Sarja teises osas keskendume Internetile. Ka siit leiate hõlpsalt Windowsi programmidele sobiva Maci alternatiivi.
Täna ja iga päev puutume Internetiga kokku nii oma töös kui ka eraelus. Kasutame seda tööl – kolleegide, sõpradega suhtlemiseks või isegi lõbutsemiseks – uudiseid, uudiseid, videoid vaadates või mänge mängides. Tõepoolest, OS X pakub selles valdkonnas laia valikut rakendusi, mida saame kasutada selle suure mere lainetel surfamiseks. Arvan, et kõige parem on alustada sellest, et asendada programm, mis meile seda sisu edastab, ehk veebibrauser.
WWW brauserid
Ainus rakendus, mida te Mac OS-i jaoks ei leia, on Internet Explorer ja seetõttu pole ühtegi brauserit, mis kasutaks selle renderdusmootorit. Näiteks MyIE (Maxthon), Avant Browser jne. Teistel brauseritel on ka oma MacOS-i versioon. Kui ma tavalist Safari brauserit ignoreerin, on sellel ka oma versioon Mozilla Firefox, seega enamik lahendusi alates Mozilla sellel on isegi MacOS-i port (SeaMonkey, Thunderbird, Sunbird). Opera on saadaval Mac OS X all.
Postikliendid
Viimases osas käsitlesime suhtlemist MS Exchange'iga ja ettevõtte infrastruktuuriga. Täna käsitleme klassikalist posti ja tavakasutaja kasutatavat integratsiooni. Kasutaja saab veebisaidil oma postkasti juurde pääseda kahel viisil. Kas otse brauseri kaudu ja saate kasutada eelmises lõigus toodud rakendust või selliste rakenduste kaudu nagu Outlook Express, Thunderbird, The Bat ja teised.
- e-post – Apple'i rakendus, mis sisaldub süsteemi DVD-l. Mõeldud posti haldamiseks. See toetab MS Exchange 2007 ja uuemaid versioone, samuti käsitleb see muid Internetis kasutatavate e-posti teenuste (POP3, IMAP, SMTP) protokolle.
- Claws Mail – platvormideülene meiliklient, mis toetab standardeid. Tal on palju funktsionaalsust, kuid ilmselt kõige huvitavam on pistikprogrammide tugi. Tänu sellele saab selle võimalusi veelgi oluliselt laiendada.
- Eudora – see klient on saadaval nii Windowsi kui ka Mac OS-i jaoks. Selle ajalugu ulatub aastasse 1988. 1991. aastal ostis selle projekti Qualcomm. 2006. aastal lõpetas see kommertsversiooni arendamise ja toetas rahaliselt Mozilla Thunderbirdi kliendil põhineva avatud lähtekoodiga versiooni väljatöötamist.
- Kirjatoimetaja – jagamisvara klient, tasuta on lubatud ainult 1 konto ja maksimaalselt 5 kasutaja määratud filtrit. 20 dollari eest saate piiramatu funktsionaalsuse. Toetatakse ühiseid standardeid ja pistikprogramme.
- Mozilla Thunderbird – väga populaarsel Windowsi meilikliendil on ka versioon Mac OS-i jaoks. Hea tava kohaselt toetab see kõiki postisuhtlusstandardeid ja seda saab laiendada paljude lisandmoodulitega. Näiteks on võimalik kalendri toetamiseks installida laiendus Lightning.
- Opera Mail – on osa populaarsest paketist ja boonus Opera brauseri kasutajatele. See sisaldab standardprotokollide tuge ja lisaks IRC-klienti või kataloogi kontaktide säilitamiseks.
- SeaMonkey – see ei ole täisvereline meiliklient. Nagu Opera puhul, ühendab see mitmeid rakendusi Internetiga töötamiseks ja muu hulgas meiliklienti. See on Mozilla Application Suite'i projekti järglane.
FTP kliendid
Tänapäeval koosneb andmeedastus üle interneti suhteliselt suurest hulgast protokollidest, kuid ühena esimestest võeti kasutusele FTP (File Transfer Protocol), mis aja jooksul sai ka SSL-turvalisuse. Teised protokollid on näiteks ülekanded SSH (SCP/SFTP) vms kaudu. Mac OS-is on palju programme, mis suudavad neid standardeid rakendada ja siin on mõned neist loetletud.
