Amaya Toman Apple'i peadisainer Sir Jony Ive pidas selle nädala alguses Cambridge'i ülikoolis loengu. Muuhulgas oli juttu ka sellest, kuidas tema esimene kogemus Apple'i seadmetega tegelikult välja nägi. Kuid Ive kirjeldas näiteks seda, mis ajendas Apple'i loengu raames App Store'i looma.
Jony Ive oli Apple'i toodete kasutaja juba enne Apple'i heaks tööle asumist. Tema enda sõnul õpetas Mac talle 1988. aastal kahte asja – et seda saab tegelikult kasutada ja et sellest võib saada väga võimas tööriist, mis aitab tal kujundada ja luua. Õpingute lõpupoole Maciga töötades mõistsin ka Ive, et see, mida inimene loob, esindab seda, kes ta on. Ive sõnul tõi Maciga seotud "ilmselge inimlikkus ja hoolivus" ta 1992. aastal Californiasse, kus temast sai Cupertino hiiglase üks töötaja.
Samuti arutati, et tehnoloogia peaks olema kasutajatele kättesaadav. Sellega seoses märkis ta, et kui kasutaja seisab silmitsi mis tahes tehnoloogilise probleemiga, kipub ta tegelikult arvama, et probleem on pigem temas. Ivo sõnul on selline suhtumine aga tehnikavaldkonnale omane: "Kui sa sööd midagi, mis maitseb jube, siis kindlasti ei mõtle, et probleem on sinus endas," tõi ta välja.
Fotogalerii
Loengu käigus paljastas Ive ka App Store’i loomise tagamaad. Kõik sai alguse projektist nimega multitouch. Tänu iPhone'i multi-puuteekraanide laiendatud võimalustele tekkis ainulaadne võimalus luua rakendusi oma väga spetsiifilise liidesega. Spetsiifilisus on see, mis Ive sõnul määrab rakenduse funktsiooni. Apple’is mõistsid nad peagi, et on võimalik luua kindla eesmärgiga konkreetseid rakendusi ja koos selle ideega sündis ka tarkvara veebirakenduste poe idee.
See võib olla sind huvitab
Allikas: Sõltumatu
Ive sõnul tõi Maciga seotud "ilmselge inimlikkus ja hoolivus" ta 1992. aastal Californiasse, kus temast sai Cupertino hiiglase üks töötaja.
Peaksin mõistma, et Macy hoolitsuse ilmselge inimlikkus on viimastel aastatel kadunud. Ja üks põhjusi on tema, kes suudab teha ilusaid väliskarpe, kuid tal pole enam annet kasutajaliidese jaoks, mis pole enam kasutajasõbralik. Macid on tänapäeval moeaksessuaarid, kuid need pole enam Macintosh.
Maci müügi jätkuva languse taga on seos Ive ja Cooki vahel ning nende valitud suund. Apple ei hoolitse tänapäeval Macide eest. Teisest küljest, kahjuks, Macy köhib selgelt:
Töökohtade jaotises oli uuendusi kaks korda aastas. Nüüd on see isegi kord 2 aasta jooksul! See ei viita inimlikule hoolitsusele, vaid filanderdamisele. :(
Teine probleem on loobumine filosoofiast, mille alusel Macintosh loodi – nimelt kasutajasõbralikkusest. Kasutajalihtsuse asemel on Apple nüüd keskendunud visuaalsele lihtsusele. Sellel on traagiline mõju mitte ainult macOS-i ja iOS-i (kus näiteks ühe toimingu tegemiseks klikkide arv on suurenenud), vaid ka HW-le – kus MacSafe’i toitepistik on kadunud või kus ainult USB-C pordid jäävad sülearvutitele. Meil on sellest aastast uus MacBook Air, kuid tänu vaid kahele USB-C pordile on see praktiliselt sama kasutuskõlbmatu kui kõik teised MacBookid. Kahjuks on ilmne, et Ivel on lõviosa nendest vigadest.
Kolmas probleem on Apple'i ökosüsteemi lagunemine – monitoride, AirPorti seeriate jms puudumine. Millise monitori ostate täna oma nemo MacMini sülearvuti jaoks?
Neljandaks probleemiks on professionaalse portfelli hävimine – vananenud ja ebapraktiline MacPro ning nüüdseks isegi tühine HDD mahutavus. Fusion Drives asendati välkmäluseadmetega, mis vähendasid järsult kõvaketta suurust. Ja ava sälk ütleb ka midagi.
Viies probleem on hinnakujundus. Komponentide hinnad langevad, kuid Maci hinnad tõusevad – võrreldavates konfiguratsioonides isegi dramaatiliselt. Mac ei olnud kallis moeaksessuaar, vaid ülitõhus töövahend, mis tegi elu lihtsamaks. Konverentsidel praalimise asemel peaks Ive töötuppa tagasi minema ja hakkama mõtlema, kuidas seda parandada.