Ondrej Holzman Tänapäeval võivad mobiilseadmed juba kõike asendada. Nende maksekaardiks "muutmine" on väga kasulik, kui hoiad telefoni lihtsalt terminali küljes ja saadki raha. INApple'i maailmas kannab see teenus nime Apple Pay ja 2015 oli tema esimene test.
"Oleme kindlad, et 2015. aasta on Apple Pay aasta," teatas Tim Cook, võttes arvesse kaupmeeste esialgset huvi ja vastukaja eelmise aasta alguses. Vaid paar kuud enne Apple'i juhti teenust ise esile toodud ja 2014. aasta oktoobri lõpus oli Apple Pay ametlik käivitatud.
Pärast umbes viieteistkümnekuulist tegutsemist saame nüüd hinnata, kas Cooki sõnad "Apple Pay aasta" kohta olid vaid soovunelmad või valitses mobiilimaksete valdkonda tõesti Apple'i platvorm. Vastus on kahekordne: jah ja ei. Liiga lihtne oleks nimetada 2015. aastat Apple’i aastaks. Põhjuseid on mitu.
Kindlasti ei tasu Apple Pay edukust veel mõne numbriga mõõta. Näiteks, mis osakaal tal on kõigis sularahata tehingutes, sest USA-s on see veel imepisike number. Nüüd on palju olulisem jälgida teenuse arengut kui sellist, kogu mobiilimaksete turu arengut ning Apple Pay puhul juhtida tähelepanu ka mõnele spetsiifikale, mis toovad põhimõttelise erinevuse Ameerika turu ja , näiteks Euroopa või Hiina turule.
Võistluslik (eba)võitlus
Kui 2015. aastat pidi hindama selle järgi, kellest enim räägiti, siis maksete vallas oli selleks peaaegu kindlasti Apple Pay. Mitte et konkurentsi poleks, aga Cupertino firma kaubamärgi traditsiooniline tugevus ja võimalus suhteliselt kiiresti uut teenust laiendada toimib siiski.
Praegu käib lahing praktiliselt nelja süsteemi vahel ja kahte neist ei nimetata juhuslikult sama nimega, mis Apple’i omal – Pay. Pärast ebaõnnestumist Walletiga otsustas Google uuest Android Pay lahendusest loobuda, samale hooga hüppas ka Samsung ning hakkas oma telefonides Samsung Payd juurutama. Ja lõpuks on USA turul üks võtmetegija CurrentC.
Apple'il on aga enamikus punktides ülekaal kõigi rivaalide ees või vähemalt pole keegi parem. Kui kasutusmugavust, kasutaja privaatsete andmete kaitset ja edastuse turvalisust saavad sarnaselt pakkuda mõned konkureerivad tooted, siis Apple suutis värvata oluliselt suurema hulga koostööd tegevaid panku. See, lisaks kaupmeeste arvule, kus mobiilimakseid teha saab, on võtmetähtsusega selles osas, kui paljude potentsiaalsete kasutajateni ettevõte jõuab.
Asjaolu, et tegemist on Apple'i ökosüsteemile suletud platvormiga, võib tunduda Apple Pay võimaliku miinusena kõigi mainitute suhtes. Kuid isegi Android Payga ei saa te maksta mujal kui uusimate Androidide puhul ja ka Samsung sulgeb oma Pay ainult oma telefonide eest. Seetõttu töötab igaüks oma liivas ja peab klientideni jõudmiseks eelkõige enda kallal töötama. (Nii Androidis kui iOS-is töötava CurrentC puhul on juhtum pisut erinev, kuid pole kaugeltki maksekaardi otsene asendaja, pealegi on see vaid "ameerikalik" asi.)
Kuna erinevad mobiilimakseteenused omavahel otseselt ei konkureeri, siis vastupidi, võivad kõik ettevõtted rõõmustada, et järk-järgult turule tulid. Sest iga selline teenus, olgu selleks Apple, Android või Samsung Pay, aitab levitada teadlikkust ja mobiiltelefoniga maksmise võimalusi, samas sunnib see kaupmehi uue trendiga kohanema ja pankasid levitama ühilduvaid terminale.
Kaks maailma
Võib-olla pole eelnevatel ridadel sinu jaoks erilist mõtet. Milleks on vaja mobiili- või isegi kontaktivabade maksete alast haridust, küsite? Ja siin seisame silmitsi ühe tohutu probleemiga, kahe erineva maailma kokkupõrkega. USA versus ülejäänud maailm. Kui Euroopa ja eelkõige Tšehhi on kontaktivabade maksete vallas liider, siis USA on põhjapanevalt magama jäänud ning sealsed inimesed maksavad jätkuvalt magnetribaga kaartidega ja libistavad neid lugejatest läbi.