- Otsing – see failihaldur sisaldab ka võimalust töötada FTP-ühendusega, kuid väga piiratud. Ma ei tea, kas see on võimeline kasutama SSL-i, passiivset ühendust vms, kuna tal pole neid võimalusi kuskil, igal juhul piisab klassikaliseks kasutamiseks.
- Küberduck – klient, mis on üks väheseid tasuta ja suudab luua ühenduse FTP, SFTP jne. See toetab nii SSL-i kui ka SFTP-ühenduste sertifikaate.
- FileZilla – veel üks suhteliselt tuntud FTP-klient, millel on nii SSL kui ka SFTP tugi. Sellel pole klassikalist Mac OS-i keskkonda nagu CyberDuck, kuid see toetab allalaadimisjärjekorda. Kahjuks ei toeta see FXP-d.
- Edastama – tasuline FTP-klient FXP toega ja AppleScripti kaudu juhtimisega.
- Tõmba – tasuline FTP-klient, mis toetab AppleScripti ja kõiki standardeid.
RSS-lugejad
Kui jälgite RSS-lugejate kaudu erinevaid veebisaite, ei jää te sellest võimalusest ilma isegi Mac OS-is. Enamikul meiliklientidel ja brauseritel on see valik ja see on sisseehitatud. Valikuliselt saab selle paigaldada laiendusmoodulite kaudu.
- Mail, Mozilla Thunderbird, SeaMonkey – nendel klientidel on RSS-kanalite tugi.
- Safari, Firefox, Opera – need brauserid saavad töödelda ka RSS-kanaleid.
- NewsLife – kaubanduslik rakendus, mis keskendub ainult RSS-kanalite allalaadimisele ja jälgimisele ning nende selgele kuvamisele.
- NetNewsWire – RSS-lugeja, mis toetab Google Readeriga sünkroonimist, kuid võib töötada ka eraldiseisva programmina. See on tasuta, kuid sisaldab reklaame. Neid saab eemaldada, makstes väikese tasu (14,95 dollarit). See toetab järjehoidjaid ja seda saab AppleScriptiga "juhtida". See on saadaval ka iPhone'i ja iPadi versioonina.
- Srook - lisaks toetab see Twitteri integreerimist ja on tasuta. Laaditud sõnumeid saab otsida süsteemi Spotlighti kaudu.
Podcastide lugejad ja loojad
Podcast on sisuliselt RSS, kuid see võib sisaldada pilte, videot ja/või heli. Viimasel ajal on see tehnoloogia muutunud väga populaarseks, mõned Tšehhi Vabariigi raadiojaamad kasutavad seda oma saadete salvestamiseks, et kuulajad saaksid need alla laadida ja muul ajal kuulata.
- iTunes – Mac OS-i põhipleier, mis hoolitseb enamiku Mac OS-i multimeediumisisu ja iOS-i seadmete arvutiga sünkroonimise eest. Muuhulgas sisaldab see ka taskuhäälingusaadete lugejat ning selle kaudu saab ka iTunes Store'is (ja mitte ainult seal) palju podcaste tellida. Kahjuks ei leidnud ma iTunesist peaaegu ühtegi tšehhi keelt.
- Sündikaat – lisaks RSS-lugejale saab see programm vaadata ja alla laadida ka taskuhäälingusaateid. See on kommertsprogramm.
- Fiider – see pole otseselt RSS/podcastide lugeja, vaid programm, mis aitab neid luua ja lihtsalt avaldada.
- Mahl - tasuta rakendus keskendub peamiselt taskuhäälingusaadetele. Sellel on isegi oma taskuhäälingusaadete kataloog, mida saate kohe alla laadida ja kuulata.
- Podcast – see pole jällegi lugeja, vaid rakendus, mis võimaldab sul enda taskuhäälingusaateid avaldada.
- RSSOwl – RSS-i ja taskuhäälingusaadete lugeja, mis on võimeline alla laadima teie lemmikpodcastide uusi episoode.
