Sule kuulutus

David Pierce ajakirjast Wired avanes võimaluse vestelda üksikasjalikult kahe võtmemehega hammustatud õuna logoga loodetud uudsuse – Apple Watchi – taga. Esimene oluline mees on nn "inimliidese" disainer Alan Dye, teine ​​oluline isik Apple'i tehnoloogia asepresident ja Apple Watchi tarkvara juht Kevin Lynch.

Meil oli võimalus näha Kevin Lynchit põhiettekandes, kui ta "demos" laval Watchi üksikuid jooni. Alan Dye on taustal silmapaistmatum, kuid tema ülesanne polnud vähem oluline ka kellaga suhtlemise kujundamisel. Kaks meest paljastavad, mida Apple Watch tegelikult tähendab ja miks Apple otsustas just kella disainida.

Kevin Lynchi ootamatu omandamine

Huvitav on see, et kui Kevin Lynch Apple'i tuli, polnud tal aimugi, mille kallal ta hakkab töötama. Lisaks üllatas kogu maailm tema saabumisest Adobe'ilt. Tõepoolest, Lynch oli üks valjuhäälsemaid pilkajaid, kes sõimas avalikult Steve Jobsi ja iPhone'i selle suutmatuse pärast Flashi mängida. Isegi blogija John Gruber kommenteeris tema saabumist hämmastusega. "Lynch on loll, halb omandamine," kirjutas sõna otseses mõttes.

Kui Lynch 2013. aasta alguses ettevõttesse jõudis, paiskus ta kohe uute tootearenduse keerisesse. Ja ta sai teada, et projekt jäi sel hetkel maha. Puudus tarkvara ja seadme töökorras prototüübid. Toimusid ainult katsed. iPodi taga olev meeskond proovis erinevaid variante, mis hõlmasid klõpsuratast jms. Ettevõtte ootused olid aga selged. Jony Ive andis meeskonnale ülesandeks luua revolutsiooniline seade, mis on mõeldud inimese randme jaoks.

Nii algas töö kella kallal. Samas polnud veel selge, mis tähtsus randmel kantaval seadmel olla võib ja milliseid edusamme see endaga kaasa toob. Oluline oli ka juhtimise ja kasutajaliidese küsimus. Ja see on hetk, mil sündmuskohale astub Alan Dye, nn "inimliidese", põhimõtteliselt selle, kuidas seade reageerib kasutaja sisendile, ekspert. "Inimliides" hõlmab seadme üldist kontseptsiooni ja selle juhtimist ehk kasutajaliidest, aga ka näiteks riistvaranuppe.

Dye liitus Apple'iga 2006. aastal ja tegi karjääri peamiselt moetööstuses. Cupertinos asus see mees tööle turundusdivisjonis ja osales ikoonilise tootepakendi kujundamises, mis on nüüdseks Apple'i lahutamatu osa. Sealt liikus Dye juba mainitud "inimliidese" kallal töötavasse meeskonda.

Apple Watchi kontseptsiooni sünd

Jony Ive hakkas Apple Watchist unistama vahetult pärast Steve Jobsi surma 2011. aasta oktoobris ning tutvustas peagi oma ideed Dye'le ja väikesele rühmale oma kolleege. Kuid sel ajal olid disainerid iOS 7 kallal väga hõivatud. iPhone'i ja iPadi mobiilioperatsioonisüsteemi seitsmes versioon ei olnud lihtsalt ümberkujundamine. See oli Apple'i jaoks üks pöördepunkte ja populaarse operatsioonisüsteemi täielik ümberkujundamine Jony Ivo juhtimisel, kes oli sel hetkel tõusmas ettevõttes absoluutsele disaineritroonile. Dye ja tema meeskond pidid kõik koostoimed, animatsioonid ja funktsioonid uuesti välja mõtlema.

tootja Saturday Night Live Lorne Michaels on kuulus selle poolest, et õhutab töötajaid meeletult pikki tunde töötama, sest usub, et inimesed muutuvad tohutu väsimuse tagajärjel loovamaks ja julgemaks. Sarnast filosoofiat järgiti ka Apple'i disainibüroos. Kuna meeskond töötas rakenduse käivitamise animatsioonide või uue juhtimiskeskuse kallal, kandusid päevased arutelud tulevaste seadmete üle öisteks aruteludeks. Üha sagedamini kerkis päevakorda idee kella ehitamisest ja seega ka arutelu selle üle, mida selline kell inimeste ellu tooks.

