Õunakorjaja Praegu tundub, et Microsoft Windowsiga esirinnas litsentsitud tarkvara ajastu, mis siin valitses mitu aastakümmet, hakkab lõplikult läbi saama. Kuni viimase ajani peeti litsentsitud tarkvaramudelit ainsaks võimalikuks viisiks arvutitehnoloogia müügile lähenemiseks.
Arusaam, et litsentsitud tarkvara tee oli ainuõige, juurdus 1990. aastatel, tuginedes Microsofti tohutule edule, ja sai alati õigust, kui mõned tolleaegsed integreeritud seadmed, nagu Amiga, Atari ST, Acorn , Commodore või Archimedes.
Apple oli sel ajal ainuke ettevõte, mis tootis integreeritud seadmeid ilma Microsofti sekkumiseta ja see oli ka Apple'i jaoks väga raske aeg.
Kuna litsentsitud tarkvaramudelit peeti ainsa elujõulise lahendusena, üritati hiljem palju Microsofti järgida ja ka litsentsitud tarkvara teed minna. Ilmselt kuulsaim on IBMi OS/2, kuid oma lahendustega tulid välja ka Sun oma Solarise süsteemiga või Steve Jobs oma NeXTSTEPiga.
Kuid tõsiasi, et keegi ei suutnud oma tarkvaraga saavutada sama edu kui Microsoft, viitas sellele, et midagi võib olla tõsiselt valesti.
Selgub, et Microsofti valitud litsentsitud tarkvara mudel ei ole kõige õigem ja edukam variant, kuid kuna Microsoft kehtestas üheksakümnendatel aastatel monopoli, mille vastu keegi ei suutnud end kaitsta, ja kuna ta kuritarvitas aastakümneid oma riistvarapartnereid, suutis teie litsentsitud tarkvaraga lüüa. Kõige selle juures aitas teda kogu aeg tehnoloogiamaailma kajastav meedia, mis varjas Microsofti ebaõnnestumisi ja ebaausaid tegevusi ning ülistas seda alati pimesi ning seda kõike hoolimata sõltumatute ajakirjanike pahakspanust.
Veel üks katse litsentsitud tarkvaramudelit testida tehti 21. aastate alguses, kui Palmil ei õnnestunud oma isikliku digitaalse assistendi (PDA) müügiga hästi. Toona soovitasid kõik Palmile praegusest trendist lähtuvalt täpselt seda, mida Microsoft soovitaks ehk jagada oma äri tarkvara- ja riistvaraosaks. Kuigi tollal õnnestus Palmi asutajal Jeff Hawkinsil kasutada Apple’i omaga sarnast strateegiat, et tulla turule koos Treosega ehk nutitelefonide seas teerajajaga, viis Microsofti mudeli eelseisev järg Palmi hävingu äärele. Ettevõte jagunes PalmSource'i tarkvaraosaks ja PalmOne'i riistvaraosaks, mille ainsaks tulemuseks oli see, et kliendid olid tõeliselt segaduses ja kindlasti ei toonud see neile mingit kasu. Kuid see, mis Palmi lõpuks täielikult tappis, oli tegelikult iPhone.
1990. aastate lõpus otsustas Apple teha midagi täiesti ennekuulmatut ajal, mil domineeris litsentsitud tarkvara, nimelt toota integreeritud seadmeid. Apple keskendus Steve Jobsi juhtimisel millelegi, mida arvutimaailmas ei osanud tol ajal veel keegi pakkuda – uuenduslikule, loomingulisele ja tihedale ühendusele riistvara ja tarkvara vahel. Peagi tuli ta välja integreeritud seadmetega, nagu uus iMac või PowerBook, mis polnud enam lihtsalt Windowsiga ühildumatud seadmed, vaid ka üllatavalt uuenduslikud ja loomingulised.
2001. aastal tuli Apple aga välja tollal täiesti tundmatu iPod-seadmega, mis suutis 2003. aastaks vallutada kogu maailma ja tuua Apple'ile tohutult kasumit.
Hoolimata sellest, et arvutitehnoloogia maailma kajastav meedia keeldus arvestamast, mis suunas need tehnoloogiad liikuma hakkasid, hakkas Microsofti edasine areng vaikselt selgeks saama. Seetõttu hakkas ta aastatel 2003–2006 töötama oma variatsiooni kallal iPodi teemal, et tutvustada 14. novembril 2006 omaenda Zune'i mängijat.