Kiirsõnum või jutukas
Rühm programme, mis hoolitsevad meie ja kolleegide või sõprade vahelise suhtluse eest. Protokolle on palju, alates ICQ-st kuni IRC-ni kuni XMPP-ni ja palju muud.
- iChat – alustame uuesti otse süsteemis sisalduva programmiga. Sellel programmil on tugi mitmetele tuntud protokollidele nagu ICQ, MobileMe, MSN, Jabber, GTalk jne. Samuti on võimalik installida mitteametlikke laiendusi Chax, mis on võimeline muutma selle vea käitumist, näiteks liitma kõigi kontode kontaktid ühte kontaktiloendisse. Tekstsõnumeid saab saata ainult ICQ-s (põhimõtteliselt saadab iChat html-vormingus ja kahjuks ei suuda mõned Windowsi rakendused sellega toime tulla).
- adium – see nali on applistide seas kõige levinum ja sellega võiks ilmselt võrrelda Miranda. See toetab suurt hulka protokolle ja mis kõige tähtsam, sellel on lai valik seadistusvõimalusi – mitte ainult välimus. Ametlik sait pakub palju erinevat tüüpi emotikone, ikoone, helisid, skripte jne.
- Skype – sellel programmil on ka oma versioon Mac OS-i jaoks, selle fännid ei jää millestki ilma. See pakub nii vestluse kui ka VOIP-i ja videotelefoni võimalust.
Kaugpind
Kaugtöölaud sobib kõigile administraatoritele, aga ka inimestele, kes soovivad aidata oma sõpru mõne probleemiga: olgu siis Mac OS-i või muude operatsioonisüsteemidega. Selleks kasutatakse mitut protokolli. Masinad, mis kasutavad MS Windowsi, kasutavad RDP-protokolli juurutamist, Linuxi masinad, sealhulgas OS X, kasutavad VNC-rakendust.
- Kaugtöölaua ühendus – RDP otsene rakendamine Microsoftilt. See toetab üksikute serverite otseteede salvestamist, sealhulgas nende sisselogimise, kuvamise jne seadistamist.
- VNC kana – programm VNC-serveriga ühenduse loomiseks. Nagu ülaltoodud RDP-klient, suudab see valitud VNC-serveritega ühenduse loomiseks salvestada põhiseaded.
- Süüdista VNC-d - VNC-klient töölaua kaugjuhtimiseks. See toetab turvalisi ühendusi ja põhivalikuid VNC-töölaudadega ühendamiseks,
- JollysFastVNC - kommertsklient kaugtöölauaühenduse jaoks, toetab paljusid võimalusi, sealhulgas turvaline ühendus, ühenduse tihendamine jne.
- iChat – see ei ole ainult suhtlusvahend, vaid suudab luua ühenduse kaugtöölauaga, kui teine osapool kasutab uuesti iChati. See tähendab, et kui su sõber vajab abi ja suhtled näiteks Jabberi kaudu, siis pole probleemi temaga ühenduse loomisel (ta peab nõustuma ekraani üle võtma) ja aitama tal oma OS X keskkonda seadistada.
- TeamViewer – platvormideülene kaugtöölauahalduse klient. See on mitteäriliseks kasutamiseks tasuta. See on klient ja server ühes. Mõlemale poolele piisab programmi installimisest ning genereeritud kasutajanumbri ja parooli andmisest teisele poolele.
SSH, telnet
Mõned meist kasutavad kaugarvutiga ühenduse loomiseks käsurea valikuid. Windowsis on selleks palju tööriistu, kuid tuntuim on Putty Telnet.
- SSH, Telnet – Mac OS-ile on vaikimisi installitud käsurea tugiprogrammid. Pärast terminal.app käivitamist saate kirjutada parameetritega SSH-d või parameetritega telnetit ja luua ühenduse kõikjal, kus soovite. Siiski mõistan, et see valik ei pruugi kõigile sobida.
- Putty telnet – putty telnet on saadaval ka Mac OS-i jaoks, kuid mitte binaarpaketina. Mitte-Windowsi süsteemide jaoks on see saadaval lähtekoodi kaudu. See on sisse integreeritud Macports, selle installimiseks tippige lihtsalt: sudo port install putty ja MacPorts teeb kogu orjatöö teie eest ära.
