Vratislav Holub Üleminek Inteli protsessoritelt Apple’i enda Silicon kiipidele tõi endaga kaasa mitmeid huvitavaid muudatusi. Esiteks saime kätte kauaoodatud jõudluse kasvu ja energiatarbimise vähenemise, millest on eriti kasu Apple’i sülearvutite kasutajatele. Tänu sellele pakuvad need oluliselt pikemat aku kasutusaega ega pea muretsema kunagise tüüpilise ülekuumenemise pärast.
See võib olla sind huvitab
Aga mida täpselt Apple Silicon sellisena esindab? Apple muutis täielikult arhitektuuri ja kohandas sellele muid muudatusi. Võrratu x86 arhitektuuri asemel, mida kasutavad juhtivad tootjad Intel ja AMD, on hiiglane panustanud ARM-ile. Viimane on tüüpiline mobiilseadmetes kasutamiseks. Microsoft katsetab kergelt ka sülearvutite ARM-kiibistikuga, mis kasutab mõne Surface-seeria seadmete jaoks California ettevõtte Qualcommi mudeleid. Ja nagu Apple algul lubas, siis ta ka pidas sellest kinni – tõi turule tõesti võimsamad ja ökonoomsemad arvutid, mis saavutasid kohe oma populaarsuse.
Ühtne mälu
Nagu eespool mainisime, tõi üleminek teisele arhitektuurile kaasa muid muudatusi. Sel põhjusel ei leia me uutest Macidest enam traditsioonilist RAM-tüüpi operatsioonimälu. Selle asemel tugineb Apple nn ühtsele mälule. Apple Silicon kiip on SoC ehk System on a Chip tüüpi, mis tähendab, et kõik vajalikud komponendid on antud kiibi seest juba leitavad. Täpsemalt on see protsessor, graafikaprotsessor, närvimootor, mitmed teised kaasprotsessorid või võib-olla mainitud ühtne mälu. Ühtne mälu annab operatiivsega võrreldes suhteliselt põhimõttelise eelise. Kuna see on jagatud kogu kiibistiku jaoks, võimaldab see üksikute komponentide vahel palju kiiremat suhtlust.
Just seetõttu mängib ühtne mälu uute Macide edus ja seega ka kogu Apple Siliconi projektis kui sellises suhteliselt otsustavat rolli. Seetõttu mängib see suurematel kiirustel üliolulist rolli. Eriti hindame seda Apple'i sülearvutite või põhimudelite puhul, kus me selle olemasolust kõige rohkem kasu saame. Kahjuks ei saa sama öelda professionaalsete masinate kohta. Just nende jaoks võib ühtne mälu saada sõna otseses mõttes saatuslikuks.
See võib olla sind huvitab
Mac Pro
Kui praegune ARM-i arhitektuur koos ühtse mäluga kujutab endast geniaalset lahendust Apple'i sülearvutitele, mis saavad kasu lisaks jõudlusele ka pikast aku kasutusajast, siis lauaarvutite puhul pole see enam nii ideaalne lahendus. Sel juhul pole vaja muretseda aku tööea pärast (kui tarbimist ignoreerida), samas kui jõudlus on absoluutselt võtmetähtsusega. See võib sellise seadme jaoks nagu Mac Pro olla üsna saatuslik, kuna see õõnestab selle tugisambaid, millele see mudel on ehitatud. Seda seetõttu, et see põhineb teatud modulaarsusel – õunakasvatajad saavad komponente oma äranägemise järgi vahetada ja seadet näiteks aja jooksul täiustada. Apple Siliconi puhul pole see võimalik, kuna komponendid on juba ühe kiibi osad.
Pealegi, nagu näib, pole kogu sellel olukorral ilmselt isegi lahendust. Apple Siliconi kasutuselevõtu puhul ei saa lihtsalt tagada modulaarsust, mis jätab Apple'ile teoreetiliselt vaid ühe võimaluse - jätkata Inteli protsessoritega tippmudelite müüki. Kuid selline otsus tooks (tõenäoliselt) rohkem kahju kui kasu. Ühest küljest saaks Cupertino hiiglane kaudselt teada, et tema Apple Silicon kiibistikud on selles osas kehvemad, ja samal ajal peaks ta jätkama kogu macOS-i operatsioonisüsteemi ja natiivsete rakenduste arendamist isegi Inteli-põhise platvormi jaoks. See samm takistaks loogiliselt arengut ja nõuaks täiendavaid investeeringuid. Sel põhjusel ootavad Apple'i fännid pikisilmi Apple Siliconiga Mac Pro saabumist. Kas Apple suudab skoori teha isegi professionaalse seadmega, mida ei saa suvaliselt uuendada, on seega küsimus, millele vastuse annab ainult aeg.
See võib olla sind huvitab
Iga kord, kui Apple Siliconil Mac Pro kohta artikkel ilmub, mõtlen ikka veel, kas professionaalne statsionaarne masin pole mitte Mac Studio. Mida muud Mac Pro meile annaks? Samas lugesin mujalt, et Mac Prol oleks modulaarne salvestusruum, kuid kahjuks patenteeritud ühendusmeetodiga.
Mind ei huvita, kui Apple lõpuks välja laseb Mac Pro, millel on 2x "M2 Ultra" ja 768 GB "ühendmälu" (mis muide on "lihtsalt" klassikaline LPDDR5X, mida võib leida ka AMD/Inteli seadmetes , ainult see on SoC-s "kinni jäänud"). Mind huvitab rohkem, millal Apple katkestab x86 (ja Rosseta2) toe MacOS-is
Etteteatamata M2 Ultra võimaldab 192 GB muutmälu… minu enda kogemuse põhjal platvormiga on see tänu ühtsele mälukontseptsioonile palju rohkem kui Intel Maci sama hulk RAM-i.
Ja päriselt… mitu Mac PRO-d 256/512 GB RAM+-ga aastas müüdi?
Lisaks on arhitektuuril suurepärane vahetuste käsitlemine. Ma eeldan, et Mac Pro töötab sellega kuidagi. See pakub hübriid-RAM-i, mis koosneb kuni 192 GB-st ja mida toetab võib-olla 1-2 TB ülikiirete SSD-de RAID (TOP-variandis).
See hübriid-RAM ja salvestusmoodul koos NVME toega võiks olla Studio ees.
+ Usun kindlalt, et APPLE’i jaoks on ka võimalus ULTRA-sid omavahel kombineerida ja omada näiteks kahe plaadiga MacPro.