Euroopa, aga ka Hiina turg seevastu on suurepäraselt ette valmistatud. Meil on siin kõik olemas: kliendid tegid oste kaarti (ja tänapäeval isegi mobiilseadmeid) terminali puudutades, kaupmehed on harjunud selliseid makseid vastu võtma ja pangad toetavad seda kõike.
Teisalt ei tea ameeriklased mobiiltelefoniga maksmise võimalusest sageli üldse, sest tihti pole neil aimugi, et kontaktivabalt on juba võimalik maksta. Apple'il ja mitte ainult Apple'il läheb nii halvasti. Kui kasutaja ei tea, et sellised võimalused üldse olemas on, on Apple Pay, Android Pay või Samsung Pay järsku kasutama hakkamine keeruline. Lisaks puutub ta soovi korral sageli kokku kaupmehe ettevalmistamatusega, kellel pole ühilduvat terminali.
Samsung püüdis seda Ameerika turu probleemi lahendada, pannes oma Pay tööle mitte ainult kontaktivaba terminali, vaid ka magnetribalugejaga, kuid koostööd tegevaid maksekaarte väljastavaid panku on tal sadu vähem kui Apple’il ja seega on kasutuselevõtt mujal takistatud.
USA-s hoiab kõike tagasi veel üks asi – juba mainitud CurrentC. See lahendus pole kaugeltki nii lihtne, kui hoiate telefoni terminali küljes, sisestate koodi või sõrmejälje ja teile makstakse, vaid peate rakenduse avama, sisse logima ja vöötkoodi skannima. Kuid probleem on selles, et Ameerika suurimad jaemüügiketid nagu Walmart, Best Buy või CVS panustavad CurrentC-le, nii et tavalised kliendid pole siin õppinud kaasaegseid teenuseid kasutama.
Õnneks on Best Buy oma eksklusiivsest suhtest CurrentC-ga juba eemaldunud ja jääb üle vaid loota, et teised järgivad eeskuju. Apple'i, Google'i ja Samsungi lahendus on nii lihtsam kui ka ennekõike põhimõtteliselt turvalisem.
Laienemine on kohustuslik
Apple Pay polnud kunagi mõeldud puhtalt Ameerika asjaks. Apple on globaalselt mänginud juba pikka aega, kuid kodumaa oli esimene, kus õnnestus kõik vajalikud partnerlussuhted korda ajada. Nad ise arvasid Cupertinos ilmselt palju varem oma maksesüsteemi teistesse riikidesse jõudmist, kuid 2016. aasta jaanuaris on olukord selline, et lisaks USA-le on Apple Pay saadaval vaid Suurbritannias, Kanadas, Austraalias, Hongkongis, Singapur ja Hispaania.
Samas oli algselt juttu, et Apple Pay võiks Euroopasse jõuda juba 2015. aasta alguses. Lõpuks oli see alles poole peal ja seda alles Suurbritannias. Järgmine laienemine eelnimetatud riikidesse tuli alles mullu novembris (Kanada, Austraalia) või nüüd jaanuaris ja seda kõike ühe suure piiranguga – Apple Pay toetab siin ainult American Expressi, mis on eriti tüütu Euroopas, kus Visa ja Mastercard domineeriv probleem.
Ilmselgelt pole Apple lepingute üle läbirääkimistel ja pankade, kaupmeeste ja kaardiväljastajate meelitamisel oma lahendusele kaugeltki nii edukas kui Ameerika Ühendriikides. Samas on teenuse edasiseks arendamiseks ülioluline suur laienemine.
Kui Apple Pay poleks alustanud mitte Ameerikas, vaid Euroopas, oleks sellel peaaegu kindlasti palju parem algus ja numbrid märgatavalt paremad. Nagu juba mainitud, siis kui kogu mobiilimakse on Ameerika turu jaoks veel pisut ulme, siis enamik eurooplasi ootab juba kannatamatult, millal Apple (või mõni muu) Pay lõpuks kohale jõuab. Praegu peame oma mobiiltelefonidele kleepima erinevaid spetsiaalseid kleebiseid või panema neile inetuid katteid, et saaksime vähemalt proovida ideed kontaktivabade maksete tulevikust.
Näiteks Suurbritannias saavad inimesed juba praegu ühistranspordis Apple Payga maksta, mis on suurepärane näide sellise teenuse kasutamisest. Mida rohkem selliseid võimalusi on, seda lihtsam on inimestele näidata, milleks mobiilimakse hea on ja et see pole lihtsalt mingi tehnoloogiline moeröögatus, vaid tegelikult kasulik ja tõhus asi. Tänapäeval istuvad peaaegu kõik trammi või metroo peale, mobiiltelefon käes, miks siis vaeva näha vahetusraha või kaardi järele. Jällegi: Euroopas väga selge ja ilmne sõnum, Ameerikas on vaja veidi teistsugust ja põhiharidust.