- MacWise – siinsetest kommertsterminalidest on meil saadaval MacWise, mis on korralik asendus Puttyle, kahjuks on see tasuline.
P2P programmid
Kuigi jagamine on ebaseaduslik, unustab see ühe asja. P2P-programmid, näiteks torrentid, loodi hoopis teisel eesmärgil. Nende abiga pidi serveri ummikud kõrvaldama, kui kedagi huvitaks näiteks pilt Linuxi distributsioonist. Selles, et sellest sai midagi ebaseaduslikku, ei ole süüdi looja, vaid inimesed, kes seda ideed kuritarvitavad. Meenutagem näiteks Oppenheimerit. Ta tahtis ka, et tema leiutist kasutataks ainult inimkonna hüvanguks, aga milleks seda ikkagi kasutati? Sa ise tead.
- Omandamine – klient, mis toetab nii Gnutella võrku kui suudab kasutada ka klassikalisi torrente. See põhineb LimeWire'i projektil ja on tasuline. Selle peamine eelis on täielik integreerimine Mac OS-i keskkonda, sealhulgas iTunes.
- aMule – vabalt levitatav klient, mis toetab Kad ja edonkey võrke.
- BitTornado – vabalt levitatav klient failide jagamiseks sisevõrgus ja Internetis. See põhineb ametlikul torrent-kliendil, kuid sellel on mõned lisatoimingud, nagu UPNP, alla- ja üleslaadimiskiiruse piiramine jne.
- Lubjatraat – väga populaarsel failijagamisprogrammil on nii Windowsi kui ka Mac OS-i versioon. See töötab Gnutella võrgus, kuid ka torrentid pole sellest kaugel. Selle aasta oktoobris andis USA kohus korralduse lisada programmi koodi, mis peaks takistama failide otsimist, jagamist ja allalaadimist. Versioon 5.5.11 järgib seda otsust.
- MLDonkey – avatud lähtekoodiga projekt, mis tegeleb mitme P2P jagamise protokolli juurutamisega. See on võimeline toime tulema torrentide, eDonkey, ülevõrgu, cad...
- Opera – kuigi see on veebibrauser koos integreeritud meilikliendiga, toetab see ka torrentide allalaadimist.
- Ülekandmine – ülioluline vajadus igas Maci arvutis. Lihtne (ja tasuta) hõlpsasti kasutatav torrent-allalaadija. See ei laadi süsteemi nagu teised P2P kliendid. Selle eest vastutavad populaarse videoteisendusprogrammi Handbrake loojad.
- µTorrent - see klient on väga populaarne ka Windowsi all ja sellel on ka Mac OS-i port. Lihtne ja usaldusväärne, tasuta allalaaditav.
Laadige alla kiirendid
Programmid, mis aitavad teil Internetist faile alla laadida. Ma ei tea, miks neid kiirenditeks nimetatakse, sest nad ei suuda alla laadida rohkem kui teie liini ribalaius. Nende peamine eelis on see, et nad suudavad luua katkendliku ühenduse, nii et kui teie Interneti-ühendus katkeb, säästavad need programmid palju "kuumaid" hetki.
- iGetter - tasulisel allalaadijal on palju muid väikeseid, kuid kasulikke funktsioone. See võib katkestatud allalaadimist jätkata, kõik lehel olevad failid alla laadida...
- folx - allalaadija saadaval kahes versioonis - tasuta ja tasuline, nagunii paljudele kasutajatele piisab tasuta versioonist. See toetab katkenud allalaadimiste jätkamist, allalaadimiste ajastamist teatud tundideks ja palju muud.
- jAllalaadija – See tasuta programm ei ole just nimelt kiirendi kui selline, kuid sellel on palju kasulikke funktsioone. See on võimeline YouTube'ist videoid alla laadima (sisestate lingi ja see võimaldab teil valida, kas soovite tavalist või HD-kvaliteediga videot, kui see on saadaval jne). Samuti toetab see allalaadimist enamikust täna saadaolevatest hoidlatest, nagu näiteks salvestamine, rapidshare jne. Tänu sellele, et see on kirjutatud Java keeles, on see platvormideülene.
See on tänaseks kõik. Sarja järgmises osas vaatleme arendustööriistu ja keskkondi.