Dye, Lynch, Ive ja teised hakkasid mõtlema, kui palju meie elu tänapäeval häirivad ja meie telefonid juhivad. Eriti hõivatud inimesed, nagu need kolm kindlasti on, kontrollivad pidevalt oma telefoni ekraani ja tegelevad kogu päeva jooksul saabuvate teadetega. Mõnikord oleme oma telefonide orjad ja vaatame neid liiga palju. Lisaks on kellegi teisega koos olles iga kord, kui see heliseb, telefoni taskusse sirutada ebamugav ja ebaviisakas. Selle probleemi ja tänapäeva halva enesetunde on suuresti põhjustanud Apple. Nüüd püütakse seda lahendada.

Idee oli vabastada inimesed nende telefonide vangistusest, seega on pisut irooniline, et kella esimene töötav prototüüp oli takjapaelaga iPhone. Meeskond lõi Apple Watchi simulatsiooni selle tegelikus suuruses iPhone'i ekraanil. Tarkvara arenes palju kiiremini kui riistvara ja meeskond pidi lihtsalt testima, kuidas tarkvara kontseptsioon randmel töötab.

Ekraanile projitseeritud kellal oli isegi klassikaline kroon, mida sai ekraanil liigutustega pöörata. Hiljem ühendati iPhone'iga läbi pesa ka ehtne riistvarakroon, et testida reaalset kella juhtimise tunnet, krooni reaktsiooni jms.

Nii hakkas meeskond proovima mõnda põhifunktsiooni telefonist kella üle kanda, mõeldes, kuidas neid kõige paremini jäädvustada. Algusest peale oli selge, et elegantne kella kaudu suhtlemine ei saa toimida samamoodi nagu telefonis. Valige kontakt, puudutage sõnumit, kinnitage sõnum... "See kõik kõlas loogiliselt, kuid see võttis liiga palju aega," ütleb Lynch. Pealegi poleks selline asi kuigi meeldiv. Tõstke käsi ja vaadake võib-olla 30 sekundit kella.

Uued suhtlusviisid

Järk-järgult sündis funktsioon, mida Apple nimetab Quickboardiks. Põhimõtteliselt on see robot, mis loeb teie sõnumeid ja proovib koostada menüü võimalikest vastustest. Nii et kui saate sõnumi, mis küsib, kas minna õhtul Hiina või Mehhiko restorani, pakub kell teile vastuseid "Mehhiko" ja "Hiina".

Keerulisema suhtluse jaoks on kell varustatud mikrofoniga, et saaksite oma sõnumit dikteerida. Kui sellestki ei piisa, võite alati telefoni järele sirutada. See jääb endiselt põhiliseks suhtlusvahendiks ja Apple Watchil pole kindlasti plaanis seda välja vahetada. Nende ülesanne on säästa teie aega.

Erinevate kellakontseptsioonide testimisega alustades leidis meeskond, et hea kella loomise võti on kiirus. Kellaga töötamine peab kestma 5, maksimaalselt 10 sekundit. Nii palju funktsioone lihtsustati ja need, mille kasutamine võtaks liiga kaua, eemaldati lihtsalt halastamata.

Tarkvara kujundati algusest peale kaks korda ümber, kuni see võimaldas tööd piisavalt kiiresti teha. Teavitussüsteemi esimene kontseptsioon seisnes selles, et kell kuvas ajaskaala teadetega, mis olid lihtsalt kronoloogiliselt paigutatud. Lõpuks võitis aga teine ​​idee.

Kell, mis jõuab Apple Store'i lettidele 24. aprillil, kasutab funktsiooni nimega "Short Look". Näib, et kasutaja tunneb koputust randmel, mis tähendab, et ta on saanud sõnumi. Kui ta pöörab randme enda silmade poole, näidatakse talle "Joe sõnumi" stiilis teadet. Kui kasutaja langetab käe tagasi keha poole, kaob teade ja teade jääb lugemata.

Ja vastupidi, kui ta tõstab käe, kuvatakse teade. Seega mõjutate kella käitumist lihtsalt oma loomuliku käitumisega. Pole vaja ekraani vajutada, puudutada ega sõrmega libistada. Ja just seda kiirust ja minimaalset segadust nad Cupertinos püüdsid saavutada.

