Amaya Toman Apple'i väärtus jõudis eelmisel nädalal triljoni piirini. Kuigi Steve Jobs pole juba mitu aastat ettevõtte eesotsas olnud, on see oluline verstapost ka tema teene. Kui palju on ta panustanud õunafirma praegusesse edusse?
Pääste iga hinna eest
1996. aastal otsustas Apple'i tegevjuht Gil Amelio osta NeXT. See kuulus Steve Jobsile, kes polnud sel ajal Apple'is töötanud üksteist aastat. NeXT-iga omandas Apple ka Jobsi, kes asus kohe tegutsema. Üks asi, mis järgnes NeXT omandamisele, oli Amelia tagasiastumine. Jobs otsustas, et peab Apple'i iga hinna eest päästma, isegi konkureeriva Microsofti abi hinnaga.
Neljandal juulil 1997 õnnestus Jobsil veenda ettevõtte juhatust edutama ta ajutiseks direktoriks. Sama aasta augustis teatas Steve MacWorld Expol, et Apple võttis Microsoftilt vastu 150 miljoni dollari suuruse investeeringu. "Me vajame kogu abi, mida saame," vastas Jobs publiku häälele. Lühidalt öeldes pidi ta leppima Apple'i investeeringuga. Tema rahaline olukord oli nii halb, et Delli tegevjuht Michael Dell teatas, et kui ta oleks Jobsi nahas, siis ta "viiks ettevõtte äärekivisse ja annaks aktsionäridele nende osa tagasi". Toona uskusid ilmselt vaid vähesed siseringi, et õunafirma olukord võib ümber pöörata.
iMac tuleb
1998. aasta alguses toimus San Franciscos veel üks konverents, mille Jobs lõpetas kõigi aegade esimese "One More Thing"-ga. See oli pidulik teade, et Apple on tänu Microsoftile taas kasumis. Tim Cook rikastas toona ka Apple’i töötajate ridu. Sel ajal oli Jobsil käimas ettevõttes tohutud muudatused, mis hõlmasid näiteks ettevõtte söökla menüü täiustamist või töötajate lemmikloomade töökohale lubamist. Ta teadis hästi, kuhu need näiliselt ebavajalikud muudatused võivad viia.
Ligikaudu aasta pärast Microsofti elupäästvat rahasüsti annab Apple välja oma iMaci, võimsa ja kauni kõik-ühes arvuti, mille ebatavalise välimuse autoriks oli disainer Jonathan Ive. Ken Segallil on omakorda käsi arvuti nimes – algselt plaanis Jobs valida nimeks "MacMan". Apple pakkus oma iMaci mitmes värvitoonis ning ebatavaline masin meeldis maailmale nii väga, et esimese viie kuuga õnnestus seda müüa 800 XNUMX eksemplari.
Apple jätkas oma unist sõitu. 2001. aastal andis ta välja operatsioonisüsteemi Mac OS X koos Unixi baasil ja mitmete oluliste muudatustega võrreldes Mac OS 9-ga. Järk-järgult avati esimesed kaubamärgiga jaekauplused, oktoobris tutvustas Steve Jobs maailmale iPodi. Kaasaskantava pleieri turuletoomine oli algul aeglane, kindlasti avaldas oma mõju hind, mis toona algas 399 dollarist ja ajutine eksklusiivne ühilduvus Maciga. 2003. aastal avab iTunesi muusikapood oma virtuaalsed uksed, pakkudes lugusid vähem kui dollari eest. Maailm tahab ühtäkki, et teie taskus oleks tuhandeid laule ja iPodid on tõusuteel. Apple'i aktsia hind tõuseb hüppeliselt.
Fotogalerii
Peatamatud Jobs
2004. aastal käivitas Steve Jobs salajase projekti Purple, mille käigus mõned valitud töötavad uhiuue revolutsioonilise puuteekraaniga seadme kallal. Mõistest saab järk-järgult täiesti selge idee mobiiltelefonist. Vahepeal laieneb iPodi perekond järk-järgult, et hõlmata iPod Mini, iPod Nano ja iPod Shuffle ning iPod on varustatud võimalusega esitada videofaile.
2005. aastal lõid Motorola ja Apple mobiiltelefoni ROKR, mis suudab esitada muusikat iTunes Music Store'ist. Aasta hiljem läheb Apple PowerPC protsessoritelt üle Inteli kaubamärgiga protsessoritele, millega ta varustab oma esimese MacBook Pro ja uue iMaci. Koos sellega kaasneb võimalus installida Apple'i arvutisse Windowsi operatsioonisüsteem.
Jobsi terviseprobleem hakkab oma õla alla võtma, kuid ta jätkab oma kangekaelsusega. Apple on väärt rohkem kui Dell. 2007. aastal saabus lõpuks läbimurre uue iPhone'i avalikustamise näol, mis ühendab endas muusikapleieri, puutetelefoni ja Interneti-brauseri omadused. Kuigi esimene iPhone on tänaste mudelitega võrreldes pisut maha kantud, jääb see ikooniks ka pärast 11 aastat.
Kuid Jobsi tervis halveneb jätkuvalt ja agentuur Bloomberg avaldab 2008. aastal isegi eksikombel tema järelehüüde – Steve teeb selle häda üle kergemeelseid nalju. Kuid 2009. aastal, kui Tim Cook ajutiselt Apple’i direktori teatepulga üle võttis (esialgu), sai isegi viimane aru, et Jobsiga on asjad tõsised. 2010. aastal õnnestub tal aga esitleda maailmale uut iPadi. Saabub 2011, Steve Jobs tutvustab iPad 2 ja iCloudi teenust, sama aasta juunis avaldab ta ettepaneku uue Apple'i ülikoolilinnaku loomiseks. Sellele järgneb Jobsi lõplik lahkumine ettevõtte juhi kohalt ja 5. oktoobril 2011 Steve Jobs sureb. Kompanii peakorteris lehvivad lipud pooles mastis. Apple'i ettevõtte ajastu, mille armastatud ja neetud Jobs (koostöös Microsoftiga) kunagi sõna otseses mõttes tuhast üles tõstis, on lõppemas.
