puuteplaadil üles). Ühtäkki kadus see võimalus, mis ausalt öeldes ajas mind päris tugevalt hiirest eemale. Kuid kõigepealt proovisin selgeks õppida kiirklahve. Saate ekraanide vahel vahetada, vajutades klahvikombinatsiooni Ctrl (⌃) + parem-/vasaknool või Mission Controli saab avada, vajutades klahvikombinatsiooni Ctrl (⌃) + ülesnool. Õnneks harjusin sellega väga kiiresti ja jäin hiljem tema juurde. Alternatiiv oleks juhtida kõike hiirega ja selle kõrval on eraldi Magic Trackpad, mis pole mõne kasutaja jaoks täiesti ebatavaline.
See võib olla sind huvitab
Peamiselt hiir, aeg-ajalt puuteplaat
Kuigi ma vahetasin peamiselt hiire ja klaviatuuri otseteid, kasutasin aeg-ajalt puuteplaati ennast. Ma töötan hiirega ainult kodus, mitte ei kanna seda kogu aeg kaasas. Minu põhiseade on juba integreeritud puuteplaadiga MacBook Air. Nii et ükskõik kuhu ma ka ei läheks, on mul siiski võimalus oma Maci väga lihtsalt ja mugavalt juhtida, tänu millele ei sõltu ma eelmainitud hiirest üldse. Just see kombinatsioon on minu jaoks viimastel nädalatel kõige paremini mõjunud ja pean tunnistama, et mul pole üldse kiusatust täielikult puuteplaadi juurde tagasi minna, pigem vastupidi. Mugavuse osas võiks selle viia järgmisele tasemele, ostes profihiire. Sel puhul pakutakse näiteks populaarset Logitech MX Master 3 for Mac’i, mida saab tänu programmeeritavatele nuppudele kohandada macOS platvormile.
Kui olete Maci kasutaja, kas eelistate puuteplaati või jääte traditsioonilise hiire juurde? Teise võimalusena, kas kujutate ette puuteplaadilt hiirele üleminekut?
See võib olla sind huvitab
Adam Kos 
Mul on nii Magic Mouse kui Magic Trackpad ja ma kasutan puuteplaati umbes 90% ajast, see on lihtsalt mugavam. Klassikaline hiir või randme tõttu vertikaalne, proovisin ka ja ebamugav on, žeste tunnen puudust.
Vasakul käel puuteplaat (žestide jaoks), Wacom Inuous tahvelarvuti paremal käel (täpne ja kiire pliiatsi juhtimine). Kui ma lähen hiirega kellegi teise arvutisse, siis see on nagu puulusikaga suppi söömine.
Olen juba umbes 4 aastat puhtalt platvormil olnud, aga mul on tugi ees ja lohistamiseks on hädavajalik 3 sõrme sättida. Olen suurema osa päevast arvuti taga ja täiesti valuvaba.
Ma kasutasin Magic Mouse'i oma esimese töötava Maciga. Alguses arvasin, et see on kohutav, aga andsin võimaluse ja kui mõne nädala pärast oli vaja kodus tavalist hiirt kasutada, tahtsin selle aknast välja visata - tundsin liigutustest kohutavalt puudust.
Magic Mouse'i ergonoomika pole aga ideaalne, kuid mujal puuduvate žestide tõttu ei tahtnud ma sellest siiski loobuda.
Kuni sain teada, et Logitech MX Master on ergonoomiline hiir, mis toetab žeste (ehkki veidi teistmoodi rakendatuna). Ja võin soojalt soovitada – aasta pärast ei lase enam käest.
Kasutan peamiselt Magic Mouse'i. Mul on spetsiaalne hiirekäepide ja Magic Mouse sobib mulle ergonoomiliselt suurepäraselt ning see parandas ka minu valutava randme probleemi. Süsteemi integreerimine ja žestid on lihtsalt TOP.
Kuna töötan MBPro 14-ga integreeritud klaviatuuriga, vahetan Magic Mouse'i puuteplaadiga umbes 80:20.
Mõnda aega kasutasin ka puhast puuteplaati, kuid mulle sobib kõige paremini eelpool mainitud kombinatsioon. Tore asi puuteplaadi juures on see, et see suudab teha veelgi rohkem žeste.
Olen proovinud mitut teist hiirt, sealhulgas Logi MX Masterit, kuid need ei sobinud kunagi macOS-i keskkonda.