Philip Houska «Kui antud asi ei lähe vastuollu füüsikaseadustega, siis see tähendab, et see on raske, aga tehtav,» kõlab Apple’i ühe olulisema juhi moto, millest aga palju ei räägita. Johny Srouji, kes seisab enda kiipide arendamise taga ja on alates eelmise aasta detsembrist Apple'i tippjuhtkonna liige, on inimene, kes teeb iPhone'idel ja iPadidel maailma ühed parimad protsessorid.
Iisraelist pärit Johny Srouji on Apple'i riistvaratehnoloogia vanem asepresident ning tema põhitähelepanu on protsessoritel, mida tema ja ta meeskond arendavad iPhone'ide, iPadide ja nüüd ka Watchi ja Apple TV jaoks. Kindlasti ei ole ta selles valdkonnas uustulnuk, mida tõendab tema kohalolek Intelis, kuhu ta asus 1993. aastal, lahkudes IBM-ist (kuhu ta naasis uuesti 2005. aastal), kus töötas detsentraliseeritud süsteemide kallal. Intelis või õigemini ettevõtte laboris oma kodulinnas Haifas vastutas ta meetodite loomise eest, mis testisid pooljuhtmudelite võimsust teatud simulatsioonide abil.
Srouji liitus ametlikult Apple'iga 2008. aastal, kuid me peame vaatama pisut kaugemale ajalukku. Võtmeks oli esimese iPhone’i tutvustamine aastal 2007. Toonane tegevjuht Steve Jobs oli teadlik, et esimeses põlvkonnas oli palju "kärbseid", millest paljud olid tingitud nõrgast protsessorist ja erinevate tarnijate komponentide komplekteerimisest.
"Steve jõudis järeldusele, et ainus viis tõeliselt unikaalse ja suurepärase seadme valmistamiseks on teha ise räni pooljuht," ütles Srouji intervjuus. Bloomberg. Just sel ajal tuli Srouji aeglaselt sündmuskohale. Toonane kogu riistvara juht Bob Mansfield märkas andekat iisraellast ja lubas talle võimaluse luua uus toode juba maast madalast. Seda kuuldes lahkus Srouji IBM-ist.
Insenerimeeskonnas, millega Srouji 2008. aastal liitus, oli tema liitumisel vaid 40 liiget. Veel 150 töötajat, kelle missiooniks oli integreeritud kiipide loomine, omandati sama aasta aprillis pärast seda, kui Apple ostis idufirma, mis tegeles pooljuhtsüsteemide ökonoomsemate mudelitega PA Semi. See omandamine oli ülioluline ja tähistas Srouji juhtimise all oleva "kiibi" divisjoni märgatavat edasiminekut. Muuhulgas väljendus see eri osakondade vahelise suhtluse koheses tihenemises alates tarkvara programmeerijatest kuni tööstusdisaineriteni.
Esimene otsustav hetk Srouji ja tema meeskonna jaoks oli modifitseeritud ARM-kiibi rakendamine esimese põlvkonna iPadis ja iPhone 4-s 2010. aastal. A4-märgistatud kiip oli esimene, mis käsitles Retina ekraani nõudeid, mis iPhone 4-l olid. Sellest ajast alates on mitmed "A" kiibid pidevalt laienenud ja märgatavalt paranenud.
Sellest vaatenurgast oli murranguline ka 2012. aasta, mil Srouji lõi oma inseneride abiga kolmanda põlvkonna iPadile spetsiifilised A5X ja A6X kiibid. Tänu iPhone'ide kiipide täiustatud kujule pääses Retina ekraan ka Apple'i tahvelarvutitele ja alles siis tekkis konkurents huvi Apple'i enda protsessorite vastu. Apple pühkis kindlasti kõigi silmad aasta hiljem, 2013. aastal, kui näitas A64 kiibi 7-bitist versiooni, mis oli tol ajal mobiilseadmetes ennekuulmatu, kuna 32 bitti oli standard.
Tänu 64-bitisele protsessorile avanes Srouji ja tema kolleegid iPhone'i juurutamiseks sellised funktsioonid nagu Touch ID ja hiljem Apple Pay ning see oli ka põhimõtteline nihe arendajatele, kes said luua paremaid ja sujuvamaid mänge ja rakendusi.
Srouji divisjoni töö on algusest peale olnud imetlusväärne, sest kui enamik konkurente loodab kolmanda osapoole komponentidele, siis Apple nägi aastaid varem, et kõige tõhusam oleks hakata ise oma kiipe disainima. Seetõttu on neil Apple’is üks paremaid ja arenenumaid ränipooljuhtide arenduslaboreid, kuhu võivad imetlusega ja samas murega vaadata ka suurimad konkurendid Qualcomm ja Intel.
Võib-olla kõige raskem ülesanne Cupertinos veedetud aja jooksul sai aga eelmisel aastal Johny Srouji. Apple kavatses välja anda suure iPad Pro, mis on uus täiendus oma tahvelarvutite valikusse, kuid see viibis. Plaanid iPad Pro välja anda 2015. aasta kevadel kukkusid läbi, kuna tarkvara, riistvara ja tulevane pliiatsitarvik polnud valmis. Paljude divisjonide jaoks tähendas see rohkem aega iPad Pro tööks, kuid Srouji jaoks tähendas see vastupidist – tema meeskond alustas võidujooksu ajaga.
Algne plaan oli, et kevadel jõuab turule iPad Pro koos A8X kiibiga, millel oli iPad Air 2 ja mis oli siis Apple’i pakkumises võimsaim. Kuid kui väljalase kolis sügisesse, kohtus iPad Pro peaesinemisel uute iPhone'idega ja seega ka uue põlvkonna protsessoritega. Ja see oli probleem, sest Apple ei saanud toona endale lubada oma suurele iPadile aastavanust protsessorit, mis oli suunatud korporatiivsfäärile ja nõudlikele kasutajatele.
Vaid poole aastaga – ajakriitilisel režiimil – lõid insenerid Srouji juhtimisel A9X protsessori, tänu millele suutsid iPad Pro ligi kolmeteisttollisele ekraanile mahutada 5,6 miljonit pikslit. Oma pingutuste ja sihikindluse eest premeeriti Johny Sroujit mullu detsembris väga heldelt. Riistvaratehnoloogiate vanemasepresidendi rollis jõudis ta Apple'i tippjuhtkonnani ja samal ajal omandas ta 90 70 ettevõtte aktsiat. Tänapäeva Apple'i jaoks, mille tulud moodustavad peaaegu XNUMX protsenti iPhone'idest, on Srouji võimed üsna võtmetähtsusega.
