Sule kuulutus

iPad on üks Apple'i edukamaid tooteid üldse. 2010. aastal tabas see kõiki olmeelektroonikatootjaid ja saavutas koheselt turul monopoolse positsiooni, mida pole tänaseni alistatud. Miks?

Oleme juba kuulnud palju lugusid iPadi tapjatest. Need jäid aga ikkagi muinasjuttudeks. Kui iPad turule tuli, lõi see oma segmendi. Seni eksisteerinud tahvelarvutid ei olnud ergonoomilised ja sisaldasid maksimaalselt Windows 7-t, mis on ainult kaugjuhtimisega kohandatud sõrmejuhtimiseks. Kui paljud tootjad otsisid netbookides kaasaskantavuse kompromissi, siis Apple tõi kaasa tahvelarvuti.

Aga ma ei tahaks siinkohal arutleda selle üle, kuidas Apple kõik ootamatult tabas, sellest see arutelu ei räägi. Apple alustas aga väga healt positsioonilt, üle 90% tahvelarvutiturust oli 2010. aastal nende päralt. Saabus 2011. aasta, mis pidi olema võistluste koidik, kuid revolutsiooni ei toimunud. Tootjad pidid ootama vastuvõetavat operatsioonisüsteemi ja sellest sai Android 3.0 Honeycomb. Vaid Samsung proovis seda vana telefonidele mõeldud Androidi versiooniga ja lõi nii seitsmetollise Samsung Galaxy Tabi. Suurt edu see talle siiski ei toonud.

Praegu on aasta 2012 ja Apple kontrollib endiselt peaaegu 58% turust ja kasvab veelgi viimane veerand müüdud üle 11 miljoni ühiku. Oma osakaalu vähendanud tahvelarvutid on eelkõige Kindle Fire ja HP ​​TouchPad. Nende turustatavust mõjutas aga peamiselt hind, mõlemad seadmed müüdi lõpuks tehasehinna lähedase hinnaga, nimelt alla 200 dollari. Ma ei tea garanteeritud retsepti edukaks tahvelarvutiks, kuid ma näen siiski mõnda asja, millega Apple graatsiliselt silma paistab, samal ajal kui konkurent kobab ja otsib väljapääsu. Vaatame need samm-sammult läbi.

Ekraani kuvasuhe

4:3 vs. 16:9/16:10, see siin toimub. Kui esimene iPad välja tuli, mõtlesin, et miks see iPhone'iga sarnast kuvasuhet ei saanud, õigemini ma ei saanud aru, miks see laiekraan pole. Videoid vaadates jääb pildist alla kahe kolmandiku, ülejäänu on vaid mustad ribad. Jah, video jaoks on laiekraan mõttekas, video jaoks ja... mis veel? Ah, siin see nimekiri vaikselt lõpeb. Kahjuks teised tootjad ja Google seda ei mõista.

Google eelistab laiekraanekraane klassikalisele 4:3 suhtele ja tootjad järgivad eeskuju. Ja kuigi see suhe on videote puhul parem, on see kõige muu jaoks pigem miinus. Esiteks võtame selle ergonoomika seisukohalt. Kasutaja saab iPadi ühe käega probleemideta kinni hoida, teised laiekraaniga tahvelarvutid murravad vähemalt käe. Kaalu jaotus on täiesti erinev ja tahvelarvuti hoidmiseks täiesti sobimatu. 4:3 formaat on käes palju loomulikum, tekitades ajakirja või raamatu käes hoidmise tunde.

Vaatame seda tarkvara vaatenurgast. Portreed kasutades tekib ootamatult raskesti kasutatav nuudel, mis sellises orientatsioonis lugemiseks ega rakenduste kasutamiseks tegelikult ei sobi. Kuigi arendajad saavad suhteliselt lihtsalt optimeerida oma iPadi tarkvara mõlema suuna jaoks, kuna vertikaalne ja horisontaalne ruum ei muutu nii radikaalselt, on see laiekraanekraanide jaoks õudusunenägu. Seda on suurepärane näha kohe Androidi põhiekraanil koos vidinatega. Kui keerate ekraani tagurpidi, hakkavad need kattuma. Sellises suunas klaviatuuril tippimisest ma parem ei räägigi.

