Filip Novotny Pärast aastatepikkust kõhklust tehti Jaapanis Kyotos oluline otsus. Nintendo, üks videomängude valdkonna juhtivaid tegijaid, siseneb mobiiltelefonide ja tahvelarvutite turule piiratud ulatuses. Jaapani silmapaistev sotsiaalsete mänguplatvormide arendaja DeNA aitab ettevõttel mobiiliturul edu saavutada.
See läänemaailmas suhteliselt tundmatu nimi on Jaapanis väga silmapaistev, kuna sellel on laialdane oskusteave võrgumänguteenuste vallas. Oma ülemuse Satoru Iwata sõnul kavatseb Nintendo neid teadmisi kasutada ja ühendada oma arendusoskustega. Tulemuseks peaks olema hulk uusi originaalmänge tuntud Nintendo maailmadest, nagu Mario, Zelda või Pikmin.
See samm viib mõttele, et Nintendo on müünud litsentsi ainult lihtsate freemium mängude arendamiseks, mis tõenäoliselt ei saavuta selle tulemusena üldist kvaliteeti. Nintendo juht aga lükkas sarnase stsenaariumi Tokyos toimunud pressikonverentsil tagasi. "Me ei teeks midagi, mis võiks kahjustada Nintendo kaubamärki," ütles Iwata. Samuti lisas ta, et nutiseadmetele mõeldud mängude arendus hakkab toimuma eelkõige Nintendo sees.
Samas kinnitas ta kasutajatele ja aktsionäridele, et finantsmudeli poolest konsoolimaailmast kardinaalselt erinevale mobiiliturule sisenemine ei tähenda praeguse Nintendo lõppu. "Nüüd, kui oleme otsustanud, kuidas me nutiseadmeid kasutama hakkame, oleme leidnud veelgi tugevama kire ja visiooni eraldiseisva mängusüsteemide äri vastu," selgitas Iwata.
Teatele koostööst DeNAga, mis hõlmab ka mõlema ettevõtte aktsiate vastastikust omandamist, järgnes uue spetsiaalse mängukonsooli mainimine. Sellel on ajutine nimetus NX ja Satoru Iwata sõnul on see täiesti uus kontseptsioon. Muid detaile ta avalikkusega ei jaganud, järgmisel aastal peaksime rohkem infot teadma.
Üldiselt spekuleeritakse kodu- ja kaasaskantavate konsoolide suurema vastastikuse sidumise üle ning nende platvormide ühendamine võib isegi olla täielik. Nintendo müüb praegu "suurt" Wii U konsooli ja 3DS-i kaasaskantavate seadmete perekonda.
Nintendo on varem korduvalt turule tulnud ennenägematu tootega, mis suutis kogu videomänguäri suunda muuta. Alguses oli NES-i kodukonsool (1983), mis tõi kaasa uue mänguviisi ja läks ajalukku unustamatu ikoonina.
1989. aasta tõi kaasa veel ühe kultushiti Game Boy kaasaskantava konsooli näol. Vaatamata puudustele, nagu nõrk riistvara või ebakvaliteetne ekraan, suutis see kogu konkurentsi hävitada ja avas ukse uuele Nintendo DS-i konsoolile (2004). See tõi kaasa "klapi" kujunduse ja paari kuvarit. See vorm on säilinud tänapäevani pärast mitmeid olulisi uuendusi.
Kodukonsoolide vallas läks Jaapani ettevõttel mitu aastat kehvemini ning sellised tooted nagu Nintendo 64 (1996) või GameCube (2001) ei suutnud NES-i kunagist hiilgust küündida. Kasvav konkurents Sony PlayStationi (1994) ja Microsoft Xboxi (2001) näol suutis läbi murda alles 2006. aastal Nintendo Wii tulekuga. See tõi kaasa uue liikumisviisi kontrollimise, mille mõne aasta jooksul ka võistlus omaks võttis.
Wii U kujul olev järeltulija (2012) ei saanud oma eelkäija edule tugineda, muu hulgas saatuslikuks saanud põhjustel. halb turundus. Tänapäeval võivad konkureerivad konsoolid pakkuda sarnaseid funktsioone uue Wii U-ga ning neil on võrreldamatult suurem jõudlus ja kiiresti kasvav mängude kogu.
Nintendo vastas sellele, et andis välja uusi mänge tuntud sarjadest – eelmisel aastal olid selleks näiteks Super Smash Bros., Mario Kart 8, Donkey Kong Country: Tropical Freeze või Bayonetta 2. Küll aga on avalik saladus, et kui Mario tahab Et kogeda veel vähemalt kahte konsoolimängude põlvkonda, peavad selle hooldajad eelseisva riistvara jaoks välja mõtlema radikaalselt uue kontseptsiooni.
Nintendo hakkab otsa saama. Ei midagi üllatavat. Nad on hingeldanud vähemalt viis aastat. Tõenäoliselt torkab ta neile juba noa külge.. :-)
Selle asemel, et teha korralik High-end konsooli. Mis puutub DS-i, siis selle kontseptsioon meeldis mulle üsna, kuid see väärib tähelepanu tehnilisest küljest, näiteks jõudlus (mis on nii väike, et paljusid mänge ei saa isegi Nintendo peal mängida), kohutava eraldusvõimega ekraanid, hirmsaid värve ja puutetundlikke puuteplaate pole ka palju, mille töötlemine võiks liikuda 2015. aasta tasemele ja muuta kere peenemaks ja kergemaks, kohandada juhtkangid ergonoomiliselt, teha uus survele reageeriv pliiats jne mis oleks mängude jaoks huvitav ja üsna segane kasutajaliides ümber töötada. Mis puutub uutesse tehnoloogiatesse, siis oleks huvitav kasutada juhtkangide ja puutetundliku ekraani jaoks midagi nagu Taptic engine või Force touch. Mulle ei meeldi väga suured korterid 2DS-i või nende mängutahvlite kujul ja ma pole kindel, kas need jõuavad järele suurtele konsoolidele, kus Microsoft ja Sony on igas mõttes kilomeetrite kaugusel... Mobiilne juurdepääs on igatahes huvitav samm.
Sa annad mulle siin hoobi, kuid pärast umbes neli aastat asjatut katset kasutada mängukonsooli asemel iPadi, läksin tagasi 3DS-i juurde. Füüsilised nupud ja täisväärtuslikud (!!) mängud lihtsalt ei asenda midagi ning paradoksaalsel kombel olen tänu sellele nõus leppima kehvema graafika, mängu enda kõrgema hinna ja madalama ekraani eraldusvõimega. Seal on umbes kaks tosinat head mängu, mida saate iOS-is kaua mängida, ülejäänud on kuulsate kaubamärkide freemium-plagiaat ja erinevad lihtsad mängud, mis loodi meie noorte programmeerimisvõistlustel demodena. Kui iPad välja tuli, siis ootasin põnevusega, et puutetundlik ekraan võimaldaks kvaliteetseid strateegiamänge, aga selleks on miljonite rakenduste hulgast ainult kolm korralikku RTS-i (Machines at War 3, Eufloria, Z) (!! ). Ülejäänud on Clash of Clansi ja Tower Defenderi sada viiskümmend tuhat variatsiooni, millest mõned, nagu Dungeon Keeper, on sõna otseses mõttes kuritegu. Mängukeskkonnana valmistas iOS (ja Android) mulle suure pettumuse ning spetsiaalsed mängukonsoolid pole minu arvates veel viimast sõna öelnud:-(