Ondrej Holzman Ameerika Ühendriikides hakati eelmisel nädalal Apple’i avalikult pillima ja kaitsma, mis oli eeskujulik juhtum intervjueeris USA Senati juurdluste alaline allkomitee, kellele ei meeldi, et California hiiglane saab maksusoodustust. Osale Ameerika seadusandjale on pinnuks silmas Iiri ettevõtete võrgustik, tänu millele Apple maksab praktiliselt nullmaksu. Kuidas õunarada Iirimaal tegelikult on?
Apple juurutas Iirimaale juba 1980. Sealne valitsus otsis võimalusi töökohtade lisamiseks ja kuna Apple lubas need luua omal ajal ühes Euroopa vaeseimas riigis, sai ta preemiaks maksusoodustusi. Seetõttu tegutseb see siin praktiliselt maksuvabalt juba 80. aastatest.
Iirimaa ja eriti Corki maakonna jaoks oli Apple'i tulek ülioluline. Saareriik oli kriisis ja tegeles majandusprobleemidega. Just Corki maakonnas suleti laevatehased ja seal lõppes ka Fordi tootmisliin. 1986. aastal oli iga neljas inimene töötu, iirlased võitlesid noorte intelligentsi väljavooluga ja nii pidi Apple'i tulek kuulutama suuri muutusi. Algul algas kõik aeglaselt, kuid tänaseks annab California firma Iirimaal tööd juba neljale tuhandele inimesele.
[su_pullquote align="right"]Esimesed kümme aastat olime Iirimaal maksuvaba, me ei maksnud sealsele valitsusele midagi.[/su_pullquote]
"Seal olid maksusoodustused, seepärast läksime Iirimaale," tunnistas Del Yocam, kes oli 80. aastate alguses tootmise asepresident. "Need olid suured järeleandmised." Tõepoolest, Apple sai parimad tingimused. "Esimesed kümme aastat olime Iirimaal maksuvabad, me ei maksnud sealsele valitsusele midagi," ütles üks endine Apple'i rahandusametnik, kes palus oma nime avaldada. Apple ise keeldus kommenteerimast olukorda maksudega 80. aastatel.
Siiski tuleb märkida, et Apple polnud kaugeltki ainus ettevõte. Madalad maksud meelitasid iirlasi ka teiste ekspordile keskendunud ettevõtete juurde. Aastatel 1956–1980 tulid nad Iirimaale õnnistusega ja kuni 1990. aastani olid nad maksudest vabastatud. Vaid Euroopa Liidu eelkäija Euroopa Majandusühendus keelas need tavad iirlastel ära ja nii pidid alates 1981. aastast riiki tulnud ettevõtted makse maksma. Kurss oli aga endiselt madal – see kõikus kümne protsendi ringis. Lisaks pidas Apple ka pärast neid muudatusi Iiri valitsusega läbirääkimistel ületamatutes tingimustes.
Ühes osas oli Apple siiski esimene Iirimaal, asudes siia elama esimese tehnoloogiaettevõttena, kes rajas Iirimaal tootmistehase, nagu meenutas John Sculley, Apple'i tegevjuht aastatel 1983–1993. Sculley tunnistas ka, et üks põhjused, miks Apple valis Iirimaa valitsuse toetuste tõttu. Samas pakkusid iirlased väga madalaid palgamäärasid, mis oli väga ahvatlev ettevõttele, kes palkab tuhandeid inimesi suhteliselt vähenõudlikuks tööks (elektriseadmete paigaldus).
Apple II arvuti, Mac arvutid ja muud tooted kasvasid Corkis järk-järgult, mis kõik müüdi seejärel Euroopas, Lähis-Idas, Aafrikas ja Aasias. Iirimaa maksuvabastus üksi aga ei andnud Apple’ile võimalust neil turgudel maksuvabalt tegutseda. Tootmisprotsessist palju olulisem oli tehnoloogia taga olev intellektuaalomand (mida Apple tootis USA-s) ja kauba tegelik müük, mis toimus Prantsusmaal, Suurbritannias ja Indias, kuid ükski neist riikidest ei pakkunud selliseid tingimusi. Iirimaa. Seetõttu pidi Apple maksude maksimaalseks optimeerimiseks maksimeerima ka Iirimaa tegevusele eraldatava kasumi.
Kogu selle keeruka süsteemi kavandamise ülesande sai anda Apple'i esimene maksujuht Mike Rashkin, kes tuli ettevõttesse 1980. aastal ettevõttest Digital Equipment Corp., mis oli Ameerika arvutitööstuses üks esimesi teedrajavaid ettevõtteid. Just siin omandas Rashkin teadmised tõhusate maksuettevõtete struktuuride kohta, mida ta hiljem kasutas Apple'is ja seega ka Iirimaal. Rashkin keeldus seda fakti kommenteerimast, kuid ilmselt tema abiga ehitas Apple Iirimaale keerulise väiksemate ja suuremate ettevõtete võrgustiku, mille vahel raha kannab ja sealseid hüvesid kasutab. Kogu võrgust on kõige olulisemad kaks osa – Apple Operations International ja Apple Sales International.
Apple Operations International (AOI)
Apple Operations International (AOI) on Apple'i peamine valdusettevõte välismaal. See asutati 1980. aastal Corkis ja selle peamine eesmärk on koondada sularaha enamikust ettevõtte välisfiliaalidest.
