Vratislav Holub Kui Apple esitles eelmisel aastal esimest Apple Silicon kiibiga Maci, nimelt M1, üllatas see paljusid vaatlejaid. Uued Apple'i arvutid tõid oluliselt suurema jõudluse väiksema energiatarbimisega, tänu lihtsale üleminekule oma lahendusele – ARM-arhitektuurile ehitatud "mobiilse" kiibi kasutamisele. See muudatus tõi endaga kaasa veel ühe huvitava asja. Selles suunas peame silmas üleminekut nn operatiivmälult ühtsele mälule. Kuidas see aga tegelikult toimib, mille poolest erineb varasematest protseduuridest ja miks muudab veidi mängureegleid?
See võib olla sind huvitab
Pavel Jelic Mis on RAM ja kuidas Apple Silicon erineb?
Teised arvutid toetuvad endiselt traditsioonilisele operatsioonimälule RAM-i või muutmälu kujul. See on arvuti üks olulisemaid komponente, mis toimib ajutise salvestusruumina andmetele, millele tuleb võimalikult kiiresti juurde pääseda. Enamasti võivad need olla näiteks hetkel avatud failid või süsteemifailid. Traditsioonilisel kujul on "RAM" pikliku plaadi kujuline, mis tuleb lihtsalt emaplaadi vastavasse pessa klõpsata.
Kuid Apple otsustas diametraalselt teistsuguse protseduuri kasuks. Kuna M1, M1 Pro ja M1 Max kiibid on nn SoC-d ehk System on a Chip, siis see tähendab, et need sisaldavad juba kõiki vajalikke komponente antud kiibi sees. Just seetõttu ei kasuta Apple Silicon antud juhul traditsioonilist RAM-i, kuna see on juba otse endasse integreeritud, mis toob endaga kaasa mitmeid eeliseid. Olgu aga mainitud, et selles suunas on Cupertino hiiglane toomas kerget revolutsiooni teistsuguse lähenemise näol, mis on seni mobiilide puhul tavapärasem. Peamine eelis seisneb aga suuremas jõudluses.
Ühtse mälu roll
Ühtse mälu eesmärk on üsna selge – minimeerida ebavajalike sammude arvu, mis võivad jõudlust ennast aeglustada ja seeläbi kiirust vähendada. Seda probleemi saab hõlpsasti selgitada mängude näitel. Kui mängite oma Macis mängu, saab protsessor (CPU) esmalt kõik vajalikud juhised ja seejärel edastab osa neist graafikakaardile. Seejärel töötleb see neid spetsiifilisi nõudeid oma ressursside kaudu, samas kui pusle kolmas osa on RAM. Need komponendid peavad seega pidevalt omavahel suhtlema ja omama ülevaadet üksteise tegemistest. Kuid selline juhiste jagamine "hammustab" arusaadavalt ka osa esitusest endast.
Aga mis siis, kui integreerime protsessori, graafikakaardi ja mälu üheks? Just sellise lähenemisviisi on Apple võtnud oma Apple Silicon kiipide puhul, kroonides seda ühtse mäluga. Ta on ühtlane lihtsal põhjusel – see jagab oma võimsust komponentide vahel, tänu millele pääsevad teised sellele praktiliselt ühe sõrmenipsuga ligi. Täpselt nii viidi jõudlus täielikult edasi, ilma et oleks vaja tingimata suurendada töömälu kui sellist.
Nii nagu iga teinegi graafikakaart... jõudlus on suurepärane, aga põhimõtteliselt pole see midagi uut.
Vabandust. Nagu iga teine INTEGREERITUD graafikakaart.
Kogu artikkel käsitleb RAM-mälu.
Kuigi tegemist on integreeritud graafikakaardiga, töötlevad mõlemad komponendid (CPU ja GPU) siiski juhiseid oma liivatükil. Seejärel edastavad nad lihtsalt andmeid üksteisele. Seega ei tööta see samamoodi kui ühtse mälu kasutamine.
@Majo – võib-olla proovige seda uuesti lugeda :)
Selle asemel, et võrrelda seda iGPU-ga, on parem võrrelda seda Playstation 5-ga. Tegelikult on see sama tehnoloogia. Või sarnane, nii et keegi ei võta mu sõna :)
Selge on see, et Apple on saavutanud midagi, mida teised tootjad nüüd kaugelt jälgivad ja mõtlevad, kas nad peaksid sama tegema hakkama.