Aga pikali - seegi pole mesi. Alumise riba võtab enda alla üsna paks riba, mida ei saa peita ja selle ilmumisel klaviatuuriekraanile ei jää ekraanile palju ruumi. Sülearvuti laiekraankuvad on olulised mitme aknaga töötamisel, tahvelarvutitel, kus üks rakendus täidab kogu ekraani, läheb 16:10 suhte tähtsus kaotsi.

Lisateave iOS-i seadmete kuvade kohta siin

aplikace

Tõenäoliselt pole ühelgi teisel mobiilioperatsioonisüsteemil sellist kolmandate osapoolte arendajate baasi nagu iOS. Vaevalt on rakendust, mida te koos mitmete teiste konkureerivate jõupingutustega App Store'ist ei leiaks. Samas on paljud rakendused kõrgel tasemel nii kasutajasõbralikkuse, funktsionaalsuse kui ka graafilise töötluse poolest.

Varsti pärast iPadi turuletoomist hakkasid ilmuma tahvelarvuti suure ekraani jaoks mõeldud rakenduste versioonid ning Apple ise panustas oma iWorki kontorikomplekti ja iBooksi raamatulugejaga. Aasta pärast esimese iPadi turuletulekut oli rakendusi juba kümneid tuhandeid ning enamik populaarsetest iPhone’i rakendustest said oma tahvelarvuti versiooni. Lisaks viskas Apple potti suurepärased Garageband ja iMovie.

Aasta pärast käivitamist on Androidil turul ligikaudu 200 (!) rakendust. Kuigi nende hulgast leiab huvitavaid pealkirju, ei anna rakenduste kvantiteeti ja kvaliteeti võrrelda konkureeriva App Store'iga. Telefonidele mõeldud rakendusi saab ekraanipinna täitmiseks venitada, kuid nende juhtnupud on mõeldud telefonidele ja nende kasutamine tahvelarvutis ei ole pehmelt öeldes kasutajasõbralik. Lisaks ei saa te isegi Android Marketist teada, millised rakendused on tahvelarvutile mõeldud.

Samal ajal on just rakendused need, mis muudavad need seadmed tööks ja lõbutsemiseks tööriistadeks. Google ise – oma platvorm – väga ei panustanud. Näiteks tahvelarvutite jaoks pole ametlikku Google+ klienti. Teiste Google'i teenuste jaoks ei leia te ka sobivat optimeeritud rakendust. Selle asemel loob Google HTML5-rakendusi, mis ühilduvad ka teiste tahvelarvutitega, kuid rakenduste käitumine ei ole kaugeltki natiivrakenduste mugav.

Konkureerivad platvormid pole paremad. RIM-i PlayBookil polnud käivitamisel isegi meiliklienti. Blackberry telefoni tootja arvas naiivselt, et selle kasutajad eelistavad oma telefoni kasutada ja vajadusel seadmeid ühendada. Samuti ei õnnestunud piisavalt arendajaid ligi meelitada ja tahvelarvutist sai konkurentidega võrreldes flopp. Praegu paneb RIM lootused operatsioonisüsteemi uuele versioonile (ja uuele tegevdirektorile), mis toob vähemalt ihaldatud meilikliendi. Oma süsteemi jaoks rakenduste puudumise korvamiseks on ettevõte loonud vähemalt emulaatori, mis suudab käivitada Androidi rakendusi.

Hinnad

Kuigi Apple on alati olnud tuntud oma suhteliselt kõrgete hindade poolest, on ta iPadi hinna agressiivselt madalale seadnud, kust saab 16 dollari eest madalaima 3GB mudeli ilma 499Gta. Tänu suurtele tootmismahtudele saab Apple üksikuid komponente hankida konkurentidest soodsamalt, pealegi reserveerib sageli strateegilisi komponente vaid endale, nagu seda näiteks iPadi kuvarite puhul. Konkurents toodab seega seadmeid kõrgema hinnaga ja peab leppima kehvemate komponentidega, sest paremaid pole lihtsalt vajalikus mahus saadaval.

Üks esimesi konkurente pidi olema tahvelarvuti Motorola Xoom, mille alghinnaks määrati 800 dollarit. Vaatamata kõigile argumentidele, mis pidid hinda õigustama, ei avaldanud see klientidele erilist muljet. Lõppude lõpuks, miks peaksid nad ostma "eksperimendi" 800 dollari eest, kui neil on 300 dollarit odavamalt tõestatud toode, millel on palju rakendusi. Isegi teised järgnenud tahvelarvutid ei suutnud oma hinna tõttu iPadiga konkureerida.

