Sule kuulutus

Järjekordne nädal, järjekordne koorem uudiseid, mis ei puuduta ainult legendaarset visionääri Elon Muski, vaid ka teisi, sama tähtsaid tehnoloogiagigante. Üks neist on näiteks Rootsi Spotify, mis oma turvalisust mõnevõrra alahindas ja sai preemiaks ühe turvamuruga seotud hiiglasliku andmemurdmise. Teisalt on meil aga ka positiivseid uudiseid – näiteks haiguse COVID-19 vastase vaktsiini kohta, täpsemalt AstraZeneca laboritest. Kuigi see on "ainult" 70% efektiivne, on see oluliselt odavam ja eelkõige saab seda tõhusamalt säilitada, vastupidiselt Pfizeri ja BioNTechi tõhusamale vaktsiinile. Nii et sukeldugem tänaste sündmuste keerisesse.

California andis näpuga Tesla tehase tegevusele. See on oluline tööstusharu

Euroopas on koroonaviiruse juhtumite arv suhteliselt kasvamas, kuid rekordiomanik selles osas on endiselt USA, kes pandeemiaga kuigi hästi hakkama ei saanud. Üks enim mõjutatud osariike on California, mis on lõpuks oma veast aru saanud ja püüab seda karmide meetmetega parandada, et leevendada levikut ja pakkuda tervishoiusüsteemile kerget hingetõmbeaega. Tesla suhtus nendesse meetmetesse aga teatud närvilisusega, kuna kevadel sundis eriolukord ettevõtte enne pandeemia lõppu tootmise peatama. Nii juhtus paar kuud, kuid sügisel ründas teine ​​​​laine ja Tesla esindajad eesotsas Elon Muskiga ootasid sama vältimatut juhtumit.

California on aga seadusandlusega kehtestanud, et igasugune töötlev tööstus on üks olulisemaid tööstusharusid, mida valitsus hädaolukorras kaitseb ja toetab. Kevadel pidas ettevõte maha kakluse, ilma milleta oleks ilmselt saanud löögi vajaduse näol koondada ja ennekõike viia suurem osa töötajatest kodukontoritesse. Nüüd aga saab ettevõte vaatamata olukorra tõsidusele suuremate probleemideta edasi tegutseda ning kuigi tuleb järgida tõeliselt rangeid hügieenimeetmeid, pole see lõppkokkuvõttes siiski tragöödia. Lisaks on Tesla autode järele tohutu nõudlus ning autotootja peab suutma nõudluse katta ka ebasoodsas olukorras.

Spotify häkkerite vastu. Ründajad varastasid sadu tuhandeid kasutajakontosid

Kes ei teaks Rootsi Spotifyd, populaarset muusikaplatvormi, mis on hetkel turuliider ja mis on oluliselt edestanud mitte ainult Apple Musicut, vaid ka YouTube'i mitmes mõttes. Sellest hoolimata kannatab see põhjapanevate puuduste all, mis lähevad ettevõttele tõenäoliselt kalliks maksma. Üks neist on näiteks see, et siiani alahindas teenus oluliselt turvalisust, mis lõpuks andis tagasilöögi ja ründajad kasutasid seda tulusat võimalust ära. Häkkerite rühmitus ei pidanud aga sisuliselt isegi süsteemidesse sissemurdmisele ja pragude otsimisele aega raiskama. Piisas varasemate lekete ärakasutamisest ja 350 tuhande kasutajakonto kokkupanemisest. Kuidas, küsite? No ei olnud jälle nii raske.

Süüdi on ka naiivsed kasutajad, kes kasutasid konto kaotamise korral sama parooli teistes teenustes. Tänu sellele said ründajad katse-eksituse meetodil juurdepääsuandmed ära arvata ja seeläbi endale tõeliselt suure tasu kindlustada. Kuid oodake – kõnealused ründajad olid piisavalt targad, et oma raskelt teenitud aare Interneti kõige turvalisemasse kohta hoiule panna. Ja just nimelt pilves, mille nad millegipärast unustasid parooliga kaitsta ja kellelgi oli võimalus mugavalt piiluda tohutule hulgale kontodele. Lõpuks jääb üle vaid naeratada kogu sellele lahingule ja loota, et kasutajad ja ettevõte ise õpivad sellest tulevikus.

Vaktsiinide sõjas karmistab. AstraZeneca astus mängu

Mõned päevad tagasi andsime teada viimastest arengutest haiguse COVID-19 vastaste vaktsiinide vallas, millega kogu maailm nüüd välja tulla püüab. Aga see poleks korralik võistlus, kui paar tundmatut selles võrrandis ära ei eksiks. Teadlased püüavad leida viisi, kuidas muuta vaktsiin mitte ainult võimalikult tõhusaks, vaid ka võimalikult tõhusaks ning piisavalt kompaktseks ja odavaks. Kui esimesel juhul valitsevad endiselt Pfizer ja BioNTech, mille efektiivsus on umbes 90%, siis on nüüd mängu sisenemas veel üks mängija. Ja selleks on biotehnoloogiafirma AstraZeneca, kes koos Oxfordi ülikooliga pakkus välja oluliselt odavama ja mugavama alternatiivi.

Kuigi uue vaktsiini efektiivsus on "vaid" 70%, võib see lõppkokkuvõttes olla parem valik. Ja seda eelkõige tänu sellele, et tegemist on kompaktsema lahendusega, mida ei pea absoluutselt külmas hoidma. Samas on vaktsiin suurusjärgu võrra odavam kui tema veidi vanem ja paremini testitud õde-vend Pfizeri ja BioNTechi laboritest. See alternatiiv on aga täieõiguslikuks saamisest veel kaugel, sest teadlased peavad esmalt taotlema sõltumatut hindamist ja kliinilisi teste. Edu korral suudavad nad konkureerida palju suuremate ja innovaatilisemate ettevõtetega. Vaatame, kuidas see "vaktsiinisõda" lõpuks kujuneb. Kindel on aga see, et patsiendid saavad sellest konkurentsist ainult kasu.

.