„Mozilla Thunderbird – väga populaarsel Windowsi meilikliendil on ka versioon Mac OS-i jaoks. Hea tava kohaselt eirab see kõiki postisuhtlusstandardeid ja seda saab laiendada paljude pistikprogrammidega. Näiteks on võimalik kalendri toetamiseks installida Lightning laiendus."
KAS SEE RIKKAB KÕIKI STANDARDID? Tõenäoliselt on see nii pikas artiklis kirjaviga.
Vabandust, aga nii pikk artikkel on tundetu, kas seda ei peaks jaotama üksikuteks osadeks (brauser, email, ftp, ... kliendid)?
Kukkunud "p" tegi mulle ka nalja :-))
Muidu olen nõus, selle võiks vabalt mitmeks osaks jagada... Lihtsalt "kerisin" niimoodi, vaatasin pealkirju ja mõtlesin endamisi "mul on / tean / ei tea"... :-(
Mõtlesin kaua, kas lõigata või mitte, igal juhul oli artikkel mõeldud asenduste ülevaatena, isegi kui ma ei tea, kas see oli õigesti valitud. Eesmärk ei ole öelda, et see teeb seda ja teist, kuid te väldite seda, sest see ei saa seda teha, kuna selles on liiga palju rakendusi, ma ei saa neid kõiki proovida. Kui ma kirjutaksin vaid mõnest väljavalitust, siis tekiks kindlasti arutelu teemal: "Programm xy on tõesti hea, aga minu jaoks täiesti kasutu, sest ta ei suuda seda ja teist, kas teate kui teisi pole?". Nii andsin rakendusest ülevaate, kus igaüks saab valida endale huvi pakkuva.
Ilmselt tuleks vahet teha päris OS X programmide vahel, mis lisaks funktsionaalsusele austavad GUI reegleid ja erinevaid tasuvusi: Scribe on näide kõigest – võib-olla on klient täis funktsioone, aga OS X all näeb see kohutav välja, ilmselt nagu oleks. langes Windows 3.0-st välja, rääkimata sellest, et pool muudatusest on loetamatu, näeb juppi sõna ja kolme punkti. Kui soovite sellega Win kasutajaid meelitada, siis reklaamite lihtsalt Microsofti – see on sada korda parem Outlook kui see.
Arvan, et OS X üks eeliseid on sujuvam ja ühtne GUI. Peaksite andma oma lugejatele aimu, millised teie pikast loendist on ehtsad OS X-i programmid ja millised paroodiad (tarkalt vaadates).
Tänan teid arvamuse eest, redigeerin artiklit OSX-i natiivsete "kleebistega".
Igatahes ma kardan ühte asja. Paljud inimesed otsivad pärast üleminekut midagi, mis asendaks seda, millega nad on harjunud. Kui Windows tuleb OSX-i, on ta "hirmunud" ja ma tean paljusid inimesi, kellele OSX ei meeldi, kuna kõik tehakse selle gui-s "teistmoodi". Nad üritavad OSX-i painutada, et see näeks välja ja käituks nagu Windows. Mina isiklikult näen seda kui teed põrgusse ja soovitan kõigil teha seda, mida mina tegin. Unustasin Windowsiga töötamise ja alustasin nullist ning ennäe imet, ma ei tahaks täna mitte midagi, millel poleks OSX-i välimust ehk siis mõne vajaliku erandiga.
Paljud inimesed ütlesid mulle, et nad ei lähe OSX-ile üle ühel lihtsal põhjusel, neile ei meeldi, et süsteem nende eest "mõtleb" või see, millega nad on harjunud, seal ei tööta. Ma tean, et ma ei saa üldistada kõigi kohta, aga nii see on. Maailm on MS Windowsi toodetest "väsinud", mitte et see mind häiriks, aga ma arvan, et x% puhul ja neid pole vähe, on parem, kui nad kõike puudutavad või kasutavad seda, mida nad teevad. olid harjunud ja kui nad tasapisi tutvuvad Irbise või Lioniga, muudavad nad ka oma harjumusi ja kasutatavaid programme.
