Ondrej Holzman Praegu põgeneb ta California osariigis Oaklandi ringkonnakohtu ees kahju Apple'i ja hagejate vahel, kes esindavad umbes kaheksat miljonit klienti ja suuremaid jaemüüjaid, selle üle, kas Apple'i ettevõte blokeeris viimase kümnendi jooksul konkurentsi iTunes'i ja iPodide kaitsega. Apple väidab, et ta ei teinud midagi valesti, prokurörid arvavad teisiti.
Hagejad nõuavad Apple'ilt 351 miljoni dollari suurust kahjutasu, öeldes, et Apple'i iTunes'i värskendused on olnud kõike muud kui täiustused, vähemalt mitte kasutajate vaatevinklist. Koos 2006. aastal esitletud uue iPod nanoga süüdistati California ettevõtet klientide piiramises ja monopolivastaste seaduste rikkumises.
iPod ainult iTunesile
"Sellel oli kaks korda rohkem mälu ja see oli viies värvitoonis," ütles hagejate advokaat Bonnie Sweeney teisipäeval oma avasõnas, "aga mida Apple klientidele ei öelnud, oli see, et uue Nanoga kaasas olnud kood sisaldas ka võtmekoti kinnitust. Kood '. See Nano kood ei kiirendanud ega parandanud kuidagi selle helikvaliteeti... ei muutnud seda elegantsemaks ega stiilsemaks. Selle asemel takistas see kasutajatel, kes ostsid seaduslikult konkurendilt laule, neid oma iPodis esitada.
Eelkõige räägime iTunes 7.0 ja 7.4 uuendustest, mis hagejate sõnul olid suunatud konkursile. Apple'ile ei kaevata kohtusse DRM-i kasutamise eest koopiakaitseks iseenesest, vaid selle eest, et ta muutis oma DRM-i nii, et see ei töötaks näiteks Real Networksi rivaali Harmonyga.
iTunesist ostetud laulud olid kodeeritud ja neid sai esitada ainult iPodides. Kui kasutaja soovis konkureerivale tootele üle minna, pidi ta laulud CD-le kirjutama, teise arvutisse üle kandma ja seejärel teise MP3-mängijasse üle kandma. "See tugevdas Apple'i monopoolset positsiooni," ütles Sweeny.
Asjaolu, et Apple püüdis oma toodetel konkurentsi reaalselt blokeerida, põhjendas hageja mõne ettevõtte tippesindajate sisee-kirjaga. "Jeff, me peame siin võib-olla midagi muutma," kirjutas Steve Jobs Jeff Robbinsile, kui Real Networks tõi 2006. aastal turule Harmony, mis võimaldab teil iPodis konkurendi aktsiaid mängida. Mõni päev hiljem teatas Robbins oma kolleegidele, et tõepoolest tuleb kasutusele võtta lihtsad meetmed.
Sisekommunikatsioonis turundusjuhi Phil Schilleriga viitas Jobs isegi Real Networksile kui häkkeritele, kes üritasid tema iPodi sisse murda, kuigi konkureeriva teenuse turuosa oli tol ajal väike.
Harmoonia oli oht
Kuid Apple'i juristidel on arusaadavalt erinev arvamus iTunes 7.0 ja 7.4 kohta, mis võeti kasutusele vastavalt 2006. aasta septembris ja aasta hiljem, 2007. aasta septembris. "Kui leiate kohtuprotsessi lõpus, et iTunes 7.0 ja 7.4 olid ehtsad tootetäiustused, siis peate leidma, et Apple ei teinud konkurentsiga midagi valesti," ütles William Isaacson oma avasõnas kaheksast kohtunikust koosnevale žüriile.
Tema sõnul puudutasid mainitud uuendused peamiselt iTunes'i täiustamist, mitte strateegilist otsust Harmony blokeerimiseks ning versioon 7.0 oli "kõige olulisem uuendus pärast esimest iTunesi". Kuigi väidetavalt ei puuduta see väljaanne ainult DRM-i, tunnistas Isaacson, et Apple pidas Real Networksi süsteemi tõepoolest oma süsteemi sissetungijaks. Paljud häkkerid üritasid iTunesi selle kaudu häkkida.
"Harmony oli tarkvara, mis töötas ilma igasuguse loata. Ta tahtis sekkuda iPodi ja iTunesi vahele ning petta FairPlayd (Apple'i DRM-süsteemi nimi – toimetaja märkus). See oli oht kasutajakogemusele ja toote kvaliteedile,” ütles Isaacson teisipäeval, kinnitades, et muude muudatuste hulgas tõid iTunes 7.0 ja 7.4 muudatuse ka krüptimises, mis pani Harmony tegevusest välja.
Isaacson juhtis oma avasõnas ka tähelepanu sellele, et Real Networks – kuigi oluline mängija – ei ilmu üldse kohtu ette. Kohtunik Rogers aga käskis žüriil jätta Real Networksi tunnistajate puudumisest kõrvale, sest ettevõte ei ole kohtuvaidluse pool.
Lugude kustutamine ilma hoiatuseta
Kohtuprotsess jätkus kolmapäeval, kus kasutajaid esindav advokaat Patrick Coughlin selgitas žüriile, kuidas Apple aastatel 2007–2009 ilma ette teatamata oma iPodidest konkureerivatest poodidest ostetud muusikat kustutas. "Otsustasite anda neile halvima võimaliku kogemuse ja hävitada nende muusikakogud," ütles Apple Coughlin.
Sel ajal, kui kasutaja laadis alla muusikasisu konkureerivast poest ja üritas seda iPodiga sünkroonida, ilmus veateade, mis juhendas kasutajat lähtestama pleieri tehaseseaded. Siis, kui kasutaja iPodi taastas, kadus konkureeriv muusika. Apple kujundas süsteemi nii, et "mitte kasutajatele probleemist rääkida", selgitas Coughlin.
Seetõttu nõuavad kaebajad kümne aasta vanuses kohtuasjas Apple’ilt eelmainitud 351 miljonit dollarit, mis võib samuti USA monopolivastaste seaduste tõttu kasvada kuni kolm korda.
Apple väitis, et see oli seaduslik turvameede. "Me ei pidanud kasutajatele rohkem teavet andma, me ei tahtnud neid segadusse ajada," ütles turvadirektor Augustin Farrugia. Ta ütles žüriile, et häkkerid nagu "DVD Jon" ja "Requiem" muutsid Apple'i iTunes'i kaitsmise suhtes "väga paranoiliseks". "Süsteem oli täielikult häkitud," põhjendas Farrugia, miks Apple lasi konkureeriva muusika oma toodetest eemaldada.
"Keegi tungib minu majja," kirjutas Steve Jobs teises meilis Eddy Cue'le, kes vastutas iTunes'i eest. Prokuröridelt oodatakse kohtuasja käigus tõenditena ka muud Apple'i sisesuhtlust ning tunnistajate puldis astub Cue koos Phil Schilleriga. Samal ajal eeldatakse, et prokurörid kasutavad osi Steve Jobsi 2011. aasta ütluste videosalvestisest.
Väga piinlik. Loodan, et Apple kaotab selle lahingu õigustatult.