Sule kuulutus

Praegu tundub, et Microsoft Windowsiga esirinnas litsentsitud tarkvara ajastu, mis siin valitses mitu aastakümmet, hakkab lõplikult läbi saama. Kuni viimase ajani peeti litsentsitud tarkvaramudelit ainsaks võimalikuks viisiks arvutitehnoloogia müügile lähenemiseks.

Arusaam, et litsentsitud tarkvara tee oli ainuõige, juurdus 1990. aastatel, tuginedes Microsofti tohutule edule, ja sai alati õigust, kui mõned tolleaegsed integreeritud seadmed, nagu Amiga, Atari ST, Acorn , Commodore või Archimedes.

Apple oli sel ajal ainuke ettevõte, mis tootis integreeritud seadmeid ilma Microsofti sekkumiseta ja see oli ka Apple'i jaoks väga raske aeg.

Kuna litsentsitud tarkvaramudelit peeti ainsa elujõulise lahendusena, üritati hiljem palju Microsofti järgida ja ka litsentsitud tarkvara teed minna. Ilmselt kuulsaim on IBMi OS/2, kuid oma lahendustega tulid välja ka Sun oma Solarise süsteemiga või Steve Jobs oma NeXTSTEPiga.

Kuid tõsiasi, et keegi ei suutnud oma tarkvaraga saavutada sama edu kui Microsoft, viitas sellele, et midagi võib olla tõsiselt valesti.

Selgub, et Microsofti valitud litsentsitud tarkvara mudel ei ole kõige õigem ja edukam variant, kuid kuna Microsoft kehtestas üheksakümnendatel aastatel monopoli, mille vastu keegi ei suutnud end kaitsta, ja kuna ta kuritarvitas aastakümneid oma riistvarapartnereid, suutis teie litsentsitud tarkvaraga lüüa. Kõige selle juures aitas teda kogu aeg tehnoloogiamaailma kajastav meedia, mis varjas Microsofti ebaõnnestumisi ja ebaausaid tegevusi ning ülistas seda alati pimesi ning seda kõike hoolimata sõltumatute ajakirjanike pahakspanust.

Veel üks katse litsentsitud tarkvaramudelit testida tehti 21. aastate alguses, kui Palmil ei õnnestunud oma isikliku digitaalse assistendi (PDA) müügiga hästi. Toona soovitasid kõik Palmile praegusest trendist lähtuvalt täpselt seda, mida Microsoft soovitaks ehk jagada oma äri tarkvara- ja riistvaraosaks. Kuigi tollal õnnestus Palmi asutajal Jeff Hawkinsil kasutada Apple’i omaga sarnast strateegiat, et tulla turule koos Treosega ehk nutitelefonide seas teerajajaga, viis Microsofti mudeli eelseisev järg Palmi hävingu äärele. Ettevõte jagunes PalmSource'i tarkvaraosaks ja PalmOne'i riistvaraosaks, mille ainsaks tulemuseks oli see, et kliendid olid tõeliselt segaduses ja kindlasti ei toonud see neile mingit kasu. Kuid see, mis Palmi lõpuks täielikult tappis, oli tegelikult iPhone.

1990. aastate lõpus otsustas Apple teha midagi täiesti ennekuulmatut ajal, mil domineeris litsentsitud tarkvara, nimelt toota integreeritud seadmeid. Apple keskendus Steve Jobsi juhtimisel millelegi, mida arvutimaailmas ei osanud tol ajal veel keegi pakkuda – uuenduslikule, loomingulisele ja tihedale ühendusele riistvara ja tarkvara vahel. Peagi tuli ta välja integreeritud seadmetega, nagu uus iMac või PowerBook, mis polnud enam lihtsalt Windowsiga ühildumatud seadmed, vaid ka üllatavalt uuenduslikud ja loomingulised.

2001. aastal tuli Apple aga välja tollal täiesti tundmatu iPod-seadmega, mis suutis 2003. aastaks vallutada kogu maailma ja tuua Apple'ile tohutult kasumit.

Hoolimata sellest, et arvutitehnoloogia maailma kajastav meedia keeldus arvestamast, mis suunas need tehnoloogiad liikuma hakkasid, hakkas Microsofti edasine areng vaikselt selgeks saama. Seetõttu hakkas ta aastatel 2003–2006 töötama oma variatsiooni kallal iPodi teemal, et tutvustada 14. novembril 2006 omaenda Zune'i mängijat.