Näiteks ei kujutanud ma ette midagi muud peale MS Office’i korporatiivkeskkonnas. Läksin siis juurde ja vaatasin. Minu jaoks piisab postist ja icalist (posta+kalender), kui kirjutad viite või mis tahes dokumendi, millesse keegi teine ei sekku, kirjuta see iWorki ja eksportige kasutamise hõlbustamiseks PDF-vormingus. Ainus probleem on koostöös teistega, mida siis tuleb teha Wordi kaudu Windowsis, mida kasutan ikka ainult selle kasulikkuse pärast (kahjuks SAP muud teha ei oska. Ekspordiga on kõik korras, enamasti eraldajaga eraldatud csv , aga kui kasutan Excelit inplace ehk SAP keskkonnast kasutajaaruannete koostamiseks OLE-d, siis ma ei saa hakkama ilma Office ... lauaarvutitele, kui jätan ALV välja ehk vana hea tekstiväljundi).
...see on tasuta, aga see on käes – Office 2011 Outlook on lõpuks ometi Office’i versioon inimestele, kes vahetavad Windowsilt Maci vastu, mis mitte ainult ei suuda Windows Office’i vorminguid õigesti lugeda, vaid mis kõige tähtsam, ka salvestab need õigesti – nii et pole põhjust muretsemiseks kolleegide töödele tuuletõmbest.
Arvan, et Outlook saab töötada ainult MS Exchange 2007 ja uuemate versioonidega... Isegi kaasnohikud kiidavad seda üsna palju - millegipärast on sellel kõigel midagi ühist. Lisaks loeb ka pst faili (import).
Minu jaoks tegi see kontor lõpu Parallesi või Bootcampi juhtimiseks...
Ma lihtsalt loodan, et see ei ole nagu Office 2008, kui ka peale SP2-d, kui asjad paremaks läksid, olid kontorid omavahel kokkusobimatud :/ Igatahes proovin ja vaatan :)
Mis puudutab Exchange 2007, siis kahjuks on veel palju ettevõtteid, kellel on 2003 ja niipea uuendust ei ähvarda :( mõni firma pole veel isegi Office 2007 peale üle läinud või millegi uuema peale kui IE6... : (
Kõiki win Exceli vorminguid pole kaugeltki võimalik salvestada, mis on minu jaoks üsna pettumus. Ja lisaks, kuna tegemist on USA versiooniga, on sellel erinevad eraldajad kui klassikalisel Excelil. Aga võib-olla on see kuskil reguleeritav. Või kasutan liiga palju funktsioone..
Ja palju muid pisiasju võrreldes Win Exceliga (näiteks eraldamine valemites). Millest ma väga aru ei saa, miks nii palju erinevusi on :-/ ... nii et paralleelid võidavad ikkagi, pean kasutama .. (olen üks neist, kes on kauaaegsed WIN-i kasutajad ja alles kogub Apple'i usaldust :-D )
Outlook näeb hea välja, aga mul on tööl Exchange 2003... ja IMAP-i kaudu on see üsna ebapraktiline... seega saatjaskond võitis.
CSV-le eraldajad olid vähemalt Windowsi all juhtpaneelide "Regional settings" järgi, ma ei tea, kas see tuleb ka Mac OS-ile, aga ma ütleks, et jah.
Tere, ma alles alustan MAC-iga, mul on paar probleemi ja seetõttu pean Win teise süsteemina alles jätma. Kas keegi saaks palun aidata järgnevaga?
1. Postituste + kalendrite sünkroniseerimine vahetusserveriga, probleem selles, et pean ühenduse loomiseks kasutama VPN-i, aga OWA firmas ei tööta ja serveri aadress on srvmx.domainname.local
2. Kas MAC-il on võimalik kasutada Siebeli platvormil põhinevaid süsteeme? Brauser soovib installida mõne ActiveX-plugina ja tee ei tööta
Aitäh
Jakub
lisa 1) mac os all ma seda ei näe, vpn-i natiivse kliendiga pole palju kogemusi, sest mul polnud seda siis vaja. Enamasti (tänu oma töö iseloomule) kasutan Windowsis cisco vpn klienti, kuna kahjuks vajan nimetu süsteemis ActiveX elemente prindivormide jms loomiseks.
lisa 2) ei tea kahjuks ;( prooviks Wine'i või crossoveri kui ei tööta, muidu ei tea