Euroopa ootab
Kuid lõppude lõpuks pole asi niivõrd USAs. Apple võib anda endast parima, kuid ettevõtte (mitte ainult klientide, vaid ka pankade, jaemüüjate ja teiste) kohandamine viipemaksete ja uute tehnoloogiatega võtab aega. Isegi Euroopas ei katkenud magnetlindi kasutamine üleöö, alles nüüd on meil Ameerika ees pikaajaline edumaa – mõnevõrra vastupidiselt tavapärastele.
Peaasi, et Apple Pay Euroopasse jõuaks võimalikult kiiresti. Ja ka Hiinasse. Sealne turg on ilmselt isegi paremini ette valmistatud mobiilimakseteks kui Euroopa oma. Kuus tehtavate mobiilimaksete arv ulatub sadadesse miljonitesse ning suuremal protsendil inimestest on siin ka Apple Pay jaoks vajalikud uusimad iPhone'id. See on ju ka 2016. aasta positiivne uudis: maailmas kasvab uusimate iPhone’ide hulk ja koos sellega ka võimalus telefoni tasumiseks kasutada.
Ja kuna Apple läheb ilmselt lähikuudel oma Payga Hiinasse, on Hiina turg California omast tänu oma dispositsioonidele ja mobiilitehingute mahule ilmselt olulisem turg kui Ameerika oma.
Lähikuudel pole Euroopal ilmselt muud teha, kui kurvalt pealt vaadata. Kuigi näiteks Visa esindajad kuulutasid juba vahetult pärast teenuse käivitamist 2014. aastal, et nad on väga huvitatud Apple'i abistamisest läbirääkimistel kodumaiste pankadega ning suudavad ühiselt Apple Payd laiendada kogu Euroopas, sealhulgas Tšehhis, nii kiiresti kui võimalik. võimalik, ikka ei juhtu midagi.
Värskelt valitud seltskonda lisandunud Hispaania tundub pigem kui pimedusehüüe, eriti kui leping on ainult American Expressiga ja selles osas tuleb Suurbritanniat pidada pisut pasjansiks, mis ei peegelda täielikult seda, mida toimub ülejäänud mandril.
Pigem "aastad" Apple Payd
2015. aastat võime nimetada näiteks Apple Pay aastaks, sest kui mõni nimi meedias kõige sagedamini kõlama jäi, oli see Apple’i lahendus. Raske on väita, et Apple'il on kõigist kõige suurem jõud mobiilimaksete kiireimaks ja edukamaks muutmiseks, kui arvestada, kui palju uusi iPhone'e igas kvartalis Pay jaoks vaja läheb. Samas kasvavad koos sellega ka konkureerivad lahendused ning kogu mobiilimaksete segment tervikuna kasvab.
Pigem peaksime aga rääkima tõelisest "Apple Pay aastast", kui see ambitsioonikas platvorm lõpuks tõelise buumi kogeb. Kui see Ameerika Ühendriikides täielikult läbi lööb, mis ei ole aasta küsimus, ja eelkõige siis, kui see jõuab täies mahus kogu maailma, sest kui see praegu kusagil võimust võtab, on see Hiina ja Euroopa. Praegu liigume pikemasse ajaperioodi, mil Apple Pay hakkab aeglaselt oma rattaid keerutama, millest võib lõpuks saada tohutu koloss.
Sel hetkel saame siis sellest rääkida et see on Apple Pay hetk. Esialgu on need siiski pigem beebisammud, mida takistavad eelpool välja toodud suuremad või väiksemad takistused. Kuid üks on kindel: Euroopa ja Hiina on valmis, lihtsalt koputage. Loodetavasti on see 2016. aastal.
Isiklikult arvan, et 2016. aastal ei juhtu midagi... Kui ma arutlen näiteks mBanki esindajate üle, vaatavad nad mulle otsa, nagu oleksin kaljult alla kukkunud ja ütlevad: "Kellel meist on iPhone või Apple Watch? " See on nii väike protsent, et sellel pole meie jaoks mingit tähendust ja inimesed ei taha seda, seega pole meil mõtet sellega tegeleda.
Kuna ma tean, et teistes pankades võib see olla teisiti, aga sõnum on lihtsalt see, et nad ei näe selles äri, siis miks nad peaksid seda lahendama?
„Kellel meist on iPhone?“ ... Teisalt ütleks, et mobiilsematel inimestel on enamasti iPhone’id ja ma ei saa aru, mis uue makseteenusega nad hetkel veel tegelema peaksid kui Apple Pay ... Aga ma arvan, et jah, kui nad seda ütlevad, siis ma ei tea kedagi, kellel on mBank…
Mängisime seda ka noodil, et ma ei taha just iPhone’idega kõige liikuvamaid inimesi meelitada... Ja kas tohib küsida, mis panka te kasutate?