Keegi ei saa aga imestada, et Microsoftil läks integreeritud tehnoloogiate vallas umbes sama halvasti kui Apple’il litsentsitud tarkvara vallas ja Zune’iga kaasnes seega häbi kõikidel põlvkondadel.
Apple läks aga kaugemale ja esitles 2007. aastal esimest iPhone'i, mis müüs veerand aastaga üle Microsofti katsetest saada litsentsitud tarkvara Windows CE/Windows Mobile mobiiltelefonidele.
Nii ei jäänud Microsoftil muud üle, kui osta poole miljardi dollari eest ettevõte, tänu millele saaks minna integreeritud mobiilseadmete teed. Seetõttu võttis see 2008. aastal endasse Andy Rubini kaasasutaja tollal suhteliselt populaarse Dangeri mobiilseadme, mis oli tegelikult Androidi eelkäija, kuna see oli tarkvara osa poolest Java-l ja Linuxil põhinev süsteem.
Microsoft tegi Dangeriga täpselt sama asja, nagu ta on teinud kõigi oma omandamiste puhul, toppides selle hoolimatult kurku.
Microsoftist tuli välja KIN – Microsofti esimene integreeritud mobiilseade, mis kestis turul 48 päeva. Võrreldes KIN-iga oli Zune ikkagi tohutult edukas.
Ilmselt pole enam üllatav, et kui Apple andis välja iPadi, mis võitis hõlpsalt kogu maailma poolehoiu, tormas Microsoft koos oma pikaajalise partneri HP-ga kiiresti vastusega Slate'i tahvelarvuti näol. mida toodeti vaid paar tuhat ühikut.
Ja seega on küsimus vaid selles, mida Microsoft teeb sureva Nokiaga, mida ta praegu oma kurku ajab.
On üllatav, kui pime on tehniline meedia olnud, kuna pole suutnud näha litsentsitud tarkvaramudeli jätkuvat erosiooni, mille Apple on oma integreeritud toodetega põhjustanud. Kuidas muidu seletada entusiasmi, mille tärkav Android neist meediast kogus. Meedia pidas teda Microsofti järglaseks, kellelt Android võtab litsentsitud tarkvara üle domineerimise.
Google tegi koostööd HTC-ga, et luua Nexus – seade, mis töötab ainult Androidiga. Kuid pärast selle katse ebaõnnestumist tegi Google seekord Samsungiga koostööd, et luua veel kaks floppi, Nexus S ja Galaxy. Selle viimane sissetung nutitelefonide maailma sai alguse partnerlusest LG-ga, mille tulemusena sündis Nexus 4, teine Nexus, mida keegi eriti ei osta.
Kuid nii nagu Microsoft soovis oma osa tahvelarvutite turult, soovis ka Google, nii et 2011. aastal keskendus ta tahvelarvutite jaoks mõeldud Android 3 kohandamisele, kuid tulemus oli nii suur katastroof, et räägiti tonnidest Nexuse tahvelarvutitest, mis täitsid ladusid üle maailma laiali. .
2012. aastal tuli Google koostöös Asusega välja tahvelarvutiga Nexus 7, mis oli nii kohutav, et isegi kõige paadunud Androidi fännid tunnistasid, et see oli ettevõttele piinlik. Ja kuigi 2013. aastal parandas Google olulise osa vigadest, ei saa öelda, et keegi tema tahvelarvuteid väga usaldaks.
Kuid Google ei ole mitte ainult järginud Microsofti oma litsentsitud tarkvara mudelis ja koperdamistes nii nutitelefonide kui ka tahvelarvutite vallas, vaid kopeerib seda tõetruult ka ülehinnatud omandamiste raames.
Uskudes, et Google tungib integreeritud seadmete turule sama edukalt kui Apple, ostis ta 2011. aastal 12 miljardi dollari eest Motorola Mobility, kuid see läks Google'ile maksma palju rohkem miljardeid, kui ta oleks kunagi suutnud omandamisest saada.
Seega võib öelda, et on põnev, milliseid paradoksaalseid samme astuvad ettevõtted, nagu Microsoft ja Google, ja kui palju miljardeid nad selleks kulutavad. neist sai selline ettevõte nagu Apple, kuigi kõik juba teavad, et litsentsitud tarkvaramudel on ammu surnud.