Veel üks väljakutse, millega kellade disainimeeskond pidi silmitsi seisma, oli välja selgitada, kuidas kell saaks oma kandjat midagi toimumast hoiatada. Kell võib olla kiireim, kuid kui see tüütab kasutajaid kogu päeva püsiva ja tüütu vibratsiooniga, võib kellast saada kõige isiklikum seade, mille olete kunagi ostnud ja mille olete kiiresti tagastanud. Meeskond hakkas proovima erinevaid teavitustüüpe, kuid tal tekkisid probleemid.

"Mõned olid liiga tüütud, mõned liiga mahedad ja mõned tundsid, nagu oleks randmel midagi katki," tunnistab Lynch. Kuid aja jooksul sündis ja võitis kontseptsioon nimega "Taptic Engine". See on teade, mis tekitab tunde, nagu oleks koputatud randmele.

Kuna meie keha on vibratsiooni ja sarnaste stiimulite suhtes väga tundlik, suudab Apple Watch oma kasutajat mitmel erineval viisil hoiatada ning annab kasutajale koheselt teada, millise märguandega on tegu. Mitme puudutuse jada näitab, et keegi helistab teile, ja veidi erinev järjestus näitab, et teil on planeeritud koosolek, mis algab 5 minuti pärast.

Apple'is kulutasid nad aga palju aega, püüdes välja mõelda neid tundeid ja helisid, mis antud sündmuse sinus otseselt esile kutsuvad. Insenerid püüdsid teile kohe selgeks teha, et kell hoiatab teid säutsu eest, isegi kui see on esimene kord, kui teid sellest hoiatatakse.

Muidugi ei olnud erinevad klõpsud ainuke detailidele tähelepanu pööramise ilming. Apple’is pidid nad välja mõtlema, kuidas nii pisikese ekraani sisuga mugavalt tööd teha. Nii tuli maailma digikroon ja nn Force Touch ehk võimalus ekraanile tugevamini vajutada, et kuvada näiteks peidetud menüüsid.

Lisaks disainiti täiesti uut tüüpi font nimega "San Francisco", mis on loodud otse kella väikese ekraani jaoks ja garanteerib parema loetavuse kui näiteks tavaline Helvetica, mille kasutamine on lihtsalt teistsugune. "Tähed on ruudukujulisemad, kuid elegantselt ümarate nurkadega," selgitab Dye. "Me lihtsalt arvasime, et nii on ilusam."

Kell kui pöördepunkt Apple’i teekonnal

Apple Watch on hoopis teistsugune toode, kui Apple on harjunud kujundama. See pole lihtsalt tehnoloogiline vidin ja selge eesmärgiga mänguasi. Kellad on ja jäävad alati ka moeaksessuaariks ja individuaalsuse märgiks. Seega ei saanud Apple valida sama strateegiat, mida ta valib teiste toodete jaoks. Ta pidi andma kasutajatele valikuvõimaluse.

Seetõttu loodi kella 3 väljaannet ja terve rida erinevaid modifikatsioone, isegi erinevates hinnaklassides. 349-dollarine käekell teeb täpselt sama, mis selle 17 000-dollarine luksuskullaga kell. Kuid need on täiesti erinevad tooted ja mõeldud erinevatele inimestele.

Kell on mõeldud otse inimese kehale ja ka randmele, mis on nähtav. Sellepärast hoolivad inimesed kella välimusest. Selleks, et Apple'ile meeldida, pidid nad välja mõtlema erineva suurusega kellad, kõikvõimalike rihmadega ja tohutul hulgal erinevate digikellade nägudega. See pidi katma erineva elustiili, maitse ja eelarvega inimeste vajadused. "Me ei tahtnud kolme varianti kellasid, me tahtsime neid miljoneid. Ja riist- ja tarkvara kaudu saime seda teha, "selgitab Lynch.

Intervjuu lõpus räägib Kevin Lynch, kuidas Apple Watch muutis tema elu. Tänu neile saab ta lastega segamatult rohkem aega veeta. Ta näeb kohe kellal, kui midagi olulist ja kiireloomulist on toimumas ning ta ei pea pidevalt telefoni vaatama. Apple on oma tehnoloogiatega meie elu mitmel viisil rikastanud ja hõlbustanud. Siiski on meilt palju ära võtnud ka iPhone ja muud seadmed. Nüüd üritab Apple olukorda parandada, jällegi sellele kõige lähedasemal viisil – läbi tehnoloogia.

Allikas: Juhtmega
Foto: TechRadar
.