Peeter Binder Steve Jobs ei ole Apple'is, mille kaasasutaja oli, selle loomisest tänapäevani töötanud. Aga mida ta vahepeal tegi?
Steve Jobs asutas koos Steve Wozniaki ja Ronald Wayne'iga ettevõtte 1. aprillil 1976. Sel ajal kandis see nime Apple Computer, Inc. Pärast mitut edukat aastat veenis Steve Jobs 1983. aastal PepsiCo tollast tegevjuhti John Sculleyt tegema koostööd meeldejääva avaldusega: "Kas sa tahad elu lõpuni värsket vett müüa või tahad minuga kaasa tulla ja maailma muuta?"
Sculley lahkus paljulubavalt ametikohalt PepsiCo-s, et saada Apple'i tegevjuhiks. Jobs & Sculley duo esialgne suhe tundus kõigutamatu. Ajakirjandus armastas neid ja neist said praktiliselt arvutitööstuse hääletorud. 1984. aastal tutvustas Jobs esimest Macintoshi arvutit. Kuid müük ei ole pimestav. Sculley üritab Apple'i ümber korraldada. Ta taandab Jobsi positsioonile, kus tal pole praktiliselt mingit mõju ettevõtte juhtimisele. Tekivad esimesed tõsised konfliktid, selles õhkkonnas lahkub Wozniak Apple'ist.
Jobs intrigeerib ja püüab Sculleyt eemaldada. Ta saadab ta ärireisile Hiinasse, mille ta ise välja mõtles. Kuid Sculley saab sellest teada. Töökohad suletakse lõplikult, lahkutakse ja Apple'ile jääb paar töötajat. Ta müüb kõik aktsiad maha ja jätab endale ainult ühe. Peagi asutab ta ettevõtte NeXT Computer. Väike inseneride meeskond töötas välja kohandatud NeXT arvuti Motorola 68040 protsessori, printeri, operatsioonisüsteemi ja arendustööriistade komplektiga. 1989. aastal nägi ilmavalgust NeXTSTEPi esimene lõplik versioon.
Must arvuti on konkurentidest mitu aastat ees. Eksperdid on Jobsi uue toote üle põnevil. Kliendid on ettevaatlikumad, arvuti ei müü hästi. Hind on liiga kõrge. Tehas ise on suletud, ainult 50 000 arvutit toodeti 1993. aastal NeXT Computer, Inc. nimetab ümber NeXT Software, Inc. Operatsioonisüsteem NeXTSTEP on hõlpsaks kaasaskandmiseks porditud Inteli, PA-RISC ja SPARC protsessoritele. NeXTSTEPist pidi saama 90. aastate süsteem. Kuid ta oli selle eesmärgi saavutamisest kaugel.
NeXTSTEP põhineb Berkeley California ülikooli BSD Unixi lähtekoodil. See on objektorienteeritud Unix, võrreldes konkureerivate Mac OS-i ja Windowsiga on see stabiilne ja sellel on suurepärane tugi võrgutööriistadele. Dokumentide kuvamiseks ja printimiseks kasutatakse PostScripti taset 2 ja True Colori tehnoloogiat. Multimeedia on iseenesestmõistetav. NeXTmaili e-post ei toeta mitte ainult RTF (Rich Text Format) faile, vaid ka heli ja graafikat.
NeXTSTEP platvormil töötati välja ka esimene Interneti-brauser WorldWideWeb. John Caramack lõi kaks oma kõige populaarsemat mängu NeXTcube'is: Doom ja Wolfenstein 3D. Pärl on see, et 1993. aastal toetas NeXTSTEP kuut keelt, sealhulgas tšehhi keelt.
Süsteemi viimane stabiilne versioon kandis nime 3.3 ja see anti välja 1995. aasta veebruaris.
Samal ajal on Apple'il probleeme igalt poolt. Arvutimüük langeb, operatsioonisüsteemi radikaalset moderniseerimist lükatakse pidevalt edasi. Steve Jobs palgati 1996. aastal väliskonsultandina. See peaks aitama juba valmis operatsioonisüsteemi valimisel. Üsna üllataval kombel ostab Apple 20. detsembril 1996 NeXT Software, Inc. 429 miljoni dollari eest. Jobsist saab "ajutine" tegevjuht, kelle palk on 1 dollar aastas.
NeXT süsteem pani seega aluse arenevale Mac OS operatsioonisüsteemile. Kui te mind ei usu, vaadake allolevat ulatuslikku videot, milles noor Steve Jobs, ilma oma praeguse vormita, tutvustab operatsioonisüsteemi NeXT. Elemendid, mida me Mac OS-i praegusest versioonist teame, on igal sammul äratuntavad.
Olgu selleks siis kuvatav dokk või üksikute rakenduste menüü, liikuvad aknad, sh nende sisu kuvamine jne. Siin on lihtsalt sarnasus ja mitte just väike. Samuti on videol näha, kui ajatu oli NeXT, seda peamiselt tänu suurepärase Mac OS-i operatsioonisüsteemi loomisele, mida Apple'i fännid ja kasutajad nii kiidavad.
Allikas: www.tuaw.com
minutil 1:50 kartsin, et Illustrator hakkab seal käima :) aga siiski, kui tabav ennustus
päris palju kiidusõnu Macintoshi kohta, ah :D
Noh... mul on seal midagi puudu... Must kaelus ja teksad...
Noh, nwm hei... Artikkel on tore, aga sa pead selle wikipediast järele vaatama :D btw: Ma arvan, et sul on seal paar ebatäpsust... "Kui Steve Jobs 1996. aastal Apple'i juurde naasis, oli esimene samm ostke NeXT 400 miljoni dollari eest." Kui ma õigesti mäletan, oli asi teisiti – Apple otsis operatsioonisüsteemidele uut suunda ja nende arvates oli väga hea toonane NeXT operatsioonisüsteem, mille nad ka 96. aastal ostsid... I ei mäleta täpselt, mis mahhinatsioonid seal olid, aga Steve Jobs sai osa sellest 400 miljonilisest tasust Apple'i aktsiates... veidi hiljem, kui firma täielikku krahhi oli jäänud 3 kvartalit, naasis Steve firma rakku ;-)
Täname meeldetuletuse eest. Parandasin ja täiendasin artiklis olevat sõnastust ja muid andmeid.