Kuna ma ei lugenud tervet artiklit, vaid viimast osa pildi all. Androidis kenasti laetud ja ma arvan, et see on tõsi.
tõde? kindlasti? oi ja android on ka flopp ja ei tööta üldse, nii et tegelikult on selle osakaal mobiilides umbes 74% ja tahvelarvutitel ei lähe kaua aega, võtab ka iOS-ilt üle mõne aja
ja julge öelda midagi sellist nagu "mida sa tahad, kui android on 1452 HW telefonis, samas kui apple on 5 toote peal", see on ilmselt täiesti ebaoluline, jutt on ju platvormidest ja ökosüsteemidest
Asjaolu, et Android on miljardites HW-des ja iOS mõnes, muudab selle väga kitsaks. Arvutame ümber iOS-i installimiste arvu seadme kohta (koguarv / seadmete arv) ja Android OS-i installimiste arvu seadme kohta (kokku / seadmete arv) ning saame reaalsed suhtarvud ja siin näete tegelikkust, et on kaasatud. Klassikaline majanduslik vaatenurk, ei midagi muud. Ma ei teeskle, et oh, mul on autol väiksem kütusekulu kui sul, ma maksan vähem. Aga see, et ma maksan vähem lihtsalt sellepärast, et mul on üks auto ja mitte kolm, selle ma juba katan. Vaene Android…
Pidin artikli lõpus naerma hakkama.Android mulle ei sobi, aga kui Android, siis Nexuse näol. Need seadmed on vabastatud mitmetest jubedatest seadistustest ja süsteem töötab tõrgeteta – ma tean, millest räägin, mul oli Nexus 7 ja see ei vasta kindlasti tõele, et ladudes lebab tonnide kaupa müüdamatuid tahvelarvuteid ja muud. Võib-olla ajas autor Nexuse ja Surface’i segamini. No lihtsalt autori kallutatus ja objektiivsus teda ilmselt ei häiri.
artikli esimene osa on suurepärane. Teine, kus kirjutad Google’ist Androidist, tahvelarvutitest ja mobiiltelefonidest, on täiesti rivist väljas. Ma pole ammu lugenud midagi peale artikli.
Nii et lihtsalt infoks:
1) Google Nexused on arendajatele mõeldud tugitelefonid. Google ei teinud neile praktiliselt mingit turundust ja isegi ei tunne, et neil oleks kõrget müüki.
2) Androidi litsentsimine pole sugugi sama, mis Windowsi puhul, sest Google'ile selle eest ei maksta. :)
3) Nexus 7 oli turu bestseller. Tänu agressiivsele hinnale võrreldes üsna kõrge kvaliteediga oli see praktiliselt välja müüdud.
4) Google’il läheb tahvelarvutites suhteliselt hästi. Lihtsalt vaadake numbreid.
5) Google'i ja Microsofti omandamispoliitika on täiesti erinev. Ei saa isegi juhuslikult öelda, et üks kopeerib teist.
Kallid väitlejad. Proovige artikkel algusest lõpuni läbi lugeda ja alles siis avaldage oma arvamust.
1/ Artikkel on võetud AppleInsiderist ja see ütleb nii.
2/ Preili Jana ei ole autor, ta ainult tõlkis artikli.
3/ Kui teil on tunne või mulje, et artikkel sisaldab valet või eksitavat teavet, proovige see objektiivselt ümber lükata.
4/ Vulgaarsed, eksitavad, leegikatsed ja antud teemale mittevastavad postitused kustutatakse vabandamata.
Täname mõistmise eest.
Libor Kubín, peatoimetaja
Sel juhul on tegu toimetajate veaga, sest nad lubasid endale isegi sellist artiklit edasi levitada. Mõlemal juhul on see väljas ja tuleks maha võtta. Amanda kirjutatud faktiline ümberlükkamine.
Nõustun, et see on tõsine toimetusviga. Kui võtan kellegi teise artikli vastu, avaldan olulisemate punktide kokkuvõtte ja lingi algallikale. Kui esitan sõnasõnalise tõlke, algab kaastöö selle teabega ja kogu tõlgitud tekst on selgelt märgistatud (enamasti kaldkirjas). Samuti on aus küsida autorilt luba kogu teksti allalaadimiseks (mida me ilmselgelt ei teinud – seda peetakse intellektuaalomandi rikkumiseks). Antud oludes tundub mulle ebamõistlik vihastada, et inimesed vaidlevad artikli "autoriga". Kui te mind ei usu, vaadake, kuidas läheb OSELil, Blistyl, Lupal, kõigil, keda tunnete isegi Tšehhi või ülemaailmses Internetis.
btw: Ma ei ole kindlasti nõus sellega, et ükski postitus tuleb maha võtta ainult sellepärast, et see on "väljas" :D
HA!, vabandust, tuhk peas. See on umbes nagu "kokkuvõte", see lihtsalt ei ütle selle kohta midagi. Teete seda huvitavalt, aga mis on tõde.
