Tomas Chlebek Eelmise aasta WWDC Apple'i ülemaailmsel arendajate konverentsil tutvustas uut APFS-failisüsteemi. Uuendusega iOS 10.3 puhul esimesed seadmed Apple'i ökosüsteemist lülituvad sellele üle.
Failisüsteem on struktuur, mis võimaldab kettale andmete salvestamist ja sellega töötamist. Apple kasutab praegu selleks HFS+ süsteemi, mis võeti kasutusele juba 1998. aastal, asendades 1985. aastast HFS-i (Hierarchical File System).
Nii et APFS, mis tähendab Apple'i failisüsteemi, peaks asendama süsteemi, mis loodi algselt enam kui kolmkümmend aastat tagasi, ja see peaks seda tegema kõigil Apple'i platvormidel 2017. aasta jooksul. Selle arendamine algas alles vähem kui kolm aastat tagasi, kuid Apple on proovinud Replace HFS+ vähemalt alates 2006. aastast.
Esmalt aga ebaõnnestusid katsed võtta kasutusele ZFS (Zettabyte File System), mis on hetkel ilmselt kõige tunnustatum failisüsteem, millele järgnesid kaks oma lahendusi arendavat projekti. Seega on APFS-il pikk ajalugu ja palju ootusi. Paljud on aga endiselt ebakindlad Apple'i ambitsioonika plaani suhtes võtta APFS kasutusele kogu oma ökosüsteemis, viidates muudest süsteemidest (eriti ZFS-ist) tuntud funktsioonidele, mis selles puuduvad. Kuid see, mida APFS lubab, on siiski märkimisväärne samm edasi.
APFS on süsteem, mis on loodud kaasaegseks salvestuseks – loomulikult on see loodud spetsiaalselt Apple'i riist- ja tarkvara jaoks, seega peaks see sobima hästi SSD-de, suurte mahtude ja suurte failidega. Näiteks toetab see algselt TRIM ja teeb seda pidevalt, mis hoiab ketta jõudluse kõrge. Peamised funktsioonid ja eelised HFS+ ees on: kloonimine, hetktõmmised, ruumi jagamine, krüpteerimine, tõrkeotsingukaitse ja kasutatud/vaba ruumi kiire arvutamine.
Kloonimine asendab klassikalise kopeerimise, kui kettale luuakse teine kopeerituga identne andmete fail. Kloonimine loob selle asemel ainult metaandmete duplikaadi (teave faili parameetrite kohta) ja kui ühte kloonidest muudetakse, kirjutatakse kettale ainult muudatused, mitte kogu fail uuesti. Kloonimise eelisteks on kettaruumi säästmine ja palju kiirem faili "koopia" loomise protsess.
Loomulikult toimib see protsess ainult ühe ketta piires – kahe ketta vahel kopeerimisel tuleb sihtkettale luua originaalfaili täielik duplikaat. Kloonide võimalik miinus võib olla nende ruumikäitlus, kus suure faili klooni kustutamine ei vabasta peaaegu üldse kettaruumi.
Hetktõmmis on kujutis ketta olekust teatud ajahetkel, mis võimaldab failidel sellega edasi töötada, säilitades samal ajal oma vormi, nagu see oli hetktõmmise tegemise ajal. Kettale salvestatakse ainult muudatused, dubleerivaid andmeid ei teki. Seega on see varumeetod, mis on usaldusväärsem kui see, mida Time Machine praegu kasutab.
Ruumi jagamine võimaldab mitut ketta partitsioonid jagage sama füüsilist kettaruumi. Näiteks kui HFS+ failisüsteemiga ketas on jagatud kolmeks partitsiooniks ja ühes neist saab ruum otsa (samal ajal kui teistes on ruumi), on võimalik järgmine partitsioon lihtsalt kustutada ja lisada selle koht jooksnud partitsioonile. ruum on otsas. AFPS kuvab kõigi partitsioonide jaoks kogu füüsilise ketta vaba ruumi.
