Filip Brož Traditsiooniliste puutepliiatsite maitset ma kunagi ei saanud, kasvõi seetõttu, et iPhone’i või iPadi ja kogu iOS-i juhtimine polnud kunagi sellistele vahenditele kohandatud, piisas kõigeks ka näpust. Teisest küljest pole ma kunagi elatanud end graafilisest või loomingulisest tööst, kus oleksin mõistnud pliiatsi kasutamise vajadust. Aeg-ajalt aga visandasin või visandasin midagi märkme jaoks, nii et kui aeg-ajalt mõni pliiats mulle ette sattus, proovisin seda.
Alustasin nüüdseks vana iPad 2 ja nimetu puuteekraaniga pliiatsitega, mis olid etteaimatavalt kohutavad. Pliiats oli suht vähe reageerinud ja kasutuskogemus oli selline, et lasin pliiatsi uuesti käest. Mõne aja pärast proovisin juba Belkini või Adonit Joti oluliselt paremaid tooteid.
Need pakkusid juba sisukamat kasutust, nendega lihtsama pildi või visandi joonistamine või graafiku visandamine polnud probleem. Paljudel juhtudel oli aga probleem rakendustes, mis peale inimese sõrme muust aru ei saanud ja pliiatsi enda raual olid piirid.
Ettevõte FiftyThree oli esimene, kes suhteliselt seisva vee üles keerutas – ka seetõttu, et Apple oli loogiliselt oma toodetele pikka aega pliiatsit tagasi lükanud. Esmalt õnnestus tal visandamisrakendus Paper ja seejärel saatis selle turule massiivne puusepa pliiats Pliiats spetsiaalselt iPadi jaoks loodud. Kohe, kui pliiatsi pihku sain, tundsin kohe, et see on midagi paremat kui see, millega olin varem iPadiga joonistada saanud.
Eriti hästi optimeeritud paberirakenduses oli pliiatsi reageerimisvõime suurepärane ja pliiatsi ekraan reageeris täpselt nii, nagu vaja. Muidugi oli seda võimalik kasutada ka teistes rakendustes, kuid see ei olnud alati nii sujuv.
Sellegipoolest panustas FiftyThree peaaegu enneolematule disainile – võimalikult õhema toote asemel lõid nad tõeliselt massiivse pliiatsi, mis sobib väga hästi kätte. Kõigile see disain ei meeldinud, kuid Pencil leidis palju fänne. Käes sai lihtne nööpideta pliiats, mille ühel pool on ots ja teisel pool kumm ning joonistades oli päris pliiatsi käes hoidmise tunne tõeliselt truu.
FiftyThree pliiats oskas väga hästi varjutada, hägustada ja kirjutada. Mul endal oli veidi probleeme kohati liiga pehme, viltpliiatsit meenutava otsaga, aga siin sõltub see peamiselt iga kasutaja kasutusest. Seega oli Pliiats heaks kaaslaseks minu aeg-ajalt loomemängudes.
Apple Pencil siseneb sündmuskohale
Mõne kuu pärast tutvustas Apple aga suurt iPad Pro ja koos sellega Apple Pencilit. Hiiglaslikul väljapanekul pakuti selgelt maalikunstnikele maalida, joonestajatele joonistada või graafikutele visandada. Kuna sain lõpuks suure iPad Pro, siis minu ajalugu arvestades pliiatsitega tundsin loogiliselt huvi ka uue Apple Pencili vastu. Lõppude lõpuks töötavad originaaltarvikud sageli kõige paremini Apple'i toodetega.
Esialgse väga kehva saadavuse tõttu kõikjal maailmas puudutasin Pliiatsit esialgu vaid poes. Küll aga tundsin suurt huvi esimene kohtumine seal. Siis, kui ma selle lõpuks ostsin ja esimest korda süsteemi Notes'is proovisin, teadsin kohe, et ma ei leia iPadist tundlikumat pliiatsit.
Nii nagu FiftyThree's Pencil on loodud spetsiaalselt pliiatsirakenduse jaoks, on Apple'i märkmete süsteem peenhäälestatud, et see töötaks koos pliiatsiga täiuslikult. Kogemus kirjutada iPadis Apple Penciliga täpselt samamoodi nagu tavalise pliiatsiga paberile on lihtsalt ainulaadne.
Need, kes pole kunagi puutetundliku seadmega puutepliiatsiga töötanud, ei suuda ilmselt ette kujutada erinevust, kui iPadi joon järgib täpselt pliiatsi liikumist ja kui pliiatsil on isegi väike viivitus. Lisaks sobib Apple Pencil suurepäraselt ka sellisteks toiminguteks nagu esiletõstmine, kui pead vajutama vaid otsa, ja vastupidi, nõrgema joone puhul saab lõõgastuda ja joonistada täpselt nii nagu vaja.
Märkmete rakendusega hakkaks aga üsna pea igav. Pealegi ei piisa enamiku kasutajate jaoks sisukama sisu loomisest sellest isegi. Seetõttu on oluline, et kõige populaarsemate graafiliste rakenduste, sealhulgas juba mainitud Paper, arendajad on asunud oma rakendusi Apple Pencilile kohandama. Positiivne selle juures on see, et FiftyThree ei üritanud iga hinna eest oma toodet peale suruda, kuigi õunapliiats on kindlasti nende käes.
