Jaromir Miko Interscope, Beats by Dre ja Apple Music. Need on vaid mõned terminid, millel on ühine nimetaja: Jimmy Iovine. Muusikaprodutsent ja -mänedžer põrnitses muusikatööstuses aastakümneid, 1990. aastal asutas plaadifirma Interscope Music, 18 aastat hiljem koos Dr. Dre asutas Beats Electronicsi kui stiilse kõrvaklappide tootja ja Beats Musicu voogedastusteenuse pakkuja.
Apple ostis selle ettevõtte siis 2014. aastal rekordilise 3 miljardi dollari eest. Samal aastal lahkus Iovine ka Interscope'ist, et pühendada end täiskohaga uuele Apple Musicu voogedastusteenusele. Seejärel läks ta 2018. aastal 64-aastaselt Apple'ist pensionile. Uues intervjuus ajalehele The New York Times avaldas ta, et see juhtus peamiselt seetõttu, et tal ei õnnestunud täita enda eesmärki – muuta Apple Music konkurentidest oluliselt erinevaks.
Fotogalerii
Iovine ütles ühes intervjuus, et tänapäeva muusika voogedastusteenustel on suur probleem: marginaalid. See ei kasva. Kui mujal saavad tootjad oma marginaale tõsta, näiteks tootmishinda alandades või odavamaid komponente ostes, siis muusikateenuste puhul kasvavad kulud võrdeliselt kasutajaskonna arvu kasvuga. On tõsi, et mida rohkem on teenusel kasutajaid, seda rohkem raha peab see maksma muusikakirjastajatele ja lõpuks ka muusikutele.
Seevastu filmi- ja teleseriaalide teenused, nagu Netflix ja Disney+, võivad eksklusiivse sisu pakkumise kaudu vähendada kulusid ning suurendada marginaale ja kasumit. Netflix pakub seda palju, Disney+ pakub isegi ainult oma sisu. Kuid muusikateenustel pole eksklusiivset sisu ja kui on, siis on see haruldane ja seepärast ei saa need kasvada. Eksklusiivne sisu võib samuti käivitada hinnasõja. Muusikatööstuses on aga olukord selline, et odavama teenuse turuletulekul võib konkurents hindu langetades kergesti järele jõuda.
See võib olla sind huvitab
David Hanak Seega näeb Iovine muusika voogedastusteenuseid pigem muusikale juurdepääsu vahendina, mitte ainulaadsete platvormidena. Kuid see on Napsteri ajastu tagajärg, mil kirjastajad kaebasid kohtusse kasutajad, kes jagasid kogukonnaga oma muusikat. Kuid ajal, mil turu suurimad tegijad kuulajatega kurameerisid, mõistis Jimmy Iovine, et kirjastajad ei saa eksisteerida ilma tehnoloogiaga sammu pidamata. Tema sõnul pidi kirjastus lahe olema, aga see, kuidas ta end omal ajal esindas, polnud just kaks korda lahedam.
«Jah, paisu ehitati, nagu see aitaks midagi. Nii et ma olin nagu "oh, ma olen valel peol", nii et kohtusin inimestega tehnikatööstuses. Kohtusin Steve Jobsi ja Eddy Cue'ga Apple'ist ning ütlesin: "Oh, siin on õige pidu". Peame lisama nende mõtteviisi ka Interscope'i filosoofiasse. Iovine mäletab seda aega.
See võib olla sind huvitab
Tehnoloogiatööstus suutis paindlikult reageerida kasutajate vajadustele ja Iovine õppis artistide abiga, kellega koos töötas, ajaga kaasas käima. Eriti on tal meeles hip-hopi produtsent Dr. Dre, kellega ta asutas ka Beats Electronicsi. Toona oli muusik pettunud, et mitte ainult tema lapsed, vaid kogu põlvkond ei kuulanud muusikat odava ja madala kvaliteediga elektroonikaga.
Seetõttu loodi Beats stiilse kõrvaklappide tootjana ja Beats Musicu voogedastusteenuse pakkujana, mis aitas ka kõrvaklappe reklaamida. Sel ajal kohtus Jimmy Iovine ka Steve Jobsiga ühes Kreeka restoranis, kus Apple'i boss selgitas talle, kuidas riistvara tootmine ja muusika levitamine käib. Need olid kaks väga erinevat asja, Iovine ja Dr. Dre suutis need aga üheks tähenduslikuks üksuseks ühendada.
Intervjuus oli Iovine kriitiline ka muusikatööstuse kui sellise suhtes. "Sellel maalil on suurem sõnum kui ühelgi muusikal, mida olen viimase 10 aasta jooksul kuulnud," ta osutas 82-aastase fotograafi ja maalikunstniku Ed Ruscha maalile, kes selle tellis. Asi on pildis "Meie lipp" või Meie lipp, mis sümboliseerib hävitatud USA lippu. See pilt kujutab osariiki, milles ta usub, et USA praegu on.
Iovine'i häirib tõsiasi, et kuigi sellistel artistidel nagu Marvin Gaye, Bob Dylan, Public Enemy ja Rise Against the Machine oli tänapäeva artistidega võrreldes vaid murdosa suhtlusvõimalustest, suutsid nad mõjutada laiema avalikkuse arvamusi suuremates sotsiaalsetes küsimustes. sellised probleemid nagu sõjad. Iovini sõnul napib tänapäeva muusikatööstuses kriitilisi arvamusi. On märke, et kunstnikud ei julge USA niigi väga polariseerunud ühiskonda polariseerida. "Kardate oma arvamusega Instagrami sponsorit võõrandada?" mõtiskles Interscope'i asutaja ühes intervjuus.
Sotsiaalvõrgustikud ja eriti Instagram on tänapäeval paljude kunstnike elus oluline osa. See ei seisne ainult muusika tegemises, vaid ka nende elustiili ja muude elu aspektide tutvustamises. Enamik artiste kasutab neid võimalusi aga vaid tarbimise ja meelelahutuse esitlemiseks. Teisest küljest võivad nad olla ka oma fännidele lähemal, mis kujutab endast muusikakirjastajate jaoks veel üht aktuaalset probleemi: kui artistid saavad suhelda ükskõik kellega ja kõikjal, siis kirjastajad kaotavad selle otsese kontakti kliendiga.
Samuti võimaldab see artistidel, nagu Billie Eilish ja Drake, teenida voogedastusteenustelt rohkem kui kogu 80. aastate muusikatööstus, ütles Iovine, viidates teenusepakkujate ja kirjastajate andmetele. Tulevikus võivad otse artistidele raha tootvad voogedastusteenused tema sõnul olla muusikafirmadele pinnuks silmas.
Iovine juhtis tähelepanu ka sellele, et Billie Eilish kommenteerib kliimamuutusi või et sellised artistid nagu Taylor Swift on huvitatud oma põhisalvestuste õiguste vastu. Just Taylor Swiftil on sotsiaalplatvormidel tugev fännibaas ja seega võib tema arvamus avaldada tugevamat mõju kui siis, kui teema vastu tunneks huvi väiksema mõjujõuga artist. Üldiselt ei suuda Iovine aga enam samastuda tänapäeva muusikatööstusega, mis seletab ka tema lahkumist.
Tänapäeval osaleb ta sellistes algatustes nagu XQ Instituut, haridusalgatus, mille asutas Apple'i asutaja Steve Jobsi lesk Laurene Powell Jobs. Iovine õpib ka kitarri mängima: "Alles nüüd saan aru, kui raske töö Tom Pettyl või Bruce Springsteenil tegelikult oli," lisab ta lõbustatult.
Allikas: The New York Times
