Sule kuulutus

18. oktoobril on Apple ette valmistanud oma sügisese peaettekande, kus erinevad analüütikud ja laiem avalikkus eeldavad, et näeme 14- ja 16-tollist MacBook Pro-d. Paljudes varasemates aruannetes on juba mainitud, et mõni mudel peaks saama mini-LED-i ja seda ka 120 Hz värskendussagedusega. 

Vähem kui nädal enne uudise avaldamist on muidugi erinevad asjad tugevnemas spekulatsioon selle kohta, mida uudised tegelikult teha suudavad. Võib-olla on kõige olulisem nende ekraan, sest kasutajad vaatavad seda kõige sagedamini töötamise ajal. Apple võib seega vabaneda range märgistusega Retina ekraanist, mida ta ei kasuta praegu mitte ainult M13-kiibiga MacBook Pro 1-tollise variandi jaoks, vaid ka Inteli protsessoriga 16-tollise mudeli jaoks. Mini-LED-tehnoloogia peaks need asendama.

OLED on LED-i tüüp, kus elektroluminestseeruva ainena kasutatakse orgaanilisi materjale. Need asetatakse kahe elektroodi vahele, millest vähemalt üks on läbipaistev. Neid kuvareid ei kasutata mitte ainult mobiiltelefonide kuvarite ehitamisel, vaid ka näiteks teleriekraanidel. Selge eelis on värvide renderdamine, kui must on tõesti must, sest selline piksel ei pea üldse süttima. Kuid see tehnoloogia on ka üsna kallis, mistõttu pole Apple seda tehnoloogiat mujal rakendanud kui oma iPhone'ides.

Uue MacBook Pro võimalik välimus:

LCD, st vedelkristallkuvar, on ekraan, mis koosneb piiratud arvust värvilistest (või varem ühevärvilistest) pikslitest, mis on rivistatud valgusallika või reflektori ette. Iga LCD-piksel koosneb vedelkristallmolekulidest, mis on paigutatud kahe läbipaistva elektroodi ja kahe polarisatsioonifiltri vahele, kusjuures polarisatsiooniteljed on üksteisega risti. Kuigi mini-LED-tehnoloogia võib viidata sellele, et sellel on OLED-iga rohkem ühist, on see tegelikult LCD-ekraan.

Mini-LED-i kuva eelised 

Apple'il on juba kogemusi suuremate mini-LED-idega, kuna ta tutvustas neid esmakordselt 12,9-tollise iPad Pro 5. põlvkonnaga. Kuid see pöörab siiski tähelepanu Retina märgisele, nii et see loetleb selle kui Liquid Retina XDR ekraan, kus XDR tähistab äärmist dünaamilist ulatust suure kontrasti ja suure heledusega. Lühidalt tähendab see seda, et selline ekraan pakub erksamate värvide ja tõetruumate detailidega sisu ka pildi kõige tumedamates kohtades, eriti HDR videoformaatides ehk Dolby Vision jne.

Mini-LED-paneelide eesmärk on nende taustvalgustussüsteem koos individuaalselt juhitavate kohalike hämardustsoonidega. LCD kasutab ekraani ühest servast lähtuvat valgust ja jaotab selle ühtlaselt kogu tagaküljele, samas kui Apple'i Liquid Retina XDR sisaldab 10 2 mini-LED-d, mis on ühtlaselt jaotatud kogu ekraani tagaküljele. Need on rühmitatud enam kui 500 tsoonist koosnevasse süsteemi.

Ühendus kiibiga 

Kui me räägime 12,9. põlvkonna 5" iPad Prost, siis sellel on ka mini-LED tänu sellele, et see on varustatud M1 kiibiga. Selle kuvamoodul käivitab ettevõtte enda algoritme, mis töötavad pikslite tasemel ja juhib iseseisvalt mini-LED- ja LCD-ekraani kihte, mida nad peavad kaheks erinevaks kuvariks. Selle tulemuseks on aga mustal taustal kerimisel kerge hägustumine või värvimuutus. iPadi väljalaskmise ajal oli selle ümber üsna suur halo. Lõppude lõpuks hakati seda vara kutsuma ka "Halo" (halo). Apple andis aga teada, et see on normaalne nähtus.

Võrreldes OLED-iga tarbib mini-LED ka vähem energiat. Kui lisada sellele energiasäästlik M1-kiip (või õigemini M1X, mida uued MacBookid tõenäoliselt sisaldavad), saab Apple praeguse mahutavusega akuga aku eluiga ühe laadimisega veelgi pikendada. Seda täiustab ProMotioni värskendussageduse võimalik integreerimine, mis muutub vastavalt ekraanil toimuvale. Kui see-eest on tegemist fikseeritud 120Hz, siis on selge, et energiavajadus on seevastu suurem. Lisaks on mini-LED-tehnoloogia veelgi õhem, mis võiks kajastuda kogu seadme paksuses. 

.