- Apple omab 100% AOI-st kas otse või tema kontrollitavate väliskorporatsioonide kaudu.
- AOI-le kuulub mitu tütarettevõtet, sealhulgas Apple Operations Europe, Apple Distribution International ja Apple Singapore.
- AOI ei olnud Iirimaal füüsiliselt kohal ega töötajaid 33 aastat. Sellel on kaks direktorit ja üks ohvitser, kõik Apple'ist (üks iirlane, kaks elavad Californias).
- 32 juhatuse koosolekust 33 peeti Cupertinos, mitte Corkis.
- AOI ei maksa makse üheski riigis. Selle valdusettevõtte netosissetulek aastatel 2009–2012 oli 30 miljardit dollarit, kuid seda ei peetud üheski riigis maksuresidendiks.
- AOI tulud moodustasid aastatel 2009–2011 30% Apple'i ülemaailmsest kasumist.
Seletus, miks Apple või AOI makse ei pea maksma, on suhteliselt lihtne. Kuigi ettevõte asutati Iirimaal, kuid teda ei olnud kuskil maksuresidendiks märgitud. Seetõttu ei pidanud ta viimase viie aasta jooksul sentigi makse maksma. Apple on avastanud lünga Iiri ja USA maksuresidentsust puudutavates seadustes ning on selgunud, et kui AOI on asutatud Iirimaal, kuid seda hallatakse USA-st, ta ei pea maksma makse Iiri valitsusele, aga ka mitte Ameerika valitsusele, sest see asutati Iirimaal.
Apple Sales International (ASI)
Apple Sales International (ASI) on teine Iiri filiaal, mis toimib kõigi Apple'i välismaiste intellektuaalomandi õiguste hoidjana.
- ASI ostab Apple'i valmistooteid lepingulistelt Hiina tehastelt (nt Foxconn) ja müüb neid märkimisväärse juurdehindlusega edasi teistele Apple'i harudele Euroopas, Lähis-Idas, Indias ja Vaikse ookeani piirkonnas.
- Kuigi ASI on Iiri filiaal ja ostab kaupu, jõuab Iirimaale vaid väike osa toodetest.
- 2012. aasta seisuga ei olnud ASI-l töötajaid, kuigi selle kolme aasta tulud olid 38 miljardit dollarit.
- Aastatel 2009–2012 suutis Apple kulude jagamise lepingute kaudu USA-lt üle kanda 74 miljardit dollarit ülemaailmset tulu.
- ASI emaettevõte on Apple Operations Europe, mis omab kollektiivselt kõiki Apple'i välismaal müüdavate kaupadega seotud intellektuaalomandi õigusi.
- Nagu ka AOI ASI pole kuskil maksuresidendiks registreeritud, seega ei maksa ta kellelegi makse. Globaalselt maksab ASI reaalset maksude miinimumi, viimastel aastatel pole maksumäär ületanud kümnendikku protsenti.
Kokkuvõttes vältis Apple ainuüksi 2011. ja 2012. aastal 12,5 miljardit dollarit makse.
Au Apple'ile raha säästmise eest :)
Tõenäoliselt ei jõuaks nad nii palju jaburatele kulutades garaažist maailma kõige väärtuslikuma ettevõtte juurde :-)
Kes saab, see saab ;) Selge on aga see, et USA senati alakomiteele on see pinnuks silmas. Küsimus on selles, kas nad saavad nende heaks midagi ära teha. Või muudavad nad seadusi ja Apple peab hakkama maksma. Raha tal niikuinii piisavalt ja ta võiks enam-vähem hoolida.
Nad ei saa neile midagi tõestada või Apple ei riku seadust. See on lihtsalt selle kasutamine, mida on kirjutanud seadusandjad ise, kellele see praegu ei meeldi. Kogu protsess peaks nüüd rohkem seisnema osariikides maksureformi teemalise arutelu avamises kui Apple'i tagakiusamises. Lisaks pole see ainult Apple, vaid ka praegu kõige rohkem teenija.
Mul on piisavalt raha, aga aktsionäridele see ei meeldi – nende EPS ju langeb
See info on juba mingi reede vana, ma olen päris üllatunud, et muu maailm sai sellest alles nüüd teada, ju iga suurfirma teeb seda, isegi Facebook ja nende sõbra firma..
Jah, nad on seda süsteemi kasutanud juba pikka aega, kuid USA senat sekkus mõni aeg tagasi ja tundub, et olukord enam ei meeldi. Sellepärast see nüüd lahendatakse. Ja ma mainisin, et teised ettevõtted teevad seda täna ja eelmises artiklis.
Kahjuks toetavad USA seadused seda. 35% maksu juba maksustatud rahalt, et meelitada see tagasi USA-sse? Nali naljaks on selge, et iga suurem ettevõte läheb sellest mööda. Pealegi, ma ei tee midagi ebaseaduslikku, nii et minu arvates on naljakas, et USA nutab, sest Iirimaa oli Apple'i jaoks atraktiivsem riik. Ja seda peaks iga riik tegema – investoreid meelitama. Selles ongi asja mõte.
Jah, ma kirjeldan seda ühte postitust allpool ;)