See tähendab, et partitsioonide loomisel ei ole vaja hinnata nende vajalikku suurust, kuna see on täiesti dünaamiline sõltuvalt vajalikust vabast ruumist antud partitsioonis. Näiteks on meil ketas kogumahuga 100 GB, mis on jagatud kaheks partitsiooniks, kus üks täidab 10 GB ja teine 20 GB. Sel juhul näitavad mõlemad partitsioonid 70 GB vaba ruumi.
Muidugi on ketta krüptimine juba HFS+-ga saadaval, kuid APFS pakub oma palju keerulisemat vormi. Kahe tüübi (ilma krüptimiseta ja ühe võtmega kogu ketta krüptimine) asemel HFS+ suudab APFS ketta krüpteerida, kasutades iga faili jaoks mitut võtit ja metaandmete jaoks eraldi võtit.
Tõrkekaitse viitab sellele, mis juhtub kettale kirjutamise tõrke korral. Sellistel juhtudel esineb sageli andmekadu, eriti andmete ülekirjutamisel, sest on hetki, kus nii kustutatud kui ka kirjutatud andmed on edastamise käigus ja lähevad kaotsi, kui toide on välja lülitatud. APFS väldib seda probleemi, kasutades Copy-on-write (COW) meetodit, mille puhul vanu andmeid otse uutega ei asendata ja seetõttu puudub oht, et need tõrke korral kaotsi lähevad.
Muude kaasaegsete failisüsteemide funktsioonid, mis APFS-il (praegu) puuduvad, hõlmavad tihendamist ja keerukaid kontrollsummasid (metaandmete duplikaadid originaali terviklikkuse kontrollimiseks – APFS teeb seda, kuid mitte kasutajaandmete puhul). APFS-is puudub ka andmete liiasus (duplikaadid) (vt kloonimine), mis säästab kettaruumi, kuid muudab andmete parandamise riknemise korral võimatuks. Seoses sellega on Apple väidetavalt ahvatlev oma toodetesse installitava salvestusruumi kvaliteedi suhtes.
Kasutajad näevad APFS-i esmalt iOS-i seadmetes, juba iOS 10.3-le värskendamisel. Järgmine täpne plaan pole veel teada, välja arvatud see, et 2018. aastal peaks kogu Apple'i ökosüsteem jooksma APFS-i ehk iOS-i, watchOS-i, tvOS-i ja macOS-iga seadmetes. Uus failisüsteem peaks tänu optimeerimisele olema kiirem, töökindlam ja turvalisem.
"ja nad osutavad muudest süsteemidest (eriti ZFS-ist) tuntud funktsioonidele, mis selles puuduvad." Kas ma tohin küsida, mis need funktsioonid on? Resp. võiks artiklile lisada. Muidu suurepärane artikkel. Aitäh.
Lisatud eelviimases lõigus.
Tänud. Ja tänan veel kord suurepärase ja sisutiheda artikli eest.
Jah, olen nõus, siin pole kindlasti miljoneid artikleid, aga kui midagi välja tuleb, meeldib mulle seda austada ja sellele kogu tähelepanu pöörata. Samas olen natuke targem ja erinevalt teistest veebilehtedest ei kahetse lugemisele aja raiskamist.
Jah, huvitav artikkel. Isegi kui selline muutus mind natuke hirmutab ;-). Kulub veidi aega, enne kui kustutatud andmete taastamiseks mõeldud programmid ilmuvad, mõned vead tabatakse jne.
Samas saan aru, et 30 aasta pärast on aeg midagi ette võtta, sest vaja on arvutada kettaruumi, kui palju võtavad enda alla üksikud aadressiraamatud jne. täna on üsna aeglane.
Suurepärane artikkel
Super artikkel, ma olen väga uudishimulik, kuidas toimub muudatus olemasolevale MacOS HFS+ -> APFS installile
Tore artikkel! Aitäh!