Käesolevaga vabastan teid intellektuaalomandi varguse süüdistusest, kuid arvan siiski, et mikrofon on toimetaja poolel.
peatoimetaja :D hea foorum
Lugupeetud peatoimetaja, tühistage täielikult artiklite alla kommentaari lisamise võimalus ja saate südamerahu xD tagasisidest pole teile niikuinii kasu, kui te eksimust tunnistada ei oska. Näiteks võtame 3 päeva vana artikli, milles ütlete, et Intel icore 7-l on 8 giga L3 vahemälu. Miks on nii mõnigi kommentaarides vastu, et see on jama - kui sellist elementaarset viga pole tänaseni parandatud ;) Ja selle artikliga, IMHO, läheb samamoodi...
„2012. aastal tegi Google koostööd Asusega, et tulla välja tahvelarvutiga Nexus 7, mis oli nii kohutav, et isegi kõige paadunud Androidi fännid tunnistasid, et see oli ettevõttele häbiplekk. " Nii et mind huvitaks, kes on kõige kõvem androidi tuum, sest just selle tahvelarvuti müügistatistika räägib selgelt. Lisaks oli see kõige esimene Nexuse tahvelarvuti, millele järgnes Samsungi kümnetolline versioon. Nii 2012. aastal kui ka Android 4.1-ga. Nii et ilmselt on jama kirjutada, et Nexuse tahvelarvuteid hoiti tonnide viisi 2011. aastal, mil neid tol aastal ei toodetud ja kindlasti ei jooksnud need Android 3 peal.
Suurepärane artikkel :) Jah, on paar detaili, mis ei sobi, aga see pole üldise konteksti seisukohalt oluline.
Nii et Android meenutab mulle algusest peale palju Windowsi mudelit ja võib-olla isegi Google'i käitumist mõnes asjas nagu Microsoft, aga need arvamused nexuse tahvelarvutite kohta... noh, võib-olla on see mingi sihikindel propaganda, kas pole?
Ainus, mis artiklis huvitav on, on litsentseeritud müügi võrdlus integreeritud ja muu on rohkem jama.
Aitäh toreda artikli ja erinevate meeldetuletuste eest. Nostalgiast lülitasin oma näituse Bondi Blue kohe sisse selle algse Mac OS 8.1CZ-ga ja pärast seda mängisin TestDrive™ kettalt Atari 1040STE-s.
Arendame välja mõlema platvormi jaoks ja igal neist on oma plussid ja miinused. Aga mulle väga ei meeldi, kui uskumatult huvitavad mõned artiklid Jablickari teemal, sageli väänavad mõned faktid, ignoreerivad teisi ja mõnikord on see täielik jama, see artikkel on kahjuks selle kurb tõestus. Käin sellel kodulehel Apple’i kohta artikleid lugemas, aga viimasel ajal, eriti glosiga, on tunne, et ma ei tunne kodulehte tehnoloogiliselt, vaid hoopis mingid rumalad sektid, kes tehnoloogiast arugi ei saa :(
Kui kõik tahaksid lugeda ainult kvaliteetseid, asjakohaseid, objektiivseid ja poliitkorrektseid artikleid, poleks kõmulehte :-) Artikli sisu on võetud välismaalt, aga minu meelest on preili Jana tõlge väga hea, nii et teatud laused, olgugi piiripealne, vähemalt tšehhi keeles "kõlab hästi" :-)
Oleme nõus, et Apple'il on nõrgad kohad, aga ma ei hakkaks selle sektiga liialt peale, sisuga ei tegele autor eriti midagi ja mõned väheteadlikud arutlejad õnneks ei peegelda tuhandeid "kultiveeritumaid" lugejaid. sellel veebisaidil. Ja tehnoloogilistest teadmistest: kui mul on tehnika olemas ja ma ei saa seda äriliselt töödelda, võib see olla nii hea, kui tahab, aga see on minu jaoks kasutu. Seetõttu kaovad BB Z10 ja Surface, isegi kui need on tehnoloogiliselt kvaliteetsed tooted, pole neil müügil õiget draivi. Austin Powers ütleks, et nad "pole kuumad, kullakesed".