Pliiatsi jaoks on optimeeritud aga ka selliseid rakendusi nagu Evernote, Pixelmator või Adobe Photoshop ning nende arv kasvab. Mis on ainult hea, sest pliiatsi kasutamine mitteühilduvates rakendustes võib väga kiiresti tekitada tunde, nagu hoiaksid käes seda alguses mainitud nimetut pliiatsit. Hilinenud reaktsioonid, mittetoimiv muutus surve otsas või randme puhkab äratundmine on selged sümptomid, mille kohaselt te selles rakenduses pliiatsiga ei tööta.
Nagu ma juba mainisin, ei ole ma ise maalija ega joonistaja, kuid leidsin Pencilist käepärase tööriista. Mulle meeldis väga rakendus Notability, mida kasutan eriti tekstide märkimiseks. Pliiats sobib selleks suurepäraselt, kui lisan klassikalisele tekstile käsitsi märkmeid või lihtsalt joonin alla. Kogemus on sama, mis füüsilisel paberil, aga nüüd on mul kõik elektrooniliselt.
Kui aga erinevalt minust tegelete tõsiselt joonistamise ja graafilise disainiga, ei saa te ilma Procreateta hakkama. See on väga võimekas graafiline tööriist, mida kasutavad ka Disney kunstnikud. Rakenduse peamine tugevus seisneb peamiselt kihtidega töötamises koos kõrge eraldusvõimega kuni 16K x 4K. Procreate'ist leiate ka kuni 128 pintslit ja palju redigeerimistööriistu. Tänu sellele saate luua praktiliselt kõike.
Pixelmatoris, mis iPadis on arenenud sarnaselt võimekaks tööriistaks nagu Macis, saab Apple Pencilit hästi kasutada pintslina ja vahendina üldise särituse retušeerimiseks või reguleerimiseks.
Ühesõnaga Apple Pencil on suurepärane riistvara, mille kohta eelmainitud tees, et Apple'i toodetega on sageli kaasas parimad Apple'i tarvikud, vastab 100% tõele. Kirsiks tordil on asjaolu, et Pliiatsit lauale pannes keerab raskus selle alati nii, et on näha firma logo ja samas ei veere pliiats kunagi maha.
Apple Pencil ja Pencil by FiftyThree näitavad, kuidas samale asjale saab läheneda erineva filosoofiaga. Kui viimane ettevõte eelistas massiivset disaini, siis Apple seevastu jäi oma traditsioonilise minimalismi juurde ja te saate selle pliiatsi kergesti segi ajada mis tahes klassikalise pliiatsi vastu. Erinevalt konkureerivast pliiatsist pole Apple Pencilil kustutuskummi, millest paljud kasutajad puudust tunnevad.
See-eest on pliiatsi ülemine osa eemaldatav, kaane all on Lightning, millega saab Apple Pencili ühendada kas iPad Proga, või adapteri kaudu pesasse. Nii laeb pliiats ja kõigest viieteistkümnest sekundist laadimisest piisab kuni kolmekümneks minutiks joonistamiseks. Apple Pencili täislaadimisel kestab see kuni kaksteist tundi. Sidumine toimub ka Lightningu kaudu, kus ei pea tegelema traditsiooniliste puudujääkidega, nt Bluetooth liidesega, vaid ühendad pliiatsi iPad Proga ja ongi valmis.
Mainime iPad Pro (suur ja väike) konkreetselt seetõttu, et Apple Pencil ei tööta veel teise iPadiga. Apple võttis iPad Pro puhul kasutusele täiesti uue ekraanitehnoloogia, sealhulgas puutetundliku alamsüsteemi, mis skannib pliiatsi signaali 240 korda sekundis, saades seeläbi kaks korda rohkem andmepunkte kui sõrmega töötades. See on ka põhjus, miks õunapliiats on nii täpne.
2 kroonise hinnasildiga Apple Pencil on kaks korda kallim kui Pencil by FiftyThree, kuid seekord pole palju rääkida: iPad (Pro) pliiatsite seas on kuningas Apple Pencil. Pärast aastatepikkust katsetamist kõikvõimalike tootjate erinevate toodetega, sain lõpuks täiuslikult häälestatud riistvara, mis saab tarkvaraga võimalikult hästi läbi. Ja see on kõige tähtsam.
Kuigi ma pole eriline graafik ega maalikunstnik, harjusin mõne kuuga pliiatsi ja iPad Pro kombinatsiooniga niivõrd ära, et sellest on saanud minu töövoo püsiv osa. Mitu korda juhin kogu süsteemi pliiatsiga käes, kuid peamiselt õppisin tegema paljusid tegevusi, nagu tekstide märkimine või fotode töötlemine, lihtsalt pliiatsiga ja ilma selleta pole kogemus enam sama.
Tore artikkel, millega nõustun suurepärase pliiatsi mõttes.
aitäh, väga hea artikkel, see aitab otsuse tegemisel.
Aitäh, kvaliteetne artikkel :)
Kvaliteetne artikkel, aga minu jaoks oleks paradoksaalsel kombel parem seda mitte lugeda, sest leian end jälle olukorrast, kus tahan midagi, mille jaoks mul pole vahendeid. Võin vaid kelmikalt kuulutada, et mul on kroonilistest pliiatsinätsutajatest kahju. Sel juhul läheb krõks neile natuke kalliks ;)
Kasutan õppimiseks Apple'i pliiatsit - kirjutan üles märkmeid, joonistan graafikuid (ökonoomika)... Tänu OneNote'ile on mul alati märkmed kaasas ja mu sõbrad ei suuda uskuda, et see, mida ma OneNote'is kirjutasin, kirjutasin iPadis : )