Nii et mulle meeldib mBank väga, peale selle, et kõik on tasuta (aga praegu on see kõikidel pankadel, seega ei jagata), nii et mulle meeldib väga nende internetipank, kus on võimalik väljavõttes olevaid kirjeid enda omaga ümber kirjutada. märkmed ja tekstid, kulude automaatne kategoriseerimine, tehingute märgistamine siltidega (vajalik puhkuse kiireks eelarvestamiseks), raha saatmine SMS-iga ilma saaja krediidinumbrit teadmata, väljavõttel olevate tehingute jagamine mitmeks kirjeks, järgmise perioodi eelarve nägemine kl. avaleht, kui palju mul on vabu vahendeid , milliseid kulutusi olen planeerinud ja kui palju raha saan reaalselt käsutada jälgitaval perioodil palgast palgani, otsida tehinguid täistekstina koos abilisega ja tehingute reaalajas kuvaga 4 aastat tagasi... Ma tõesti naudin neid asju mBankis ja ma pole neid üheski teises pangas näinud ja neil on minu jaoks konkurentidega võrreldes suur lisaväärtus... Sellepärast kasutan mBanki.
Aga loomulikult pole see kõik kuld, mille all kannatada, näiteks neil on välismaal kaardiga makstes absoluutselt halvimad vahetuskursid ja ma seletan seda sellega, et inimesed ei tea ja ei hooli ja see on päris suur asi neile.. Miski pole lihtsalt tasuta.. :)
aga pangal pole sellega midagi pistmist. See on maksetehnoloogia turustaja. Mis meie puhul on MasterCard ja Visa. Pank ei tea üldse, et maksite Apple Pay kaudu. Panka kajastatakse maksekaarditehinguna...
Noh, see pole päris tõsi. Vähemalt on pangal sellega pistmist, et varustab müüjaid (poode) terminalidega. Ja ennekõike peavad need terminalid õppima Apple Payga töötama. Samas tuleb seda kavalalt inimestele turundada, et pank sellest enda pärast jälle kära teeks. Muidugi on tulu näha pikemas perspektiivis, kuid see ei tule kohe.
Enamik terminale on meiega juba ammu ühildunud. Sellest jutt on – meie turg on just valmis. Tuleb lihtsalt kokkuleppeid sõlmida, mis on suurim probleem.
Täpselt nii. kontaktivaba kaardimakse on tegelikult nfc
Kas tõesti täiesti kõigil ka ilma nööpnõela sisestamata? Noh, ma olen selle kohta midagi lugenud, aga kui seda tõesti proovitakse ja see töötab, siis ma tõesti ei saa aru, milles probleem on?
Noh, ma pole selles punktis nii kindel, ma arvan, et seal peavad mingid seaded olema, sest ma arvan, et Apple Payga makstes ei pea ma terminali PIN-koodi sisestama isegi rohkem kui 500 CZK eest ja mul on õigus kasutada ainult TouchID-d mobiilis kella puhul, kasvõi üldse, või PIN-koodiga, mille ma randmele pannes sisestan.. Ja ma arvan, et see tuleb kuidagi seadistada .. Ja kui juba oleks võimalik, siis CR-s oleks võimalik Apple Pays ingliskeelse kaardiga kõikides kohtades maksta, aga ma arvan, et see pole päris nii..
Lõppude lõpuks juhtub see täpselt nii. Kui teie iPhone'is on Ameerika kaart, töötab Apple Pay ka Tšehhi terminalides.
Sellega ei nõustu ka mina, kuidagi peab ka pank kui nende maksekaartide haldaja selles süsteemis osalema.
See on lihtsalt kohutav kahju, et mBank lihtsalt ei taha seda üldse ja pole sellest huvitatud. Kui nad seda sooviksid, oleksin sellest huvitatud, kirjutaks mastercardi/visa apple'i ja uuriks, mis võimalik on, aga nad kindlasti ei käitunud minuga nii? Ja nad tegid näo, et see on niikuinii lihtsalt panga jaoks tarbetu kulu ja et see pole seda väärt neile.. :( Mis tundub mulle väga kurb lähenemine.. Arvasin, et tahan seda kõike iga hinna eest, aga ma vist mitte.. :( Ja nad hakkasid midagi sinnapoole, et kui me olime nõus neile maksma, siis hea küll, aga küsitluse järgi selgus, et mitte, nii et meil ei veda.. :(
Hetkel, kui pank käivitab Apple Pay, läheb kogu meie pere sellele üle. Kuid kahjuks ei usu ma, et keegi seda niipea turule laseb. Teisalt samamoodi ma ei arvanud, et Spotify, Netflix tulevad... Jõuame maailmale vaikselt järele, nii et loodetavasti näeme ka seda.