Ainus, kes julges hinda radikaalselt langetada, oli Amazon, kelle uus Kindle Fire hind oli 199 dollarit. Kuid Amazonil on mõnevõrra erinev strateegia. Ta müüb tahvelarvutit alla tootmiskulude ja kavatseb kompenseerida sisu müügist saadava tulu, mis on Amazoni põhitegevus. Lisaks pole Kindle Fire täisväärtuslik tahvelarvuti, operatsioonisüsteemiks on mobiilidele mõeldud modifitseeritud Android 2.3, mille peal jookseb graafikapealisehitus. Kuigi seadet saab juurutada ja laadida Android 3.0 ja uuemaga, ei garanteeri riistvaralugeja jõudlus kindlasti sujuvat tööd.

Vastupidine äärmus on HP puuteplaat. Paljutõotav WebOS HP käes oli fiasko ja ettevõte otsustas sellest lahti saada. Puuteplaat ei müünud ​​hästi, mistõttu HP sai sellest lahti, pakkudes ülejäänud seadmeid 100 ja 150 dollari eest. Järsku sai puuteplaadist teine ​​enimmüüdud tahvelarvuti turul. Kuid operatsioonisüsteemiga, mille HP mattis, mis on üsna irooniline olukord.

Ökosüsteem

iPadi edu pole mitte ainult seade ise ja saadaolevad rakendused, vaid ka seda ümbritsev ökosüsteem. Apple on seda ökosüsteemi ehitanud juba mitu aastat, alustades iTunes Store'ist ja lõpetades teenusega iCloud. Teil on suurepärane tarkvara sisu lihtsaks sünkroonimiseks (kuigi iTunes on Windowsis piin), tasuta sünkroonimis- ja varundusteenus (iCloud), pilvemuusika väikese tasu eest, multimeediumisisu ja rakenduste pood, raamatupood ja avaldamisplatvorm digitaalsed ajakirjad.

Kuid Google'il on palju pakkuda. Sellel on täielik valik Google'i rakendusi, muusikapood, pilvmuusika ja palju muud. Kahjuks on paljud nende jõupingutuste jalad oma olemuselt pigem eksperimentaalsed ning neil puudub kasutajalihtsus ja selgus. Blackberryl on oma BIS- ja BES-võrk, mis pakub BlackBerry Messsangeri kaudu Interneti-teenuseid, e-posti ja krüpteeritud sõnumeid, kuid ökosüsteem lõpeb sellega.

Amazon seevastu läheb oma teed tänu suurele digitaalse sisu portfellile, ilma sidemeteta Google'i ökosüsteemiga, sealhulgas Androidiga. Huvitav on näha, kuidas ja kas Microsoft segab kaarte oma Windows 8-ga. Uus Windows tahvelarvutitele peaks olema funktsionaalselt lauaarvuti operatsioonisüsteemi tasemel ja samas olema kasutajasõbralik, sarnaselt Windowsiga Telefon 7.5 Metro graafilise liidesega.
IPadi edukust võrreldes teistega saab vaadata paljudest vaatenurkadest. Viimane näide on ettevõtete sfäär ja avalike teenuste sfäär, kus iPadil pole konkurentsi. Olenemata sellest, kas see on mõeldud kasutamiseks haiglates (välismaal), lennunduses või koolides, kuhu uus tutvustas digiõpikuid.

Praeguse olukorra, kus Apple domineerib tahvelarvutite turgu oma iPadiga, ümberpööramiseks peaksid tootjad ja Google, mis on praktiliselt ainsa konkurentsivõimelise tahvelarvutite operatsioonisüsteemi looja, oma selle turu filosoofia ümber mõtlema. Uus Android 4.0 Ice Cream Sandwich ei aita kuidagi konkureerivate tahvelarvutite olukorda, küll aga ühtlustab telefonide ja tahvelarvutite süsteemi.

Muidugi ei lahuta teisi tootjaid tahvelarvutite seas esikohalt Apple’i troonilt kukutamast ainult eelmainitud asjad. On palju muid tegureid, võib-olla mõni teine ​​kord neist rohkem.

Artiklitest inspireeritud Jason Hinter a Daniel Vávra
.