Kui Apple tutvustas 2020. aasta juunis Apple Siliconi ehk oma kiipide tulekut Apple'i arvutitele, pälvis see kogu tehnoloogiamaailma märkimisväärset tähelepanu. Cupertino hiiglane on otsustanud loobuda seni kasutusel olnud Inteli protsessoritest, mida vahetab suhteliselt hoogsas tempos välja enda ARM-arhitektuuril põhinevate kiipidega. Ettevõttel on selles valdkonnas laialdased kogemused. Samamoodi kujundab ta kiibikomplekte telefonidele, tahvelarvutitele jm. See muutus on toonud endaga kaasa mitmeid suurepäraseid eeliseid, sealhulgas vaieldamatut mugavust. Kuid kas üks parimaid vidinaid on aeglaselt unustuse hõlma vajunud? Miks?
Apple Silicon: üks eelis teise järel
Nagu eespool mainisime, toob Inteli protsessoritelt Apple’i enda Silicon lahendusele üleminek kaasa mitmeid suuri eeliseid. Esiteks peame loomulikult panema hämmastava jõudluse paranemise, mis käib käsikäes parema ökonoomsuse ja madalamate temperatuuridega. Lõppude lõpuks tabas Cupertino hiiglane tänu sellele naelapea pihta. Nad tõid turule seadmed, mis saavad tavalise (isegi nõudlikuma) tööga hõlpsalt hakkama ilma ülekuumenemiseta. Plussiks on ka see, et Apple ehitab oma kiibid üles eelmainitud ARM-arhitektuurile, millega, nagu juba mainitud, on tal suured kogemused.
Samal arhitektuuril põhinevad ka teised Apple’i kiibid, mida leidub nii iPhone’ides kui iPadides (Apple A-seeria) ning tänapäeval ka Macides (Apple Silicon – M-seeria). See toob endaga kaasa huvitava eelise. Näiteks iPhone'ile mõeldud rakendusi saab veatult käivitada ka Apple'i arvutites, mis võib oluliselt lihtsamaks muuta mitte ainult kasutajate, vaid ka üksikute arendajate elu. Tänu sellele muudatusele kasutasin ma isiklikult Macis teatud aja jooksul rakendust Tiny Calendar Pro, mis on tavaliselt saadaval ainult iOS-i/iPadOS-i jaoks ja pole ametlikult saadaval macOS-is. Kuid Apple Siliconiga Macide puhul pole see probleem.
Probleem iOS-i/iPadOS-i rakendustega
Kuigi see trikk näib olevat suurepärane võimalus mõlemale poolele, vajub see kahjuks aeglaselt unustuse hõlma. Üksikutel arendajatel on võimalus valida, kas nende iOS-i rakendused pole macOS-i App Store'is saadaval. Selle valiku on valinud suur hulk ettevõtteid, sealhulgas Meta (endine Facebook) ja Google. Seega, kui Apple’i kasutajad tunnevad huvi mobiilirakenduse vastu ja soovivad selle oma Maci panna, on suur tõenäosus, et nad lihtsalt ei saavuta edu. Arvestades selle vastastikuse seotuse potentsiaali, on väga kahju, et seda eelist on praktiliselt võimatu täielikult ära kasutada.
Esmapilgul võib ka tunduda, et süüdi on peamiselt arendajad. Kuigi neil on selles oma osa, ei saa me neid süüdistada ainult praeguses olukorras, sest meil on siin siiski kaks olulist artiklit. Esiteks peaks Apple sekkuma. See võib arendajatele kaasa tuua täiendavaid tööriistu, et hõlbustada arengut. Ka arutelufoorumites on kõlanud arvamusi, et kogu probleemi saaks lahendada puutetundliku ekraaniga Maci kasutuselevõtuga. Kuid me ei hakka praegu spekuleerima sarnase toote tõenäosuse üle. Viimane link on kasutajad ise. Isiklikult tunnen, et viimastel kuudel pole neid üldse kuulda olnud, mistõttu pole arendajatel õrna aimugi, mida õunafännid neilt tahavad. Kuidas te sellesse probleemi suhtute? Kas soovite mõnda iOS-i rakendust Apple Silicon Mac-arvutites või piisab teie jaoks veebirakendustest ja muudest alternatiividest?
Ma tervitan sind. Mulle meeldiks kindlasti, kui minu iPhone'is ja iPadis olevat rakendust saaks kasutada ka M1-ga MacBookis ja see on 24me rakendus
Probleemiks oli panus täpselt sellele energiatarbimisele. See tähendab midagi, mida täna hindab kõige piiratum grupp inimesi. Tänu meetmetele CV19-ga on oluliselt vähenenud nende inimeste hulk, kes peavad taskulambiga kuskil kohvikus, restoranis, rannas kodeerima. Peamiselt ei vaja nad nii palju jõudu.
Palju rohkem inimesi stuudiotes puutuvad kokku platvormi HW-piirangutega. Või vähene jõudlus olenemata tarbimisest. Isegi mitte X SoC kõigis jõudluse ja ühenduvuse parameetrites.
Tere. Ausalt öeldes võib rakenduse hankimine iOS-ist Maci sel viisil olla kas äärmiselt lihtne või keeruline. Vahepeal pole palju. Põhjus on lihtne – iOS-i äppi saab luua kahel viisil – kasutades SwiftUI-d või UIKiti (muud meetodid jätke tähelepanuta, seal on protseduur sarnane, kohati isegi keerulisem). Sisuliselt on SwiftUI kõige lihtsam viis, keskkond luuakse koodi järgi ja kohandub seadmega. Seega muudetakse see nii, et see oleks juurdepääsetav ka Macis. See pole ülikeeruline. UIKit töötab siis lõuendile liidese ehitamise alusel, kohandamine nõuab arendaja suuremat sekkumist. Minu teada on Meta või Google äpid tehtud veidi keerulisemaks ja korralikuks Maci toeks oleks vaja teha uus äpp. SwiftUI probleem seisneb selles, et see on üsna uus, see on olnud meiega alates iOS 12-st või 13-st (ma pole siin kindel), seega silutakse selle jaoks korralikult ainult väga kaasaegseid rakendusi. Apple'il on SwiftUI-s loomiseks arendajatel suur initsiatiiv, see on raamistiku lihtsus ja kiire areng, kuid minu arvates ei suuda ta midagi enamat teha.