Sule kuulutus

Pärast kooli alustas ta Hewlett-Packardis, asutas mitu ettevõtet ja töötas aastatel 1997-2006 Steve Jobsis. Ta juhtis Palmi, on Amazoni direktorite nõukogu liige ja on äsja Qualcommi eest vastutav. Ta on Ameerika riistvarainsener ja tema nimi on Jon Rubinstein. Täna möödub täpselt 12 aastat esimese iPodi esitlemisest. Ja just tema peale jättis Rubinstein oma käekirja.

Algused

Jonathan J. Rubinstein sündis 1956. aastal New Yorgis. USA New Yorgi osariigis sai temast Ithaca Cornelli ülikooli elektrotehnika alal insener ja sai Colorado osariigi ülikoolis Fort Collinsis arvutiuurija diplomi. Rubinstein alustas oma karjääri Colorados Hewlett-Packardis, mida üks tema tulevastest tööandjatest Steve Jobs kommenteeris kerge põlgusega: "Lõpuks tuli Ruby Hewlett-Packardist. Ja ta ei kaevanud kunagi sügavamale, ta ei olnud piisavalt agressiivne.

Juba enne, kui Rubinstein Jobsiga kohtub, teeb ta koostööd idufirmas Ardent Computer Corp. hiljem Stardent (ettevõte töötas välja personaalarvutite graafika). 1990. aastal liitus ta Jobsiga riistvarainsenerina JÄRGMINE, kus Jobs on tegevdirektori ametis. Kuid NeXT lõpetab peagi riistvara arendamise ja Rubinstein alustab oma projektiga. See kehtestab Elektrisüsteemid (tulejõusüsteemid), mis arendas PowerPC kiipidega tipptasemel süsteeme ja kasutas NeXT tehnoloogiaid. Neil oli Canonis tugev toetaja, 1996. aastal ostis need Motorola poolt. Koostöö Jobsiga ei lõpe aga tema lahkumisega NeXT-st. 1990. aastal liitus Rubinstein Jobsi õhutusel Apple’iga, kus ta töötas 9 pikka aastat riistvaraosakonna vanemasepresidendina ja oli ka direktorite nõukogu liige.

õun

Rubinstein liitub Apple'iga kuus kuud enne Jobsi naasmist: «See oli katastroof. Lihtsamalt öeldes oli ettevõte lõpetamas oma tegevust. Ta on kaotanud oma tee, keskendumise." Apple kaotas aastatel 1996 ja 1997 peaaegu kaks miljardit dollarit ning arvutimaailm jättis sellega aeglaselt hüvasti: "Silicon Valley Apple Computer, mis on väärjuhtimise ja segaste tehnoloogiaunistuste musternäidis, on kriisis, rabeledes meeleheitlikult aeglaselt, et tulla toime kokkuvariseva müügiga, raputada maha vigane tehnoloogiastrateegia ja hoida usaldusväärset kaubamärki veritsemast." Rubinstein läks koos Tevanianiga (tarkvaraosakonna juhataja) selle kuue kuu jooksul Jobsi juurde ja tõi talle Apple'ilt teavet, nagu kirjeldas Walter Isaacson Jobsi eluloos. Jobsi naasmisega 1997. aastal, NeXT ülevõtmise ja "reformidega" hakkas ettevõte taas tõusma, päris tippu.

Väidetavalt möödub Jon Rubinsteini kõige edukam periood Apple'is 2000. aasta sügisel, mil Jobs "hakkab kaasaskantava muusikapleieri poole püüdlema". Rubinstein võitleb vastu, sest tal pole piisavalt sobivaid osi. Lõpuks saab ta aga nii sobiva väikese LCD-ekraani kui õpib Toshibas tundma uut 1,8-tollist 5GB mäluga seadet. Rubinstein rõõmustab ja kohtub õhtul Jobsiga: "Ma juba tean, mida edasi teha. Mul on lihtsalt vaja kümne miljoni tšekki. Jobs kirjutab sellele silma pilgutamata alla ja seega on iPodi loomise aluskivi pandud. Tony Fadell ja tema meeskond osalevad ka selle tehnilises arenduses. Kuid Rubinsteinil on piisavalt tööd, et Fadell Apple'ile viia. Ta kogus koosolekuruumi paarkümmend projektis osalenud inimest. Kui Fadell sisenes, ütles Rubinstein talle: „Tony, me ei tööta projekti kallal, kui sa lepingut ei allkirjasta. Kas sa lähed või mitte? Sa pead tegema otsuse kohe. Fadell vaatas Rubinsteinile silma, pöördus siis publiku poole ja ütles: "Kas see on Apple'is tavaline, et inimesed sõlmivad lepinguid sunniviisiliselt?"

Pisike iPod ei too Rubinsteinile mitte ainult kuulsust, vaid ka muresid. Tänu mängijale süveneb vaen tema ja Fadelli vahel. Kes lõi iPodi? Rubinstein, kes avastas selle osad ja mõtles välja, milline see välja näeb? Või Fadell, kes unistas mängijast ammu enne Apple’i tulekut ja realiseeris selle siin? Lahendamata küsimus. Rubinstein otsustab lõpuks 2005. aastal Apple'ist lahkuda. Tülid tema ja Jony Ive (disainer), aga ka Tim Cooki ja Jobsi enda vahel muutuvad üha sagedamaks. 2006. aasta märtsis teatas Apple, et Jon Rubinstein lahkub, kuid ta pühendab 20 protsenti oma ajast nädalas Apple'ile nõustamisele.

Mis järgmiseks?

Pärast Apple'ist lahkumist võtab Rubinstein vastu Palm Inc. pakkumise, kus ta istub juhatuses ja võtab ettevõtte toodete üle kontrolli. Ta juhib nende arendust ja uurimistööd. See uuendab siinset tootesarja ning korraldab ümber arendus- ja teadusuuringud, mis on webOS-i ja Palm Pre edasiarendamisel kesksel kohal. 2009. aastal, vahetult enne Palm Pre väljaandmist, nimetati Rubinstein Palm Inc tegevjuhiks. iPhone'iga võistelda üritav Palm ei rõõmustanud kindlasti Jobsi, veel vähem aga Rubinsteini roolis. "Ma olen kindlasti jõulude nimekirjast maha kriipsutatud," ütles Rubinstein.

2010. aastal naaseb iPodi isa mõneti tahtmatult oma esimese tööandja juurde. Hewlett-Packard ostab Palmi 1,2 miljardi dollari eest, lootes endise juhtiva telefonitootja taaselustada. Rubinstein sõlmib tehingu, mille kohaselt jääb pärast väljaostmist ettevõtte juurde veel 24 kuud. Huvitav, kuidas HP seda sammu kolm aastat hiljem hindab – see on raiskamine: "Kui me teaksime, et nad panevad selle kinni ja sulgevad, ilma et oleks reaalset võimalust uuesti alustada, siis mis mõtet oleks seda ettevõtet müüa?" Hewlett-Packard teatas webOS-iga seadmete, sealhulgas uute puuteplaadi ja webOS Smartphone seadmete arendamise ja müügi peatamisest, mis jäid müügilettidele vaid mõneks kuuks. 2012. aasta jaanuaris teatas Rubinstein oma lahkumisest HP-st vastavalt kokkuleppele, öeldes, et see ei ole pensionile jäämine, vaid paus. See kestis vähem kui poolteist aastat. Alates selle aasta maist on Rubinstein Qualcommi tippjuhtkonna liige.

Ressursid: TechCrunch.com, ZDNet.de, blog.barrons.com

Autor: Karolina Heroldová

.