Omast kogemusest võin öelda, et suur osa Apple’i seadmete kasutajatest tõesti tehnoloogiast aru ei saa. Asjaolu, et nad pildistavad midagi oma mobiiltelefoniga ja mõne sekundi pärast ilmub nende kodutelevisiooni ekraanile (Apple TV kaudu), peavad nad seda maagiliseks ja neil pole aimugi, kuidas see töötab. Saate selle lihtsalt välja või sisse lülitada – sellest neile piisab. Selle all pean silmas, et tehnoloogia mõistmine pole absoluutselt vajalik, kui tahame kasutada kõrgtehnoloogiat.
Tunnistan, et ütlus, et Androidi telefonid on halvemad või paremad, ei ole täpne, eelistan öelda, et need on erinevad, erinevale klientide sihtrühmale.
Jah, ma mäletan kogu seda lugu. Kunagi ammu, 15-aastase poisina, jäi mulle arusaamatuks, miks keegi ostab i286 koletisi vilkuva c-ga: kui Atari ST, Macintosh, Amiga olid täiesti lihtsalt kasutatavad masinad ja tegid väärikamat tööd. meelelahutuseks ja kontorisse. Ma tundsin puudust MS-i "bysnys" tavadest. Suurepärane artikkel, täna ei saa ma ikka veel aru nende laste vanematest, kes tahavad tahvelarvutit ja vanemad ostavad neile Androidi koletise, millel on halb kasutusmugavus, kehvad rakendused, vastik ekraan, Google playst testimata rakendused. Siis otsivad lapsed nukralt iPadiga kaaslasi. Enda jaoks on mul hea meel, et see, mille ma 20 aastat tagasi idealistliku kurbusega peaaegu maha matsin, on tagasi. Ja see on seksikas ja ka mu tütrele meeldib see.
Sellises kõiketeadvas, tõrjuvas ja üleolevas toonis kirjutatud artiklid on vastikud ning pole vahet, kelle poolt või vastu nad on. Sellistel asjadel pole tõsiseltvõetavas veebis asja, olenemata sellest, kust need on võetud.
Härra Kubín kirjutab küll, et "preili Jana pole autor, ta ainult tõlkis artikli", aga sellest pole midagi öelda. Isegi seda kommentaari kirjutades ütleb toimetus mulle "Autori kohta: Jana Zlámalová".
Kell on 27/9/6:26 – IOS 7.0.2 värskenduse kohta. Jablíčkárast pole juttugi. Peaksin seda märksa tähelepanuväärsemaks kui sarnaseid revolvritekste.
Seda mainitakse mälukaartidel, see oli seal juba eile
Tänan hoiatuse eest, vabandan siinkohal. See ei muuda teisi reservatsioone.
Wiki andmetel müüdi Nexus 7 4,6. aastal 2012 miljonit ja kokku 7 miljonit. Esimese iPadi müük: 15 miljonit ühikut. Uusi iPade müüakse 12-15 miljonit ühikut – kord kvartalis. Seega üle 50 miljoni tüki 2012. aastaks ja üle 60 miljoni 3 kvartaliga + saabuvad jõulud. Kui Apple suudaks toota piisavalt uusi iPade, siis oletame, et sel aastal müüakse 80 miljonit iPadi?
Nexus ei ole flopp, see on saavutanud ilusad 5-10% iPadi müügist. Surface'i müük on kokku 1,7 miljonit ühikut. Selline näeb välja luuser. Mitte tehnoloogiline, vaid müügifop. Pind on tehnoloogiliselt tasemel, potentsiaal on tohutu, aga - see ei müü. Punkt. Müüdud üle 120 miljoni iPadi vs. Surface tahvelarvuteid müüdi 1,7 miljonit (paberil).
Sest neile on oluline, et müüdud ühikute asemel uhkustab nad käibega. Ma arvan, et nad teenivad igaüks 10 dollarit kasumit, kuid see ei kata arenduskulusid. Aga seda pole kuskil palju öeldud. Nagu ma ütlen, klassikaline korporatsioon. Ei tunnista viga ja jätkab bossi ideed…
jumala eest, mis üleolev Zlatanin see selline on, et keegi Nexusesid eriti ei osta ja need olid/on flopid? Miss/Proua, minge parem kööki midagi head küpsetama, kas te ei tea tehnikamaailmast palju?
Ma ei ole just Androidi fänn ja heidan kõiki sellest nii palju kui võimalik, kuid artiklis kirjutatu on jama. Selle all pean silmas seda, et keegi Nexust ei taha ja laod on neid täis. Kahjuks olen ma üks väheseid oma naabruskonnas, kellel on iPad, kõigil teistel on Androidi erinevad vastikud mutatsioonid, nii et see pole ilmselt ebaõnnestumine (isegi kui see on minu jaoks isiklikult).