Sule kuulutus

Nutikad tarvikud on innovatsioonivaldkond, mis on viimastel aastatel hoogu kogunud. Google töötab oma Google Glassi nutiprillide projekti kallal, ka Microsoft ei ole oma uurimiskeskuses jõude ning Apple'ilt oodatakse endiselt sellesse kategooriasse oma tootega panust. Alates eelmise aasta keskpaigast on palju räägitud nutikellast, seadmest, mis võiks ühenduda iOS-i seadmega ja toimida lisaseadmena, mis võiks telefoni osaliselt juhtida.

Kõige esimene pääsuke oli iPod nano 6. põlvkond aastast 2010, millel oli ebatavaline ruudukujuline kuju ja mis veelgi enam, see pakkus ka erinevaid kella sihverplaate, millest sündis palju tarvikuid, mis muutsid iPodist klassikalise käekella. Mitmed ettevõtted on sellel kontseptsioonil isegi äri üles ehitanud. Seda suurem oli üllatus, kui Apple esitles septembris toimunud pressiüritusel hoopis teistsugust iPod nanot, mis on käekellast väga kaugel. Mõned on hakanud spekuleerima, et see 2010. aasta disainist eemaldumine tähendab, et Apple kavatseb kella kasutada mõne muu toote jaoks, mistõttu tuli pleierit vahetada. Siiski tuleb meeles pidada, et iPod nano on üks Apple'i kõige radikaalsemalt muutunud tooteid aastate jooksul.

Nutikellade nälg käivitas Kickstarteri projekti, Pebble, mis pakkus kasutajatele täpselt seda, mida nad selliselt seadmelt ootaksid. Pole asjata, et tegemist on seni ühe edukaima serveriprojektiga, mis on kogunud üle 10 miljoni dollari. Algselt oodatud 1 ühikust on tellitud üle 000 85 Pebble'i tõenäoliselt oma omanikeni CES 000 paiku, kus selle projekti taga olevad inimesed teatavad ametlikust müügi algusest.

Selline huvi võib ehk veenda Apple'i, et ta peaks ise sarnase toote kasutusele võtma, kuna kolmandate osapoolte tootjaid piiravad iOS-i jaoks saadaolevad API valikud. Võib-olla on Apple juba veendunud, paljud ju ootavad esitlust millalgi veebruaris, sel ajal, kui tavaliselt esitleti uut iPadi mudelit. Aga kuidas selline kell välja näeks?

Apple iWatch

Põhitehnoloogia oleks ilmselt Bluetooth 4.0, mille kaudu seade oleks kellaga seotud. Neljanda põlvkonna BT on oluliselt väiksema tarbimise ja paremate sidumisvõimalustega, seega on see sobivaim viis seadmetevahelise suhtluse lahendamiseks.

Erinevalt Pebble'ist, mis kasutab e-tinti, oleks iWatchil tõenäoliselt klassikaline LCD-ekraan, sama, mida Apple kasutab oma iPodides. Iseasi, kas ettevõte läheks kella klassikalise disaini (1-2-tollise ekraaniga) teed või laiendaks tänu ümarale ekraanile ekraani suuremale pinnale. Tänu iPod nano-le on Apple'il aga hea kogemus väikese ruudukujulise ekraaniga, puhtalt puutetundliku juhtnupuga, seega võib eeldada, et iWatchil oleks eelmainitud iPodiga sarnane liides.

Riistvara võiks tõenäoliselt sisaldada FaceTime'i kõnede jaoks ettepoole suunatud kaamerat, mikrofoni ja võib-olla ka väikest kõlarit käed-vabad kuulamiseks. Kõrvaklappide pesa on küsitav, ilmselt poleks sellisel kellal sisseehitatud muusikamängijat nagu iPodil, maksimaalselt äpp iPhone'i pleieri juhtimiseks. Kui kasutajal oleks iPhone'iga ühendatud kõrvaklapid, oleks kella 3,5 mm pistikupesa ilmselt kasutu.

