Sule kuulutus

Kui Steve Jobs 2011. aasta augustis Apple'i tegevjuhi ametikoha ametlikult vabastas, mõtles enamik inimesi, mis ettevõttest edasi saab. Juba kahel eelneval aastal mitme pikaajalise arstipuhkuse ajal esindas Jobsit alati toonane tegevjuht Tim Cook. Oli selge, keda Steve oma viimastel kuudel ettevõttes kõige rohkem usaldas. Tim Cook nimetati Apple'i uueks tegevjuhiks 24. augustil 2011.

Väga huvitava artikli arengutest maailma kõige väärtuslikumas ettevõttes pärast uue ülemuse saabumist koostas CNN-ile kirjutav Adam Lashinsky. Ta kirjeldab erinevusi Jobsi ja Cooki tegevuses ning kuigi ta otsib erinevusi kohtadest, kus need pole sugugi ilmsed, teeb ta siiski huvitavaid tähelepanekuid.

Suhted investoritega

Selle aasta veebruaris toimus Apple’i peakorteris Cupertinos iga-aastane suurinvestorite visiit. Steve Jobs ei osalenud kunagi neil visiitidel, ilmselt seetõttu, et tal olid üldiselt investoritega väga külmad suhted. Ilmselt seetõttu, et just investorid, kes avaldasid survet direktorite nõukogule, korraldasid Jobsi lahkumise Apple’ist 1985. aastal. Mainitud läbirääkimisi juhtis seega valdavalt finantsdirektor Peter Oppenheimer. Seekord juhtus aga midagi ebatavalist. Esimest korda üle aastate saabus sellele kohtumisele ka Tim Cook. Tegevdirektorina pakkus ta vastuseid kõigile investoritel tekkida võivatele küsimustele. Kui ta vastas, rääkis ta rahulikult ja enesekindlalt, nagu mees, kes teab täpselt, mida teeb ja räägib. Neil, kes oma raha Apple’i investeerisid, oli esimest korda tegevjuht ise ja mõne sõnul sisendas ta neisse usaldust. Samuti näitas Cook dividendide maksmise heakskiitmisega positiivset suhtumist aktsionäride suhtes. Liikumine, mille Jobs toona tagasi lükkas.

Tegevjuhtide võrdlemine

Steve Jobsi üks peamisi püüdlusi oli mitte kunagi lasta oma ettevõttel muutuda vormituks kolossiks, mis on täis bürokraatiat, kes on toote loomisest kõrvale kaldunud ja keskendunud rahandusele. Nii püüdis ta Apple'i üles ehitada väiksema ettevõtte eeskujul, mis tähendab vähem divisjone, gruppe ja osakondi – selle asemel pannes põhirõhu toote loomisele. See strateegia päästis Apple'i 1997. aastal. Tänaseks on see ettevõte aga juba kümnete tuhandete töötajatega maailma kõige väärtuslikum ettevõte. Seega püüab Tim Cook täiustada ettevõtte korraldust ja tõhusust, mis mõnikord tähendab otsuste tegemist, mis erinevad sellest, mida Jobs tõenäoliselt oleks teinud. See on see konflikt, mis jätkub meedias, kus iga kirjanik püüab aimata, „kuidas Steve oleks seda tahtnud” ja Cooki tegevust vastavalt hinnata. Tõde on aga see, et Steve Jobsi üks viimaseid soove oli see, et ettevõtte juhtkond ei peaks otsustama, mida ta tõenäoliselt soovib, vaid teeks seda, mis on Apple'ile parim. Lisaks on Cooki uskumatu võime COO-na luua väga funktsionaalne toodete levitamise protsess, mis on samuti oluliselt kaasa aidanud ettevõtte väärtusele tänapäeval.

Kes on Tim Cook?

Cook liitus Apple'iga 14 aastat tagasi operatsioonide ja levitamise direktorina, nii et ta tunneb ettevõtet läbi ja lõhki – ja mõnes mõttes paremini kui Jobs. Tema läbirääkimisoskused võimaldasid Apple'il ehitada üle maailma ülitõhusa lepinguliste tehaste võrgustiku, mis toodavad Apple'i tooteid. Alates Apple’i tegevdirektori ametikohale asumisest on ta olnud nii selle ettevõtte töötajate ja fännide kui ka turul vastaste valvsa pilgu all. Võistlust ta aga veel eriti ei rõõmusta, sest on näidanud end enesekindla ja tugeva, kuid rahulikuma liidrina. Aktsia tõusis pärast tema saabumist kiiresti, kuid selle põhjuseks võis olla ka tema saabumise ajaline kattumine iPhone 4S väljalaskega ja hiljem jõuluhooajaga, mis on Apple'i jaoks igal aastal parim. Seega peame ootama veel paar aastat, et saaksime täpsema võrdluse Timi võime kohta juhtida Apple'i tehnoloogia ja disaini teerajajana. Cupertino ettevõttel on nüüd uskumatu hoog ja ta kasutab endiselt Jobsi ajastu tooteid.
Töötajad kirjeldavad Cooki kui lahkemat ülemust, kuid kellest nad lugu peavad. Teisalt mainiti Lashinsky artiklis ka juhtumeid töötajate suuremast lõdvestumisest, mis võib juba olla kahjulik. Aga see on info, mis on enamasti pärit endistelt töötajatelt, kes praegust olukorda enam ei tea.

Mis see loeb?

Nii palju kui tahame võrrelda Apple'is toimuvaid muudatusi, mis põhinevad peamiselt oletustel ja ühe töötaja jutu stiilis teabel, ei tea me tõesti, mis Apple'is praegu muutub. Ausalt öeldes nõustun Daringfireball.com-i John Gruberiga, kelle sõnul ei muutu seal enam-vähem midagi. Inimesed jätkavad tööd pooleliolevate toodete kallal, püüavad jätkuvalt olla kõiges esimesed ja teha uuendusi viisil, mida keegi teine ​​maailmas ei suuda. Cook võib muuta ettevõtte korraldust ja tegevjuhi suhteid töötajatega, kuid ta hoiab väga kõvasti kinni selle ettevõtte kvaliteedist, mille Jobs talle andis. Võib-olla saame sel aastal rohkem teada, nagu Cook märtsis pärast uue iPadi tutvustamist lubas, et sellel aastal on meil rohkem oodata.

Nii et võib-olla ei peaks me küsima, kas Tim Cook saab Steve Jobsi asendada. Pigem peaks ehk lootma, et ta säilitab Apple’i loovuse ja tehnoloogilise serva ning teeb kõike oma südametunnistuse ja südametunnistuse järgi kõige paremini. Lõppude lõpuks valis Steve ise ta.

Autor: Jan Dvorský

Ressursid: CNN.com, 9to5Mac.comdaringfireball.net

Märkused:

Silicon Valley:
"Silicon Valley" on USA-s San Francisco ranniku lõunapoolseim piirkond. Nimi pärineb aastast 1971, mil Ameerika ajakiri Electronic News hakkas avaldama iganädalast Don Hoefleri veergu "Silicon Valley USA", mis käsitles räni mikrokiibi ja arvutifirmade suurt kontsentratsiooni. Silicon Valley ise koosneb 19 peakorterist sellistest ettevõtetest nagu Apple, Google, Cisco, Facebook, HP, Intel, Oracle jt.

.