Keegi ei saa aga imestada, et Microsoftil läks integreeritud tehnoloogiate vallas umbes sama halvasti kui Apple’il litsentsitud tarkvara vallas ja Zune’iga kaasnes seega häbi kõikidel põlvkondadel.

Apple läks aga kaugemale ja esitles 2007. aastal esimest iPhone'i, mis müüs veerand aastaga üle Microsofti katsetest saada litsentsitud tarkvara Windows CE/Windows Mobile mobiiltelefonidele.

Nii ei jäänud Microsoftil muud üle, kui osta poole miljardi dollari eest ettevõte, tänu millele saaks minna integreeritud mobiilseadmete teed. Seetõttu võttis see 2008. aastal endasse Andy Rubini kaasasutaja tollal suhteliselt populaarse Dangeri mobiilseadme, mis oli tegelikult Androidi eelkäija, kuna see oli tarkvara osa poolest Java-l ja Linuxil põhinev süsteem.

Microsoft tegi Dangeriga täpselt sama asja, nagu ta on teinud kõigi oma omandamiste puhul, toppides selle hoolimatult kurku.

Microsoftist tuli välja KIN – Microsofti esimene integreeritud mobiilseade, mis kestis turul 48 päeva. Võrreldes KIN-iga oli Zune ikkagi tohutult edukas.

Ilmselt pole enam üllatav, et kui Apple andis välja iPadi, mis võitis hõlpsalt kogu maailma poolehoiu, tormas Microsoft koos oma pikaajalise partneri HP-ga kiiresti vastusega Slate'i tahvelarvuti näol. mida toodeti vaid paar tuhat ühikut.

Ja seega on küsimus vaid selles, mida Microsoft teeb sureva Nokiaga, mida ta praegu oma kurku ajab.

On üllatav, kui pime on tehniline meedia olnud, kuna pole suutnud näha litsentsitud tarkvaramudeli jätkuvat erosiooni, mille Apple on oma integreeritud toodetega põhjustanud. Kuidas muidu seletada entusiasmi, mille tärkav Android neist meediast kogus. Meedia pidas teda Microsofti järglaseks, kellelt Android võtab litsentsitud tarkvara üle domineerimise.

Tarkvarariiulid Apple Store'is.

Google tegi koostööd HTC-ga, et luua Nexus – seade, mis töötab ainult Androidiga. Kuid pärast selle katse ebaõnnestumist tegi Google seekord Samsungiga koostööd, et luua veel kaks floppi, Nexus S ja Galaxy. Selle viimane sissetung nutitelefonide maailma sai alguse partnerlusest LG-ga, mille tulemusena sündis Nexus 4, teine ​​Nexus, mida keegi eriti ei osta.

Kuid nii nagu Microsoft soovis oma osa tahvelarvutite turult, soovis ka Google, nii et 2011. aastal keskendus ta tahvelarvutite jaoks mõeldud Android 3 kohandamisele, kuid tulemus oli nii suur katastroof, et räägiti tonnidest Nexuse tahvelarvutitest, mis täitsid ladusid üle maailma laiali. .

2012. aastal tuli Google koostöös Asusega välja tahvelarvutiga Nexus 7, mis oli nii kohutav, et isegi kõige paadunud Androidi fännid tunnistasid, et see oli ettevõttele piinlik. Ja kuigi 2013. aastal parandas Google olulise osa vigadest, ei saa öelda, et keegi tema tahvelarvuteid väga usaldaks.

Kuid Google ei ole mitte ainult järginud Microsofti oma litsentsitud tarkvara mudelis ja koperdamistes nii nutitelefonide kui ka tahvelarvutite vallas, vaid kopeerib seda tõetruult ka ülehinnatud omandamiste raames.

Uskudes, et Google tungib integreeritud seadmete turule sama edukalt kui Apple, ostis ta 2011. aastal 12 miljardi dollari eest Motorola Mobility, kuid see läks Google'ile maksma palju rohkem miljardeid, kui ta oleks kunagi suutnud omandamisest saada.

Seega võib öelda, et on põnev, milliseid paradoksaalseid samme astuvad ettevõtted, nagu Microsoft ja Google, ja kui palju miljardeid nad selleks kulutavad. neist sai selline ettevõte nagu Apple, kuigi kõik juba teavad, et litsentsitud tarkvaramudel on ammu surnud.

Allikas: AppleInsider.com

.