Aku eluiga oleks samuti võtmetähtsusega. Viimasel ajal on Apple’il õnnestunud oma seadmete akud miniatuurseks muuta, näiteks iPad minil on vaatamata palju väiksematele mõõtmetele sama vastupidavus kui iPad 2-l. Kui selline kell võiks tavakasutuses vastu pidada umbes 5 päeva, peaks sellest tavakasutajale piisama.

Rootsi disaineri Anders Kjellbergi kontseptsioon iWatch

Tarkvaraliselt oleks kõige huvitavam kell. Põhifunktsioonide poolest toimiksid need omamoodi teavituskeskusena – saaks lugeda saabunud sõnumeid, olgu selleks SMS, iMessage, Twitterist või Facebookist, võtta vastu telefonikõnesid, saada muid teateid või jälgida ilmateadet. Lisaks oleksid olemas mõned iPodi rakendused, näiteks ajastusfunktsioonid (stopper, minutilugeja), Nike Fitnessiga linkimine, muusikapleieri juhtnupud, eemaldatud kaardirakendus ja palju muud.

Küsimus oleks selles, millised võimalused oleks kolmandatest osapooltest arendajatel. Kui Apple vabastaks vajaliku SDK, saaks luua vidinaid, mis suhtleksid App Store'i rakendustega. Tänu sellele said kellaga ühenduse luua geopeituse rakendus Runkeeper, Instatnt Messsanger, Skype, Whatsapp ja teised. Alles siis oleks selline kell tõeliselt tark.

Ilmne oleks ka Siri integreerimine, mis oleks ilmselt ainuke võimalus lihtsate ülesannete puhul nagu SMS-ile vastamine, meeldetuletuse kirjutamine või otsitava aadressi sisestamine. Kasuks tuleks ka funktsioon, kus kell annaks Sulle märku, et oled näiteks telefonist kaugele liikunud, kui oled selle kuhugi unustanud või keegi on selle varastanud.

Valmis lahendused

iWatch ei oleks kindlasti esimene kell turul. Juba mainitud iWatch katab ära enamiku peamistest nimetatud funktsioonidest. Sony on ju juba pikemat aega pakkunud oma versiooni nutikellast, mis suudab ühenduda Android-seadmega ja täidab praktiliselt samu eesmärke. Lõpuks on tulemas projekt Marsi kellad, mis pakub esimesena Siri integratsiooni.

Kuid kõigil neil iOS-i lahendustel on oma piirid ja need sõltuvad sellest, mida Apple oma API-de kaudu lubab. Otse California firma kelladel oleks iOS-i seadmetega koostöövõimalused piiramatud, ainult tootjast sõltuks, milliseid võimalusi ta oma toote puhul kasutaks.

[youtube id=DPhVIALjxzo width=”600″ height=”350″]

Puudub põhjendatud teave, mis kinnitaks Apple'i tööd sellise tootega, välja arvatud ehk väited New York Timesile, et väike rühm Apple'i töötajaid loob sellise seadme kontseptsioone ja isegi prototüüpe. Kuigi nutikella plaanidele vihjavad mitmed patendid, kuulub ettevõttele sadu, võib-olla tuhandeid patente, mida ta pole kunagi kasutanud ega pruugi kunagi kasutada.

Avalikkuse tähelepanu kaldub televisiooni poole. Juba on palju spekuleeritud kas otse Apple'i teleri või Apple TV valikute laiendamise üle, mis võiks pakkuda klassikalist telekanalite portfelli. Samas võib nutikella teekond olla ka huvitav ja lõppkokkuvõttes tulus. Jääb vaid loota, et Apple võtab sarnase idee omaks või on selle juba omaks võtnud. iWatch või mis iganes selle toote nimi on, loodetavasti tutvustatakse hiljem sel aastal.

Allikas: 9to5Mac.com
Teemad: ,
.